www.militaar.net

Mõlemal pildil on sakslaste rajatud puitsilla osad.

devision kirjutas:

croman40 kirjutas:

devision kirjutas:

Tunnistajad, kes mäletavad 17. septembrit 1944 , et Punaarmee forsseerimiseks kasutas omi pontoonsildu. Kavastu lõigus oli neid juba 2-3 tükki. Kui sakslaste õhitud sildadest üle ei saadud, siis lükati omad pontoonid ja parved jõele. Mulle jääb ikka seos arusaamatuks.

Ärge pöörake tähelepanu pontoonsillale. Uus ja oluline info on taamal oleva varemetes betoonsilla ees nähtava puitsilla olemasolus. See puitsild oli piisavalt kõrge, et võimaldada laevade liikumist ja tähendab seda, et 1944. a augustis ja võib-olla juulis oli 4. flotilli alustel vaba liikumine Tartu ja Peipsi vahel. Laevade vaba liikumine on ka Kavastu silla vajaduse põhjendamisel üks olulisemaid argumente (teine argument veel võiks olla, et uue silla kandevõime oli suurem kui pontoonsillal, akf Dr.Sci vast tulevikus tegeleb selle küsimusega).

Ärge pöörake tähelepanu pontoonsillale. Uus ja oluline info on taamal oleva varemetes betoonsilla ees nähtava puitsilla olemasolus. See puitsild oli piisavalt kõrge, et võimaldada laevade liikumist ja tähendab seda, et 1944. a augustis ja võib-olla juulis oli 4. flotilli alustel vaba liikumine Tartu ja Peipsi vahel. Laevade vaba liikumine on ka Kavastu silla vajaduse põhjendamisel üks olulisemaid argumente (teine argument veel võiks olla, et uue silla kandevõime oli suurem kui pontoonsillal, akf Dr.Sci vast tulevikus tegeleb selle küsimusega).

Tänan!

Nii, sai veel arhiivimaterjale läbi vaadatud ja siin on üks kiri, admiral Burchardi poolt saadetud 16.07.1944 väegrupile „Nord“ ja AOK18-le. Sisu on järgmine: 4.flotilli juht taotleb õhutõrjet Emajõe sildadele Tartu ja Praaga vahel. Sildade võimaliku hävitamisega vaenlase lennukite poolt oleks liiklus Tartu ja flotilli tööpiirkonna vahel kauemaks halvatud. Remonditööd, ka väiksemad on võimalikud ainult Tartus, samamoodi uuemaid kaatreid saab kasutada ainult Tartus. Õhutõrje tagamist vajame? kuna ilma ei ole võimalik ? Vastuseks tuli 17.07.1944 kiri väegrupilt „Nord“: Emajõe sildadele Tartu ja Praaga vahel rohkem taotletud õhutõrjet ei saa pakkuda jõu puudumise tõttu. Tundub, et 1944. juuli keskpaigaks olid Kavastu ja Luunja sillad valmis või ehituse lõppjärgus.

Ilmselt pole leida head fotot sellest sillast, siis võiks teha joonistuse. Kunstniku tehtud oleks asjakohane.

Juhuslik leid 207. SD päevaaruandest 16.09.1944:
Eesti SS -piirikaitse Rgt nr. 1 piirkonnas oli võimalik tunnistada 1 km lääne suunas endisest Kavastu sillast 15-20 üleöö tekkinud nagu heinakuhjadega varjatud kummipaati.

croman40 kirjutas:Juhuslik leid 207. SD päevaaruandest 16.09.1944:
Eesti SS -piirikaitse Rgt nr. 1 piirkonnas oli võimalik tunnistada 1 km lääne suunas endisest Kavastu sillast 15-20 üleöö tekkinud nagu heinakuhjadega varjatud kummipaati.

Pean otsima.
Punaarmee/laskurkorpuse mingi rühm oli kummipaadi(d) maskeerinud kõrkjahunnikuga ja ületanud jõe õhtupimeduses enne rünnakut s.t 16.09

croman40 kirjutas:Juhuslik leid 207. SD päevaaruandest 16.09.1944:
Eesti SS -piirikaitse Rgt nr. 1 piirkonnas oli võimalik tunnistada 1 km lääne suunas endisest Kavastu sillast 15-20 üleöö tekkinud nagu heinakuhjadega varjatud kummipaati.

Kuidas defineerida - endisest Kavastu sillast ?
Kui võtta sakslaste pontoonsillast Kavastus - siis mingeid vastuolusid ei ole.
Kui aga võtta Devisioni algsel fotol olevast sillast - ei oleks saanud ütelda,et sild on - endine - selle kohta mis on reaalselt olemas. Kasutatud oleks sõnu purustatud,õhitud jne sillast . (Pealegi ei ole teada isegi foto jäädvustamise aastat,seega ka selle silla seisukord 16.09.1944.)

Ei ole varem jutuks olnud, aga juhin tähelepanu saksa väljenditele, milles nad on militaardokumentides väga täpsed.

Pontoonsilda nimetatakse "kriegsbrückengerät“, "B(K,T)-gerät-brücke“, "pontonbrücke“, "schiffbrücke“ või "schwimmende brücke“.

"Brücke“ võib tähendada silda üle veekogu või tee (nii alalist kui ajutist, aga ilma pontoonideta). Mitte kunagi ei kirjutata "brücke" pontoonsilla kohta.

Raudteesild on alati „eisenbahnbrücke“.

Lugupeetud retti!

Nii on tõesti maru mugav väidelda, kui enda jaoks ebamugavaid küsimusi järjest ignoreerida, aga küsin endiselt, et mis objekt siis seal minu hangitud vanadel fotodel on? Ja millest räägivad kõik need eakad tunnistajad, kellega kohtumisi olen huvilistele ka pakkunud. Ootaks endiselt vastuseid, vastasel korral on see teema devalveerimine alatu.
Samamoodi võiksin hakata spekuleerima retti Luunja foto kallal, et kuidas ta tõestab, et see üldse on Luunja ning ehk on tegemist võltsinguga.
Ja küsimusele, miks Kavastusse oli eraldi silda vaja, las vastavad strateegias ja taktikas pädevamad inimesed, kes teavad ka ajaloolist konteksti. Leian, et dokumentatsiooni ning tõestust Kavastu silla kohta on hetkel isegi kordi rohkem kui Luunja kohta.
Olen algusest peale väitnud, et sõja ajal olid kõrged puusillad nii Kavastus kui ka Luunjas ning neid väiteid ei Anna enam kahtluse alla seada.
Parimat...

devision kirjutas:Lugupeetud retti!

Nii on tõesti maru mugav väidelda, kui enda jaoks ebamugavaid küsimusi järjest ignoreerida, aga küsin endiselt, et mis objekt siis seal minu hangitud vanadel fotodel on? Ja millest räägivad kõik need eakad tunnistajad, kellega kohtumisi olen huvilistele ka pakkunud. Ootaks endiselt vastuseid, vastasel korral on see teema devalveerimine alatu.
Samamoodi võiksin hakata spekuleerima retti Luunja foto kallal, et kuidas ta tõestab, et see üldse on Luunja ning ehk on tegemist võltsinguga.
Ja küsimusele, miks Kavastusse oli eraldi silda vaja, las vastavad strateegias ja taktikas pädevamad inimesed, kes teavad ka ajaloolist konteksti. Leian, et dokumentatsiooni ning tõestust Kavastu silla kohta on hetkel isegi kordi rohkem kui Luunja kohta.
Olen algusest peale väitnud, et sõja ajal olid kõrged puusillad nii Kavastus kui ka Luunjas ning neid väiteid ei Anna enam kahtluse alla seada.
Parimat...

Devision ei ole väitnud Luunja puusilla olemasolu.

devision kirjutas:See on ajutine pontoonsild, aga oli ka suur puusild, mis õhiti enne venelaste rünnakut koos Luunja sillaga. Laevad said alt läbi sõita. Seda räägivad kohalikud, kelledest mõni siiani elus ja mäletab. Pontoonsilda ei ole tarvidust õhata.

retti kirjutas:

devision kirjutas:Lugupeetud retti!

Nii on tõesti maru mugav väidelda, kui enda jaoks ebamugavaid küsimusi järjest ignoreerida, aga küsin endiselt, et mis objekt siis seal minu hangitud vanadel fotodel on? Ja millest räägivad kõik need eakad tunnistajad, kellega kohtumisi olen huvilistele ka pakkunud. Ootaks endiselt vastuseid, vastasel korral on see teema devalveerimine alatu.
Samamoodi võiksin hakata spekuleerima retti Luunja foto kallal, et kuidas ta tõestab, et see üldse on Luunja ning ehk on tegemist võltsinguga.
Ja küsimusele, miks Kavastusse oli eraldi silda vaja, las vastavad strateegias ja taktikas pädevamad inimesed, kes teavad ka ajaloolist konteksti. Leian, et dokumentatsiooni ning tõestust Kavastu silla kohta on hetkel isegi kordi rohkem kui Luunja kohta.
Olen algusest peale väitnud, et sõja ajal olid kõrged puusillad nii Kavastus kui ka Luunjas ning neid väiteid ei Anna enam kahtluse alla seada.
Parimat...

Devision ei ole väitnud Luunja puusilla olemasolu.

devision kirjutas:See on ajutine pontoonsild, aga oli ka suur puusild, mis õhiti enne venelaste rünnakut koos Luunja sillaga. Laevad said alt läbi sõita. Seda räägivad kohalikud, kelledest mõni siiani elus ja mäletab. Pontoonsilda ei ole tarvidust õhata.

Ei ole tarvis mu sõnu väänata. Kõik alguses väljatoodud allikad väitsid mul, et Kavastu ja Luunja sillad õhiti koos augustis 1944, aga tahtsin fookuse hoida Kavastul. Luunjas oli samuti kõrge puusild.
Vastupidiselt oli just retti taas veendunud, et Luunjas sellist silda polnud ja kostitas mu teemat lugematute Punaarmee poolt 41 õhitud silla fotodega.
Kas nüüd rettis on nii palju meest, et saaks vastuse küsimustele, mis objekt on mu fotodel ning kes on need tunnistajad, kes Kavastu sillast räägivad?
Ja palun otsest vastust, mitte keerutamist ja tähelepanu kõrvale viimist.

retti uhuu, kas vanainimesed osalevad grandiooses vandenõus sinu vastu?

Otsisin akf rettile AA Narwa väeosade nimekirja seisuga 15.08.1944, mis on esimene selline ülevaade peale Emajõe piirkonna juhtimise ülevõtmist 13.08.1944. Nagu näha ei ole ühtegi pontooniüksust (neid näidatakse Brücko ridadel) enam seal piirkonnas. Seega pontoonsillast ei saa enam juttu olla.

croman40 kirjutas:Otsisin akf rettile AA Narwa väeosade nimekirja seisuga 15.08.1944, mis on esimene selline ülevaade peale Emajõe piirkonna juhtimise ülevõtmist 13.08.1944. Nagu näha ei ole ühtegi pontooniüksust (neid näidatakse Brücko ridadel) enam seal piirkonnas. Seega pontoonsillast ei saa enam juttu olla.

AA Narwa 15.08.1944.jpg

Aga tühi on ka rida Brücken - sillad. ?