Integratsioon ja Eesti venekeelsed

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Vene inimene austab tugevat võimu.

..toopärast oligi pronksimöllu resoluutne mahasurumine eluliselt vajalik.

Tõsi küll - vähjatiit nii ei arva.. aga see on tema isiklik probleem // elik nagu teenistus vene kroonus mind õpetas - eeto vsjoo iz ooblasti littšnovo goorje

[gooligan]

markeeriks ära ka selle uudise (võiks isegi kurioossumi valdkonda kuuluda, kui see nii rõve ei oleks) -
sm Stalnuhhin (Eesti Vabariigi Riigikogu Rahanduskomisjoni esimees/uuenenud Keskerakonna fraktsiooni liige) on ähvardanud KOVi valimistel mitte-kanditeerimisega, kui Narva kesikud venekeelsetele koolidele keeleerandit EI küsi (st saaks jätkata vene õppekeelega).
Stalnuhhinit ärritab olukord, kus nii KOV kui koolid on öelnud, et üritavad keelenõuded ära täita ja vastutasuks ehitab riik sinna korraliku riigigümnaasiumi. Selline eestistamine Stalnuhhinile tundub mitte-sobivat.

http://www.postimees.ee/4057449/stalnuh ... ndideerida

[ruger]

Sobib ka siia

Tartu Annelinna venekeelne gümnaasium lõpetas päevapealt töösuhte õpetajaga, kes solvas ja hirmutas klassi ees õpilasi ning kasutas roppe väljendeid.

Annelinna gümnaasiumi direktor Hiie Asser tunnistas, et õpetaja käitus lubamatult ning alates tänasest, 5. aprillist, see õpetaja enam koolis tunde ei anna.

Annelinna gümnaasiumi 4. klassi õpilane salvestas tunni ajal toimunu diktofonile ja andis seda kuulata oma emale. Naine oli kuuldust šokeeritud.

«Salvestusel on kokku 48 minutit – üks klassitund ja kolm minutit vaheajast. Kogu selle aja jooksul ei öelnud õpetaja ühtegi eestikeelset sõna, kuigi tegemist oli eesti keele tunniga. Seal kõlasid ainult venekeelsed solvangud ja roppused – debiilikud, lollakad, pederastid ja värdjad olid kõige viisakamad väljendid, mida salvestiselt kuulda oli,» rääkis lapsevanem Jelena venekeelsele Postimehele.

http://www.postimees.ee/4070311/tartu-k ... ud-opetaja

[Drax]

Jutt läks Kaitseliidu peale ja järsku mainis ta: "Narva ja üldse Ida-Viru kaitseliitlastest paljud pooldavad tegelikult Putinit ja sõja korral keeraksid nad relvad eestlaste poole ning sõdiks hoopis vene poolel." (Ma olen teadlik, et siin foorumis on mõned inimesed öelnud, et Ida-Viru kaitseliitlased on tegelikult ja päriselt Eesti patrioodid. Samas tunnen ise ka ühte veeblit sealt, kes on teada-tuntud putinoid. Ja see minu tuttav teab neid kümneid ning nii ta ütles- paljud).

Kommentaare...?

[maksipoiss]

markeeriks ära ka selle uudise (võiks isegi kurioossumi valdkonda kuuluda, kui see nii rõve ei oleks) -
sm Stalnuhhin (Eesti Vabariigi Riigikogu Rahanduskomisjoni esimees/uuenenud Keskerakonna fraktsiooni liige) on ähvardanud KOVi valimistel mitte-kanditeerimisega, kui Narva kesikud venekeelsetele koolidele keeleerandit EI küsi (st saaks jätkata vene õppekeelega).
Stalnuhhinit ärritab olukord, kus nii KOV kui koolid on öelnud, et üritavad keelenõuded ära täita ja vastutasuks ehitab riik sinna korraliku riigigümnaasiumi. Selline eestistamine Stalnuhhinile tundub mitte-sobivat.

http://www.postimees.ee/4057449/stalnuh ... ndideerida

Tänastes Eesti Raadio kella kolmestes uudistes oli juttu miskist Narva volikogu poolt tellitu uuringust,millest selgus et lapsed ei soovigi seda nn. erandit. Mis omakorda ajas sm. stalnuhini jumala pöördesse, kes süüdistas sealseid volikogu liikmeid lastega manipuleerimises ja üldsegi mitte "õigeteks keskerakondlasteks"olemises. Huvitav et sellest midagi kirjutavast meediast ei leia. Mingi hilinenud aprillinali?

[Kriku]

Kas keegi jagaks?

http://digileht.maaleht.delfi.ee/vaatlu ... d=77918122

[Saunik]

Kas keegi jagaks?

http://digileht.maaleht.delfi.ee/vaatlu ... d=77918122

Miks venelane jääb ikka iseendaks?

Järgmisel nädalal saab 10 aastat, juba 10 aastat pronksiöö sündmustest. Minu jaoks on see taasiseseisvunud Eesti ajaloo üks keerulisemaid hetki, oluline õppetund, kuidas ühes väikeses ja keerulise ajalooga riigis rahus hakkama saada.

Iga riigi ja rahva ajaloos võib ette tulla midagi, millest parema meelega ei räägita, ei ole tavaks rääkida, millega kaasneb häbitunne.

Eestlastel on kombeks igal aastal oma haav lahti rebida ja asuda pronksiöö üle arutama. Nii satuvad eestlased ja venelased taas eri poole “rindejoont”. Pronksiöö toimumise paiku ilmuvad tänavatele Georgi lintidega autod – vaikiv, aga kindel protest selle sündmuse vastu. Ma ei oska öelda, kas see on osaliselt ka protest Eesti riigi ja siinse elu korraldamise vastu.
Ühe ja teise hirmud

2000. aastate alguses imestasin, miks Eesti ajakirjandus igal aastal 9. mail Tõnismäele pronkssõduri juurde end üles rivistab. Me ise tegime 9. maist üleriikliku ja rääkimist väärt sündmuse. Lõime loo, millest kõnelda hommikuses kohvilauas ja perekondlikul tähtpäeval.

Kombeks oli rääkida venelastest, kes ei suuda Nõukogude Liidu võitu Suures Isamaasõjas unustada, ning ikka imestada selle üle, kuidas nad küll aru ei saa. Sellises loodud vastasseisus kujunes 9. mai üha võimsamaks ja ähvardavamaks. Aasta otsa valmistati ette seadust, mis lubas Tõnismäele maetud sõjameeste säilmete ümbermatmist. Ja lõpuks plahvataski pomm. Ülekantud tähenduses muidugi.

Viimaseks tilgaks, miks ärevusekarikas üle ajama hakkas, sai Tõnismäele, üle pronkssõduri püstitatud valge telk. Rahutuste ulatusest olid ehmatanud kõik. Tõepoolest kõik. Eesti venelased kartsid keelepoliitika surve tugevnemist, vahest veelgi keerulisemat seisu tööjõuturul.

Eestlased kraamisid tolmusest kapist välja hirmu vabaduse püsimisest.

Meie venelastelt on lõputult küsitud, mida nad Eesti elust, aga eelkõige eesti keelest ja kodakondsusest arvavad. Võime kahelda, kas vastused on lõpuni ausad, aga objektiivsemat pilti pole meil kusagilt võtta.

Inimeste endi hinnangul on nende eesti keele oskus paranenud, võidukäik on üle kümne protsendipunkti. Praeguseks on aktiivse eesti keele oskusega iga kolmas Eesti venelane, passiivse oskusega iga teine. Noorte hulgas kasutavad eesti keelt kolmest kaks.

Oluline on see, et üle poole venekeelsetest küsitletutest kinnitab: eesti keele oskus tõstab nende kindlustunnet ühiskonnas, teeb nad eestlastega sisuliselt võrdseks ning just nii kasvab usaldus eestlaste ja venelaste vahel. Neljast eestlasest arvab nii kolm – protsendipunktid liiguvad üksteisele lähemale

Teine küsimus, millest kuidagi mööda ei saa, on kodakondsus. Siin on hoopis olulisem eestlaste endi arvamus. Igast neljast inimesest kolm on nüüdseks nõus, et kodakondsus antakse kõigile, kes on Eestis sündinud. Kodakondsusküsimuse saaga leiaks nii aja jooksul viimaks lõpu.

Eestlased ja meie venelased on tegelikult väga sarnased. Psühholoogid on tõestanud, et meie vene noored sarnanevad oma hoiakutelt pigem eestlastest eakaaslastega kui Venemaa sama vanade noortega.

Ka meie 15aastaste venelaste PISA testi tulemused sarnanevad pigem eestlaste kui Vene õpilaste keskmisega. Ei tähenda ainult rahvus ja geneetika, väga palju loeb kultuur ja keskkond. Ning selle üle on meil Eestis koos põhjust uhke olla.

Arvud kinnitavad, et eestlaste ja venelaste mured on sarnased. Kellel on Eesti suurim palgalõhe? Kahjuks vene keelt kõneleval naisel, kes saab 40 protsenti madalamat palka kui eesti mees. Eesti naise olukord on 10 protsendipunkti parem.

Samas on vene naine, eriti noor naine, Eesti riigile kõige lojaalsem, ta hindab kõige enam meie turvatunnet, sest ta tahab oma lapsed üles kasvatada rahulikus riigis, kus on võimalik anda lapsele hea haridus.

Ajaloo vastu aga ei saa, identiteeti ei tohi lõhkuda. Me rõhutame, et eestlased hoidsid läbi nõukogude aja alles oma vabaduspüüde. Oleme selle üle ilmatuma uhked. Minu sõbrad, meie venelased, imetlevad eestlaste kindlameelsust. Vene hingele on püha vanaisade ja nende isade võitlus ning nende võit sõjas.

Me ju keegi ei saa vastu olla sellele, et esivanemate mälestust tuleb pühaks pidada. Tõsi, sõjaveterane on aina vähem. Aga 9. mai jääb ning elab meid kõiki üle. Sellega tuleb leppida ning mitte üle reageerida.

Muidugi ei puudu 9. mail poliitiline värv ja maitse, aga olgem sellest ometi ükskord üle. Patriootlik on mõte Eesti riigi püsimisest, patriootlik on ka mõte Vene riigi püsimisest.

Vene inimesed Eestis tahavad teha samu asju, mida meiegi teeme.

Minul aitab 9. mai fenomeni mõista ühe Rootsis sündinud eestlanna ütlemine, et tema ei saanud küll nooruses aru, miks rootslased Teise maailmasõja lõpu üle rõõmustavad, sest Eesti, naise sünnimaa kaotas ju sellega oma vabaduse. Ta rõhutas, et õppis ära kohaliku keele, õppis Rootsis, sai kõrghariduse. Aga seda ajaloo nüanssi, seda Teise maailmasõja asja ei mõista ta kunagi.

Eestlased ja meie venelased ei saa üksteisest selles küsimuses samamoodi aru. See aga ei tarvitse veel tähendada, et meie venelastele on Eesti võõras. Osale muidugi on. Ja seegi on paratamatu. Elame siin sellisel ajal ja Eesti asub just sellises, meie jaoks kõige armsamas kohas. Ning kõik, kes meiega koos siin rahus on elanud ja tahavad elada, peavad saama seda teha.
Kannatust peab olema

Ärme vaatame siis, kes nõutult, kes hirmunult, pühade aegu kasvavat lillemerd Filtri teel asuval sõjaväekalmistul või miitingut Narvas. Pakume parem samaks päevaks teisi üritusi, kutsume oma venelased kaasa. Võib-olla kohe ei õnnestu, aga kannatust peab olema.

Ainult uued ja terved ideed annavad vastulöögi sarnasele ettevõtmisele, nagu oli mõni aasta tagasi Narvas. Meie naaberriigi konsulaat korraldas Narvas 9. klassi poistele jalgpallimatši, igast koolist oli üks võistkond. Meeskondadele anti nõukogudeaegsed tänavanimed. Geniaalne. Tänapäeva lapsed ei tea ju, et Rakvere tänav oli kunagi Fedjuninski või Puškini hoopis Lenini tänav. Nii toodi nõukogude aeg, mida 9. mai paiku ikka ja jälle idealiseerida püütakse, linna tagasi. Tänavanimed on sümbol, sport on popp.

On aeg aru saada, et eestlaste ja teiste rahvaste koos elamine ei tähenda juttu integratsioonist või peenema sõnaga “lõimumisest”, ei tähenda kõnekoosolekuid ja ekskursioone. Vene inimesed Eestis tahavad teha samu asju, mida meiegi teeme.

Näiteks kogub Narvas populaarsust (eel)arvamusfestival (vaadake nime!), TEDx on piiril oma võidukäiku tegemas. Mõni aasta tagasi alustasime Narvas, eestlased ja venelased koos, mälumänguklubiga. Soovijaid oli nii palju, et linna tekkis teinegi sarnane liikumine. Selliseid näiteid on kogu Eestis ja just need viivad Eestit ühtselt edasi.

Sel aastal näeme heldimusega, et narvakad tulid “Eesti Vabariik 100” avaüritusele, rahvamatkale. See oli nii tähtis sündmus, et näidati õhtustes teleuudistes. Mina ei usu, et aastal 2027 sarnane sündmus uudisekünnise ületab. Sest ühised üritused on selleks ajaks normiks saanud.


Aitäh!

Kriku

[herman30]

Las venelased käia seal pronkssõduril 9. mai tähistamas, pole probleem. Aga see mis mind häirib on need kes seisavat punaarmee mundris, kas see tõesti on lubatud Eesti seaduses olla võõra riigi mundris?

Mul on see meeles:

[Kriku]

9. mai jääb ning elab meid kõiki üle.

Mulle kui ajaloolasele on see küllaltki huvitav mõte. Ma loodan küll 40 aastat veel elada, heal juhul kauem. Siis, aastal 2057, on II ms lõpust möödas 112 aastat. Surnud on kõik, kel isiklikke sõjamälestusi ja nende lapsedki muldvanad ätid. Hitleri Saksamaaga on ajaline distants umbes sama kui meil Saksa Keisririigiga. Tõsi, Normandia rahulepingu aastapäevi tähistatakse Läänes mingil määral siiamaani, aga mul on mulje, et see on rohkem kohusetundlike poliitikute üritus.

Teiseks, tõenäoliselt toimub vahepeal (suur)vene patriotismi seisukohast veel kataklüsme, mis II ms mentaalselt kaugemale lükkavad.

Aga see mis mind häirib on need kes seisavat punaarmee mundris, kas see tõesti on lubatud Eesti seaduses olla võõra riigi mundris?

Muidugi on see seaduslik, kas Soomes ei ole?

[herman30]

Muidugi on see seaduslik, kas Soomes ei ole?

Tõtt õeldes, ma ei tea. Keegi tsiviilisik ei käi ringi niimoodi võõra riigi vormis siin Soomes. Vähemalt mina pole kunagi näinud.

[mart2]

9. mai jääb ning elab meid kõiki üle.

Mulle kui ajaloolasele on see küllaltki huvitav mõte. Ma loodan küll 40 aastat veel elada, heal juhul kauem. Siis, aastal 2057, on II ms lõpust möödas 112 aastat. Surnud on kõik, kel isiklikke sõjamälestusi ja nende lapsedki muldvanad ätid. ...

Vaadates praegu Venemaal toimuvat ja Punase väljaku tribüüne, siis leiab seal ka 200 aasta pärast 70-aastaseid "veterane" ...

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Katri RAIK-il päris palju häid mõtteid.. näit see:

Eestlastel on kombeks igal aastal oma haav lahti rebida ja asuda pronksiöö üle arutama. Nii satuvad eestlased ja venelased taas eri poole “rindejoont”.

..ja siis see:

2000. aastate alguses imestasin, miks Eesti ajakirjandus igal aastal 9. mail Tõnismäele pronkssõduri juurde end üles rivistab. Me ise tegime 9. maist üleriikliku ja rääkimist väärt sündmuse.

Tabavalt paneb

[mangust]

Muidugi on see seaduslik, kas Soomes ei ole?

Tõtt õeldes, ma ei tea. Keegi tsiviilisik ei käi ringi niimoodi võõra riigi vormis siin Soomes. Vähemalt mina pole kunagi näinud.

1.mai 2008. Helsinki http://nagi.ee/photos/ego14/5495489/in-set/92163/

[Puurija]

IRLi peasekretär Kert Karus: ,,Enamgi veel – selleks, et teha Talvikule tee puhtaks Vabaerakonnas võimule saamiseks, visati välja ainus vastaskandidaat Krištafovitš."
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=77996362

[Kapten Trumm]

Eestlastel on kombeks igal aastal oma haav lahti rebida ja asuda pronksiöö üle arutama. Nii satuvad eestlased ja venelased taas eri poole “rindejoont”.

..ja siis see:

2000. aastate alguses imestasin, miks Eesti ajakirjandus igal aastal 9. mail Tõnismäele pronkssõduri juurde end üles rivistab. Me ise tegime 9. maist üleriikliku ja rääkimist väärt sündmuse.

Tabavalt paneb

Soomlased on öelnud selle Bäkkmanni (oli selline venemeelne soome tegelane) keisi kohta (viitega meile), et te kurat ei oska neid ka surnuks vaikida.
Iga koer haugub valjemini, kui talle vastu klähvima hakata.