Ankara Bilkenti ülikooli majandusprofessor Refet Gürkaynak: „Türgi peamine probleem on Erdoğan ise. Põhihäda on selles, et riiki ei juhita. Praegusel valitsusel on väga raske kedagi veenda, et nad on võimelised mõistliku tegevuskava välja töötama ja seda rakendama.“
Bloombergi korrespondent: „Eelmisel nädalal looklesid Louis Vuittoni, Chaneli ja teiste hinnaliste brändide esinduskaupluste ees järjekorrad. Näiteks Chaneli kaamerakotti müüakse hinnaga 18 500 liiri, mis oleks aasta alguses olnud võrdne umbes 4100 euroga. Eilse kursi järgi oli koti hind langenud 2700 eurole, mis on lausa veerandi võrra odavam kui veebipoest tellides. Ostjate seas oli palju araablasi ja asiaate, sekka paar eurooplast. Türklasi järjekorras ei paistnud.“
https://www.bloomberg.com/news/articles ... ial-crisis
Investorid on juba pikemat aega Türgist aina rohkem raha välja viinud.
https://majandus24.postimees.ee/6064061 ... r-probleem
USA MSCI Türgi indeksit järgiv indeksfond (ETF) iShares MSCI Turkey (sümbol TUR) on kukkunud 10,4% 19,19 dollarile. Türgi telekomioperaatori Turkcelli aktsia (sümbol TKC) on langenud 6,9% 4,58 dollarini.
https://www.aripaev.ee/borsiuudised/201 ... gikaudu-10
Türgi president Recep Tayyip Erdoğan: „Te käitute ühelt poolt strateegilise partnerina, kuid tulistate teisalt oma strateegilisele partnerile jalga. Me oleme koos NATOs, kuid te üritate oma strateegilisele partnerile nuga selga lüüa. Kas säärane asi on aktsepteeritav?“
Türgi välisminister Mevlüt Çavuşoğlu: „Ootame, et USA säilitab ustavuse meie tavapäraselt sõbralikele suhetele ja liitlassuehetele NATOs. Oleme diplomaatilisele konsensusele avatud, kuid surve on vastuvetamatu ja võimatu. Asi ei ole sugugi nii, nagu oleks meiega lõpp. Türgi majanduse dünaamika on tugev ja kindel ja on seda ka edaspidi.“
https://maailm.postimees.ee/6060067/erd ... selga-luua
Luminor Eesti peaökonomist Tõnu Palm: „Finantsturgude peamine tähelepanu tulevikus on suunatud ennekõike kaubandustõrgete edasistele arengutele Hiina-USA suunas ja Türgi on suurmajanduste mõõduvõtmise kõrval siiski tilk meres. Türgiga seotud riskisentimendi langus mõjutab küll ka teisi arenevaid turgusid, kuid suurim mõju on selgelt ennekõike Türgi finantsturgudele ja sealt edasi Türgi majandusele. Peamine mõju avaldub täna valuutaturul ja puudutab otseselt Türgi liiri vahetuskursi vabalangust. Kui juuli lõpust alates on globaalsete finantsturgude riskivalmiduse langust peegeldav dollari ja jaapani jeeni vahetuskurss nõrgenenud vaid veidi üle 1 protsendi, siis türgi liiri kurss on nõrgenenud pea 40 protsenti dollari suhtes. Mõjud teiste arenevate turgude valuutadele on suhteliselt tagasihoidlikud. Türgiga tihedamaid kaubandussidemeid omava Venemaa rubla vahetuskurss on dollari suhtes nõrgenenud ca 8-9%. Viimast on mõjutanud aga täiendavalt uudised uutest sanktsioonidest Venemaa vastu. Türgi peamised impordipartnerid möödunud aastal olid Hiina (23 mld dollarit), Saksamaa (21 mld), Venemaa (18,5 mld) ja Itaalia (11,3 mld). Mõju Euroopa majandustele kaubanduse kanali kaudu on piiratud. Ei ole kahtlust, et Türgi majanduse jaoks esitab aga finantskriis tõsise väljakutse. Eesti elanike jaoks on vahetu lühiajaline mõju seotud paljuski turismiga, sest türgi liiri märkimisväärne nõrgenemine tõstab niigi populaarse reisisihtkoha atraktiivsust veelgi.“
https://majandus24.postimees.ee/6057163 ... smireiside
