www.militaar.net

AGA siis kaotab töötaja ravikindlustatuse

Just nimelt. Ja mitte ainult. Kogu sotsiaalmaks läheb kaotsi, sest ka pensioni tarvis arvestatakse staazhi alates miinimumist.
Seepärast peakski "absoluutne miinimum" olema täiesti igasuguse maksu vaba.

Sho kirjutas:Seepärast peakski "absoluutne miinimum" olema täiesti igasuguse maksu vaba.

Seda see ongi - toimetulekutoetus.

Seda see ongi - toimetulekutoetus.

Jepp, ja sama summa palgast võiks kodanikupalga nime all seda samuti olla, sest toimetulekutoetus on mõeldud katmaks vahet absoluutse miinimumi ja sellest väiksema sissetuleku vahel. Meie jutuksolevatele multitalentidele seda toimetulekutoetust pealegi eriti ei taheta maksta.

Fucs kirjutas:

Kas keegi tõsimeeli usub, et FIE ja OÜ tüüpi tegelased elavad sellest 400+ eurosest miinimumpalgast, mis nad deklareerivad ja makse maksavad?

Mõned elavadki, mõned teenivad muude tegevustega lisa. Ja miinimumpalk on 500 EUR

Nõustun, selliseid leidub ka Tartus ja Tallinnas, väikelinnadest rääkimata - igasugu tarbeteenuseid pakkuvad inimesed (juuksurid näiteks). Täitsa karm on vahest nende elust kuulda, kui jutustama jääb. Parematel kuudel koguneb ikka rohkem, kehvematel on ka miinimumi maksmine raske (kuludesse lähevad ka ju 300+ eurosed kohamaksud ja materjalid, mis moodustavad just kallimate teenuste juures väga suure osa). Eriti keeruline on siis kui üritatakse sealt kõrvalt midagi veel õppida.

Suuremas linnas saab nii elada ainult ühiskorteris, väga raha lugedes. Need kes teenivad rohkem, teevad kas väga pikki töönädalaid või käivad mitmel tööl.

Kui nüüd tõsta miinimumpalk 800 peale, kajastuks see esimesena just sääraste teenuste hindade kahekordistamises (ja nii jõuab väga ruttu Soome tasemeni).

Üldises plaanis olen muidugi Trummi jutuga nõus. Loomulkult on õige suund keskenduda suurema lisandväärtusele loomisele. Massilist odavtööd Eestit tegema ei peaks ja miinimumpalga süstemaatiline tõstmine on pigem õige suund ja üks viis sellega võidelda. Lihtsalt ei ole see ainult ahnete ja laisade firmajuhtide probleem ...

Minumeelest räägivad lugupeetud oponendid üksteisest mööda. Akf Sho räägib ettevõtjast ja akf Trumm töötajast. Möödarääkimine seisneb selles, et ettevõtja ei ole kunagi töötaja. Täpselt samuti ei ole praktikant töötaja kuigi ta võib analoogseid tööülesandeid täita.

Ettevõtja ja töötaja vahe on sotsiaalsetes tagatistes ja maksustamises. Eestis kaotati reformierakondliku töölepingureformiga töötaja sotsiaalsed tagatised suures osas ära ( märkimisväärsed koondamishüvitised jms ) ning võrdsustati ta selles plaanis ettevõtjaga. Ettevõtjal aga on peaaegu kõikjal sotsiaalne pool kehvem kuid maksustamistingimused soodsamad. Tänases Eestis on kehtivat seadust järgides minumeelest töölepinguga töötamine elumõttetu.

Kapten Trummi viha nn OÜ-tamise vastu on umbes samasugune fenomen nagu lihtsa vene inimese viha fašisti vastu. Põlvkondade kaupa on mingit propagandat tambitud ja kes asjasse ei süüvi see jääbki uskuma. Iseenesest on ettevõtlus ehk oü-tamine täiesti aktsepteeritud elatise teenimise variant. Usas makstakse aastaid endale 1-dollarist kuu- või aastapalka ja seda tehakse mujalgi. Müütilises ülikõrgete maksudega Soomes visati mulle just uus verokaart (maksustamiskaart) hambusse. Soomes on need asjad suht avalikud ja ega noh - ma maksan endale ca 1800 EUR kuupalka. Sedagi on palju - kuhu ikka niiväga kulutada. Tulumaks sellelt on 13 % ja sotsiaalmaksu niisuguse kuupalga pealt peab maksma 319 EUR kuus. Ettevõtjatel (oü-tajatel) on täiesti eraldi sotsiaalkindlustus ja mismoodi niisuguse raha eest kõik hüved tagada on juba kindlustusseltsi mure. Senimaani on hakkama saadud. Ilmselt siis töötavad Soome erakindlustusseltsis profid ja Eesti Haigekassas parteikontori broilerid või ma ei tea.
Loomulikult saab igasuguseid kulusi ka ettevõtte varna lükata kuid see-eest pole ka niisugust muretust homse ees nagu Soome ametiühingutöölisel.

Kui NSV Liidu lõpuaastatel tehtud valikuid näiteks tuua, siis Armeenia ja Ukraina on küll valed eeskujud. Mis riigiehitamist nüüd aaradelt loota ja Ukrainas on aegade algusest varastatud. Ma olen mõnikord lausa näpp suus imestanud, et mismoodi saab nii rikas riik kogu aeg käsi pikal ja palja persega olla. Mustmuld on meetripaksune, sütt ja rauda on nii et tapab kuid riiki üles ehitatud ei saada. Eestile sarnane kartulivabariik on hoopis Valgevene kus tehti sootuks teistlaadi valikud. Sealhulgas ei lastud tööstust laiali tassida ning põllumajandustoodang katab riigi vajadused. Ma ei ütleks nüüd, et lihtsal maainimesel on Eestis parem elu kui lihtsal maainimesel Valgevenes. Venemaa poolt antud dotatsioonidel on kõvasti propagandamaiku juures ja minumeelest saaks ta hakkama ka ilma Venemaata. SKP-st olulisem on ostujõud, sest kui leivapäts maksab kaks korda vähem võib ka palk kaks korda väiksem olla.

Kui nüüd tõsta tõesti miinimumpalk Eestis 1000 EUR-ni siis ettevõtjaid ei tohiks see suurt huvitada. Maksuamet küll seletab, et tuleb endale keskmist palka maksta kuid seda juttu ei pea kuulama. Taarakaste kokku löövad töölised ja Maxima kassapidajasd on natuke erinevas olukorras. Maximal on rahalist reservi, ta peab mõne aja vastu ja ühtlasi keevitab hindadele kõvasti otsa, sest kulud suurenesid. Kes tahab, see ostab, kes kalliks peab, toob Lätist. Kastifirma läheb ilmselt pankrotti. Võib-olla mõni õpib programmeerijaks kuid enamus vist põrutab Soome, sest neid kellel haamer peos püsib on lahe taga hädasti vaja. Sellist lihtsat puutööd tehakse siingi ja krdi aristokraadid - palka saavad rohkem kui mina

Üldises plaanis olen muidugi Trummi jutuga nõus. Loomulkult on õige suund keskenduda suurema lisandväärtusele loomisele. Massilist odavtööd Eestit tegema ei peaks ja miinimumpalga süstemaatiline tõstmine on pigem õige suund ja üks viis sellega võidelda. Lihtsalt ei ole see ainult ahnete ja laisade firmajuhtide probleem ...

Täna meil seda odavtööd siiski omajagu tehakse ja puht majanduslikel põhjusel - eelkõige seepärast, et leidub inimesi, kes on valmis miinimumi eest 8 tundi päevas töötama (järelikult tagab see neile äraelamise). Kui nad enam selles ära ei ela, küll liigutama asutakse. Nii nagu enamus asus 1992, kui nõuka aegne töökorraldus enam ei toitnud.

Mina olen ka kunagi miinimumpalga eest töötanud, kui ülikoolis käisin ja olen ka palgapäeva eelsel nädalal poes sente veeretanud. Siiski ei läinud ma hanguga Toompeale õiglust nõudma, vaid õppisin ja pingutasin rohkem ning varsti ei pidanud sente veeretama. See peaks olema normaalne arengumudel.
Mitte oma saamatuse ja laiskuse pinnalt "ühiskonnalt" raha nõudmine.

vanahalb kirjutas: Ettevõtja ja töötaja vahe on sotsiaalsetes tagatistes ja maksustamises. Eestis kaotati reformierakondliku töölepingureformiga töötaja sotsiaalsed tagatised suures osas ära ( märkimisväärsed koondamishüvitised jms ) ning võrdsustati ta selles plaanis ettevõtjaga. Ettevõtjal aga on peaaegu kõikjal sotsiaalne pool kehvem kuid maksustamistingimused soodsamad. Tänases Eestis on kehtivat seadust järgides minumeelest töölepinguga töötamine elumõttetu.

Oot, nüüd on sul endal kõik segi nagu pudru ja kapsad.
Esiteks koondamishüvitisi ei kaotatud ära, vaid nende maksmise korda muudeti. Tööandja maksab ühe kuu palga ulatuses hüvitist ja muude kuude eest vastavalt staazhile Töötukassa. Lisaks jäi alles ka etteteatamisaeg tööandja poolt vastavalt staazhile, ning kui tööandja soovib inimesest kohe vabaneda, peab ta maksma hüvitist ka selle etteteatamisaja eest.
Teiseks ettevõtjast rääkides räägid sa tegelikult vist juhatuse liikmest, kes töötab juhatuse liikme lepinguga, aga ei pruugi ettevõtja selle sõna täpses tähenduses olla. Ettevõtja on siiski ettevõtte omanik, kes saab ettevõttest omanikutulu ehk dividende. Loomulikult võib ettevõtte omanik olla ka juhatuse liige, aga ei pruugi.

Möödarääkimine seisneb selles, et ettevõtja ei ole kunagi töötaja.

Ei päde, täiesti tuntav osa ettevõtjatest on nimelt ka töötajad. Omaenda ettevõttes direktor-koristajad ja kõik muu, mis sinna vahele jääb. Konkreetsed näited- logistik, raamatupidaja, tellimuste vastuvõtja, elektriinsener, varustaja,kaugvedude autojuht- kõik ettevõtjad ja kõik töötajad. Omaenda 5-10-30 töötajaga firmades.

Siin vist peetakse töötajaks olemise kriteeriumiks tööd töölepingu ja TLS alusel.
Direktorkoristajad harilikult seda ei kasuta. Väikestes firmades tulebki juhtidel ise tööd teha, sest iga liigutuse jaoks eraldi töötajat nagu Swedbankis, palgata pole võimalik. Olen lastele ja noortele soovitanud alustada oma töökarjääri mitte Eesti Energiast või Swedbankist, vaid just taolisest ettevõttest - see annab eluks kõige parema silmaringi ja karastuse.

Direkotorkoristaja saab tööl olla vaid juhatuse liikme lepinguga.

Ei saa. Juhatuse liige saab ka tööd teha KA töölepinguga (lisaks käsunduslepingule).
Ma jään vastuse ainult võlgu, mis saab töötuskindlustusest, kas hüvitist saab (igakuist makset maksta igatahes saab) või muudab juhatuse liikmeks olemine inimese kohe kurjategijaks/petiseks nagu mitmel pool arusaam on.

Minumeelest räägivad lugupeetud oponendid üksteisest mööda. Akf Sho räägib ettevõtjast ja akf Trumm töötajast.

Kõik siin peale Trummi paistab et saavad vahest aru ja eristavad, seega päris mööda nagu ei räägi.

Kapten Trummi viha nn OÜ-tamise vastu on umbes samasugune fenomen nagu lihtsa vene inimese viha fašisti vastu.

Sellel on täiesti loogiline põhjendus. Trumm esindab mitte turuettevõtlust vaid end riigi rahakraanide külge imenud kommunaalmajandust.
Seetõttu on talle täiesti loomulik palkade sotsialistlik administratiivne tõstmine ning vahkviha nende tegelike maksumaksjate vastu, kes talle riigi kaudu nõrguvat maksuraha piisavalt välja ei pritsi vaid selle asemel hoopis makse ja kulusid optimeerivad, et tema miinimumpalga tõusud kuidagi üle elada.

leidub inimesi, kes on valmis miinimumi eest 8 tundi päevas töötama (järelikult tagab see neile äraelamise). Kui nad enam selles ära ei ela, küll liigutama asutakse.

Siit saame teada, et miinimum on õige koha peal ja tagab äraelamise või enamatki ning Trummi eesmärgiks ongi tõsta elukallidust.
Samuti seda, et multitalendid võivad järelikult mugavaks äraelamiseks töötada ka vähem kui 8 tundi päevas.

Teiseks ettevõtjast rääkides räägid sa tegelikult vist juhatuse liikmest, kes töötab juhatuse liikme lepinguga, aga ei pruugi ettevõtja selle sõna täpses tähenduses olla. Ettevõtja on siiski ettevõtte omanik, kes saab ettevõttest omanikutulu ehk dividende. Loomulikult võib ettevõtte omanik olla ka juhatuse liige, aga ei pruugi.

Eesti arukale individualistlikule meelelaadile on kõige omasem olla OÜtajast üksiküritaja. FIEks hakkamine näitab rohkem rumalust majandusasjades ja kontrolli loovutamist, et lihtsalt tööd rügada. Nii et üksiküritaja OÜ. Ning vastavalt Lemeti määratlusele on selline ettevõtja just nimelt "direktor-koristaja ja kõik muu, mis sinna vahele jääb".

Siin on toodud välja, et seadus teeb omanikul ja töötajal ja praktikandil jne. vahet. Teeb küll, aga tasu saamisel kehtivad kõigile samad maksureeglid. Ainsaks erinevuseks ongi vast see, et teatud tingimustel (nt. juhatuse liige) võib endale maksta ka vähem kui miinimumpalk, kuid kaotades siis kõik oma maksud, midagi vastu saamata.

On tõsi, et sellised OÜtajad on sunnitud tegema kõik, et oma sageli miinimumpalgast väiksema käibega üldse turul ellu jääda.
Ja et neid üritatakse pidevalt likvideerida. Kasvõi elukalliduse tõusuga, nagu Trumm ette paneb. Või OÜna ettevõtetes töötamise piiramisega. Sest riiklik tööarmeede ideoloogia eelistab näha töölepinguga kellast kellani töötajaid ning puuduses töötuid, et oleks midagi administreerida ja tööturul kedagi arvele võtta.
Üksikud OÜ-tajad on süsteemile probleem. See on nagu sõltumatu iseseisev keskklass, keda ei saa administratiivsete meetoditega allutada, ainult proovida välja suretada.

Sho jätkab endale tüüpset demagoogilist irriteerimist.

Siiski kommenteerin ühte lõiku, mis hästi näitab kontseptsiooni jampslikkust:

On tõsi, et sellised OÜtajad on sunnitud tegema kõik, et oma sageli miinimumpalgast väiksema käibega üldse turul ellu jääda.

Kui su teenuste kuukäive on alla miiniumumi (st alla 500 euro), siis soovitaksin vahest minna palgatööle, sest (endale) tööandjaks olemise edukus on kahtlane.

Selline arusaadav näide: üksiküritajast autoremontija tunnihind on praegu ca 30 eurot. 500 eurone kuukäive tähendab, et olete suutnud oma tööd müüa umbes 16 tunni jagu kuus ehk 2 päeva 21-st tööpäevast. Kui see on teie ettevõtluse normaalsus peale sissetöötamist, siis vahest tasub kaaluda ühinemist "sotsialistliku töölislumpeniga", sest seal teenitakse tunduvalt rohkem. Või teha rohkem tööd. 2010 olin poolteist kuud kodus, siis viskasin aja viitmise mõttes oma garaažis teha tuttavatele autoremonti, 50-100 eurot tänases rahas päevas polnud mingit küsimust saada, ilma mingi reklaami ega äri sisse töötamisega. Lihtsalt helistasin mõned tuttavad läbi ja muidugi leidus tööd, sest ametlike esinduste pakkumised võtsid istuma. Äkki on siiski tegemist vähese vaimse võimekusega (ja selle peitmiseks on vaja ohjeldamatult sildistada siin) "aruka individuaaliga"?

Üksikud OÜ-tajad on süsteemile probleem

Probleem pole mitte "üksikud OÜ-tajad", vaid see, et taoline sihtgrupp maksab kaunis vähe makse, kuid naudib seevastu täiel rinnal maksumaksja raha eest pakutavaid võimalusi. Näiteks võetakse töötukassast toetusi, samal ajal tehakse tööd OÜ alt. Seda nimetada "ettevõtluse piiramiseks" on ülim demagoogia. Vähe leidub (ka maksuameti tibiametnike hulgas) lolle, kes tõsimeeli usuvad, et inimesed elavad miinimumpalgast (mida nad deklareerivad).
Sellist tegevust võiks Soome stiilis tolereerida siis, kui isik maksab ikka 1-2 keskmise palga eest makse ja sealt edasi palun OÜ-ta kui soovid. Kui aga makstakse miiniumumpalgalt makse, aga elatakse 150 tuhande euroses majas ja sõidetakse 30 tuhande eurose autoga, tuleks tõesti esitada küsimusi, et kust see raha pärit on ja kas ka maksud makstud on.

Kapten Trumm kirjutas:
Probleem pole mitte "üksikud OÜ-tajad", vaid see, et taoline sihtgrupp maksab kaunis vähe makse, kuid naudib seevastu täiel rinnal maksumaksja raha eest pakutavaid võimalusi. Näiteks võetakse töötukassast toetusi, samal ajal tehakse tööd OÜ alt. Seda nimetada "ettevõtluse piiramiseks" on ülim demagoogia. Vähe leidub (ka maksuameti tibiametnike hulgas) lolle, kes tõsimeeli usuvad, et inimesed elavad miinimumpalgast (mida nad deklareerivad).

Kui sa oled juhatuse liige, siis sa ei saa Töötukassast toetusi võtta.

Ei, ma mõtlesin olukorda, et isik on töötanud nii käsunduslepingu kui töölepingu alusel, maksti töötukindlustusmakset ning lasti mõlemast lahti, kas siis ka on välistatud töötukindlustuse saamine?

See, et töötukindlustushüvitise saamise ajal ei või juhatuse liige olla, on arusaadav. Alguses oligi selline tore seaduseauk, inimesed regasid end mäsu ajal koondamise järel ettevõtjaks (tihti tehti siis tööd samale tööandjale edasi), said oma OÜ kaudu raha ja samaaegselt võtsid töötukindlustushüvitist välja.