www.militaar.net

Segased viiekümnendad
Tunnistan, et minu jaoks on kõige tundmatum ja segasem periood tosinkond aastat pärast II maailmasõda. Pildimaterjali napib, tolle aja meedia oli jõelaevanduse koha pealt väga fragmentaarne ja kui midagi kirjutati, siis kogu aeg ühtedest- samadest (vähestest) asjadest ja alusest.

Aastaid tagasi riputati üles selline pilt, vahepeal oli aeg ta meilt ära kustutanud Mis asi seal peal on? Ühes Tartu näoraamatus andis keegi asja hästi tundev proua mõni aasta tagasi vastuse ära. Lisan otseviite projektile http://russrivership.ru/public/files/doc1037.pdf
Tegu oli siis küllalt uue laevaga. Veepaiskuriga ja seetõttu väga madala süvisega puksiiralus sai kenasti liikuda Tartust ülesvoolu. Üldiselt on teada, et veel 50-tel mingit kaupa sealtpoolt Tartusse toodi, Ulila turvast kohe kindlasti.
Projekti omapäraks on see, et vajadusel võib olla ka reisilaev 25-30 inimese jaoks. Kas ta Tartus seda funktsiooni täitis, on muidugi küsimärk.
Kuhu suht uus laev kadus, ei tea mitte. Võib-olla pärast seda, kui suur Jõetranspordi Valitsus organisatsiooniliselt laiali löödi, läks Narva jõe ülemjooksule.

Veel üks tundmatu 50-test Soveti seeriaaluste hulgast sellist ei leidnud. Aga puksiiri moodi paistab.

Mõistatus 1951.aastast Paremal pool on kai ääres näha üht valget kogu. Tegemist on üsna selgelt reisilaevaga, ja kui kõrge ruhv ja korsten pole petekad (äkki seisab kõrval veel üks laev), siis on tegu tundmatu reisiaurikuga. Ei olemasolevad „Joala“ ,“Kingissepp“ ega „Pioneer“ , samuti teenistuslaevaks tehtud endine „Uku“ ei klapi kohe mitte. Aga päris reaalseks pean varianti, et see võib olla „Tasuja“ mis just umbes sel ajal aurikust mootorlaevaks ümber ehitati ja mõni aasta hiljem jõetrammina sõitma hakkas. Tema liikumistest aurulaevana pole olnud tegelikult midagi kuulda, mis võib viidata sellele, et hakati ümber ehitama üsna pea pärast Tartusse jõudmist.

Veel 50-te tundmatuid Kalda ääres seismas reisilaev, mille ahtri kuju ei vasta ühelgi teadaolevale. Võimalik, et see ongi saladuslik laevuke, mis muuhulgas Suislepa vahet käis

Pilt 1957.aastast. Keset jõge sõitev laev meenutab natuke „Narvat“ aga on teistsuguste tekiehitustega ja kindlasti väiksem. Aga lipp ahtris näitab, et kuulub laevade hulka. Ja valge viitab reisilaevale....täiesti unknown. Sama mis eelmisel pildil kindlasti pole. Võrtsjärve aluseks ei tahaks teda pidada- liiga lahtine pika sõidu jaoks. Aga ma ei tea, millal pärast II maailmasõda Ujula ja Rannapaviljoniga hakati jõge mööda ühendust pidama. Kui enne 1957.a. siis võis ta selleks täiesti sobida
70-te alguses nägin tegelikult ujula läheduses pidevalt seismas ühte kakuami moodi väikest laeva, mille nimi oli siis „Jüri“. Viimane oli roheliseks värvitud, aga sarnasus täitsa olemas.

Aga aitab mõistatustest. Üks suvine foto 1969.a.. Tehtud laulupeorongkäigu ajal „Turist“ on viimast aastat sõidualus. Kui hotelliks jäi, siis koristati ankur küljest ära.
Tagapool on näha puksiirlaev „Tormilind“ See on sakslane, ehitatud 1942. Kas sattus siia sõja ajal või toodi hiljem, ei tea. Veel tagapool ühe järelveetava praami kõrval jõetramm „Lauristin“ Ma polegi pihta saanud, kas ta 1969.a. veel sõitis või juba mitte.

Lihtsalt sattusin peale ja et inf n.ö. "raisku" ei läheks....

Eskimo-onu memuaarid said raamatuks.
("Elva Postipoiss" Laupäev, 17. jaanuar 2009)

Onu Eskimo, tuntud jäätisemeistri Evald Rooma elulooraamat “Emajõe ääres kasvanud. Onu Eskimo mälestusi” ilmus trükist lõppenud aasta jõuludeks....

17-aastaselt ehitas tehnikahuviline noormees raadio- ja elektrisisseseadega mootorpaadi “Udu”, millega tegi Emajõel reisi- ja lõbusõite.

Kuna härra on sündinud 1911 siis leidis see järelikult aset 1928 ja edasi.

***

Ja siis jäi näppu üks olukirjeldus.
Postimees nr. 215, 11 august 1938 LK.7
"Mööda Emajõge Praagale."
http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=is&oi ... =staticpdf

aurik kirjutas: Pilt 1957.aastast.

Manus 1957emaj.jpg ei ole enam saadaval

Keset jõge sõitev laev meenutab natuke „Narvat“ aga on teistsuguste tekiehitustega ja kindlasti väiksem. Aga lipp ahtris näitab, et kuulub laevade hulka. Ja valge viitab reisilaevale....täiesti unknown.

Tuli äkitselt meelde, et tol ajal oli olemas üks valge mittereisilaev, kakuamist ümber ehitatud esimene "Bioloog". Tema fotot olen aastakümneid tagasi näinud mingis Võrtsjärvega seotud väljaandes, aga oli see nüüd raamat, artikkel või album, ei võta kinni. Kas ta seesama oli, välja ei peili, aga valge värv on meeles.

Kakuamistiilis, ainult tavalistest kalapaatidest õige pisut suurem, oli 1926.a. Narva-Jõesuus ehitatud puust reisi-kaubaalus "Västrik". Esimesed 10 hooaega Naroova alamjooksul, alates 1936.a. ülalpool koske. Karjääri lõpuks on märgitud 1941.
Tundub, et erinevalt Tartu laevandusest läks Narva jõe ülemjooksu sõitmistel 30-te II poolel suhteliselt hästi, arvestades seda, et ruumi jätkus tervelt kuuele reisi-kaubalaevale. Tõsi küll, kolm neist olid väikesed, aga ikkagi...

aurik kirjutas:

aurik kirjutas: Pilt 1957.aastast.

Manus 1957emaj.jpg ei ole enam saadaval

Keset jõge sõitev laev meenutab natuke „Narvat“ aga on teistsuguste tekiehitustega ja kindlasti väiksem. Aga lipp ahtris näitab, et kuulub laevade hulka. Ja valge viitab reisilaevale....täiesti unknown.

Tuli äkitselt meelde, et tol ajal oli olemas üks valge mittereisilaev, kakuamist ümber ehitatud esimene "Bioloog". Tema fotot olen aastakümneid tagasi näinud mingis Võrtsjärvega seotud väljaandes, aga oli see nüüd raamat, artikkel või album, ei võta kinni. Kas ta seesama oli, välja ei peili, aga valge värv on meeles.

Internet andis ootamatult esimese "Bioloogi" mingil moel välja Ei ole siiski see

Kui juba Võrtsjärve laevadeks läks, siis üks foto aastast 2004 "Bioloog 2" ja "Ökoloog" veel mõlemad vees. Viimase sõidud saavad mõne aasta pärast otsa.

Esimese Bioloogi pilt on kenasti olemas koguteose "Võrtsjärv" fototahvlil (Tallinn, 1973). Seal on ka näiteks tollase TRÜ mootorpaat Jüri jmt.

Rügaja kirjutas:Esimese Bioloogi pilt on kenasti olemas koguteose "Võrtsjärv" fototahvlil (Tallinn, 1973). Seal on ka näiteks tollase TRÜ mootorpaat Jüri jmt.

saaks nad kuidagi kasvõi siia üles kah...

Tekitasin ise kunagi ühe vandenõuteooria. Aga see tundus nii ahvatlev!

aurik kirjutas: Et meie teema hakkas pihta Tartu liivapraamidest, siis juurte juurde tagasi
Midagi vanadest postitustest

"Vambola" saatusest ei tea, aga ta kadus pildilt 90-te esimesel poolel.

Üks endine liivapraam on veel täitsa alles ja isegi sõidab!
Kolm aastat tagasi kirjutasin järgnevat:
"Lindale" ehitati 80-te lõpus aparell(nagu praegu"Koidul")ja nimeks pandi "Riin", aga millega laev tegeles, ei tea. Igal juhul kuulus ta riigilaevade hulka ja mõned aastad tagasi leidsin ühest riigivara registrist, et on Tartu maavalitsuse taotlusel maha kantud.
Aga nüüd pilt:
http://www.panoramio.com/photo/9010899
Sinna ta siis maha kanti (või hoopis kanditi)!? Arvata, et oli juba sovetiaja lõpus Kolpino juures ametis. Lugesin kunagi üht 1991.a. Pihkva järve reisikirja, kus mainiti Kolpino saare lähedal üht kolisevat ja tossavat suurt praami. Eks ta seesama oli. Aga kui 15 a. tagasi oli Piirissaare rahval tõsine mandriga ühenduse probleem- Polaris vahepeal mitu aastat ei käinud, polnud riiki ega maavalitsust kusagil. Aga asi siis oleks olnud Eesti riigile kuuluv laev koju ajada!

Paistab, et tegin Tartu Maavalitsusele liiga Aga küsimus, millega "Riin" tegeles, jääb sellisel juhul õhku rippuma. Pole võimatu, et tegi kusagil taasiseseisvumise aegu mingi tõsise ja mahavaikitud avarii ja siis hoiti seni mingis sopis peidus, kuni võis ametlikult hingusele saata. Muidu oleks saanud teda ju Laaksaare-Piirissaare liinil kasutada. Või vandenõuteooria moodi- Venemaale läks ikkagi "Riin" aga kaasa sai maha kantud "Vambola" paberid?
Kolpino saare praam olevatki kunagine "Vambola". 2013.a. sügisel muutus sõidukõlbmatuks ja korralik ühendus saarega katkes. Praam siiski remonditi mitme miljoni rubla eest ära ja septembris jõudis lõpuks liinile. Jutt veel juures, et järgmisel aastal peab paar miljonit juurde panema ja siis sõidab 50 aastat kindlasti. Foto ilmsesti vahemikust 1991-92 suvi. Täpsemalt ei anna välja. Kalda ääres tagumise Raketaga kohakuti näha osaliselt parvlaeva „Riin“. Kui võrrelda teda Kolpino praamiga, siis vaatamata pildikvaliteedile märgata ninaosade erinevust. „Riin“ on täielikult kaotanud oma algse poolümara vööri, Kolpino praamil on selle mälestust siiski aimata.
Nii et tegu tõesti kunagise praamiga „Vambola“.
Aga küsimus, millega „Riin“ 90-tel tegeles või kus ta üldse seisis, jääb üles.
-----
Raketade teema jätkuks
Taskukalender 1981. Ei teadnudki, et Emajõe vesi on niiiiiiii sinine , peaaegu nagu Vahemeri. Aga Raketa äratas huvi. Eriti pärast koos ksf Zoigiga arutatud küsimusi.
Kalender on toodetud 1980.
https://osta-ee.postimees.ee/1981-tasku ... rc=listing
Kui eeldada, et tavaliselt tehti selliste asjade jaoks päris värsked fotod, siis oleks kujutatud Raketa järjekordne müsteerium. Õnneks olen aga peale sattunud mõnele samalaadsele trükisele, kuhu on ikkagi sokutatud paar aastat vanem foto.
Ainuke võimalus paistab olema „Raketa-2“ (jälle tema) 1978.a. Tiibadevahe, mis veel eelmisel aastal oli üleni hall, on siis nüüd uutmoodi värvitud. Aga õhuaknad on alles! Ja teine aken suletud nagu mõnel varasemal fotol! Nii et „R-2“ akendevahetus toimub samal ajal, kui „R-3“ Tartusse saabub. Et „R-3“ oli ikka ca 10 aastat vanem kui vahetuskaubaks olnud „Zarja-2“ , siis hakka või mõtlema, et kompensatsiooniks sai Tartu sadam veel mingeid jubinaid, kusjuures 70-te keskpaiku oli Ukrainas kindlasti vähemalt üks Raketa maha kantud. Aga sellised tarvitamiskõlbmatud seerialaevad ei läinud tavaliselt kohe lammutusse, vaid olid teistele doonoriteks niikaua, kui nende küljest midagi võtta andis.
------
paistab, et aeg on mõned varasematel aastatel otse siia teemasse pandud fotod ära kaotanud. Taastan siis ühe OM-tüüpi "Kajak(as)" kas 1980 või 1981.a. nüüd juba Noorte Meremeeste Klubi õppelaevana.
Varasemalt jõudis enamuse oma eksistentsist Eesti Merelaevandusele kuulunud alus teha reise nii Tallinnast, Pärnust kui ka Narvast.
Ehitusaastaks annab üks vene andmebaas 1964. See võib täitsa õige olla, sest samast suvest on esimene märge tema Eesti vetes liikumise kohta. Kus ehitatud, ei ole teada. Kahe arvestatava võimaluse- Moskva ja tollase Gorki vahel valides kalduks siiski kindlalt esimest eelistama, seda enam, et pea kõik sama projekti (780) järgsed Lenska kandi laevad olid Moskva toodang.
Tegelikult kukkusid mõlemad Eesti OM-d sõidust ülekohtuselt vara välja. Selgub, et "Kajak(as)" ei vedanud isegi kahtkümmend aastat välja, "Lermontov" sai ikka paar aastat rohkem.
EDIT: hing ei andnud rahu, käisin mööda OM-laevade andmebaase ringi ja uurisin 60-test pärit fotosid... tundub, et "Kajak(as)" on pigem Gorki elik Nižni Novgorodi laevatehasest pärit. Nii andmebaasides kirjas olevate laevade ehitusnumbrid (õigemini augud nimekirjades) ja üks raskesti märgatav välisdetail viitavad sinnapoole.

muis.ee üllatas
http://muis.ee/museaalview/3323245 Praam "Vambola" ise oma nooruses. Koormaks peaks olema turbamuld, seda Praaga kandist aeg-ajalt toodi. Tagapool paisatab nurk "Tasujast" ja ühest nn. väike-Raketast.

Ja selline parv käis siis sovetiajal Audjasaarest Kolpino saarele siit pärit. http://muis.ee/museaalview/2698442
Lihtne platvorm, mille küljes teda sikutav kaater. Kui värgendus 80-te II poolel ära lagunes, siis oli korraliku parvlaeva ilmumine igati mõistetav ja vajalik.
Kolpino oli EW ajal Eesti osa ja rahval olid ka nõukaajal Eestiga väga tugevad sidemed. Poes, pidutsemas ja kaklemas käidi Eestis, arsti juures ja niisama askeldamas samuti. Lüübnitsa kandi inimesed kuulusid aga Kolpino koguduse alla ja käisid seal kirikus ja kalmistul.

Muis.ee-st tuli veel miskit välja. 1965.aasta. Osa pilte mai algusest, osa mõni kuu hiljem.
Need fotod, kus mul natuke juurde kõnelda, riputan üles, teiste puhul piirdun viidetega.

aurik kirjutas:"Lermontovi" koha küsimus sai lahenduse. Ongi praeguse Turusilla juure.
Järgnev foto 1965.aastast
Pärmivabriku kompleksi kõrval olevad majakesed ongi täpselt need, mis "Lermontovi" pildil vasakus servas.

Manus sadam.jpg ei ole enam saadaval

Vasakult ülesvoolu minnes reisilaevad "Narva", "Lauristin" ja "Vanemuine". Viimane seisab suure tõenäosusega just otsitud randumiskoha ääres.

Ilmus parem foto, tõsi, tehtud samal päeval veidi hiljem. "R-1" naaseb nn. proovisõidult koos musta mantliga mehega. siit võetud. http://muis.ee/museaalview/3323231
"Lauristinist" järgmine on mitte "Vanemuine" vaid "Tasuja". Ma pole ühtegi pilti varem näinud, kus kõik viis Tartu jõetrammi korraga näha.
"Lauristini" pardas ka üks tutikas väike-raketa.

Järgmiseks Tartu sümboljõetrammid http://muis.ee/museaalview/3323230
Kunagi tekitasin küsimuse, millal laevad roolikambri viimase variandi peale said. Siin näha, et "Koidula" läheb uude hooaega juba uuega, "Kreutzwald" peab veel vana presentkatusega leppima. Aga ilmsesti mitte kauaks.
Tõenäosus, et pildil paistev praam nr 203 on üks Piirissaarel olev kalda kindlustaja, on 66,66% . Selliseid platvorme oli kolm, numbritega 201-203. Kaks siis praegu saarel, üks haihtus.

Siin taas üks "proovisõidu" vaade
http://muis.ee/museaalview/3323229
Järgmisel kahel on "Vambola" mullakoormaga kai ääres
http://muis.ee/museaalview/3323241
http://muis.ee/museaalview/3323242

Ja usin laevaehitus http://muis.ee/museaalview/3323244
Neist saavad pihkvalaste kalatranspordilaevad "Ivan Zalit" ja "Ivan Belov" (järgmisel aastal lastakse vette). Ei teadnudki, et nad täiesti korraga ehitati. Fotol tunduvad nad kuidagi väikesed, aga tegelikult on nad Emajõe-Peipsi kohta parajad jurakad. Süvis on neil muidugi hirmutav. Projekti kirjeldus siin http://fleetphoto.ru/projects/1548/ , leheküljel on ka "IZ" ära nimetatud ja pilditatud.
Selge, et selliseid laevu kohapeal otsast lõpuni valmis ei treitud. Jupid toodi Astrahanist ja Tartus pandi kokku.
Tsaariaja lõpuperioodi laevade kokkupanekuplats oli Ladumise e.Lao tänava ots, st praegune Veeteede Ameti sadam. Tehnoloogia väljakujunenud. Laevatehasest tükid rongiga Tartusse, raudteejaamast sadamani olid maha pandud puidust ajutised rööpad. Ja veeresidki kohale.
EW algusajal toimetati laevaehitusega AS Tegur platsil Ropka väljadel. Reisilaev "Endel" ehitati seal otsast lõpuni valmis, aga millegipärast tekkis temaga mingi kala sisse- laev osutus liig aeglaseks sõitjaks ja lõpuks tehti temast tavaline järelveetav kaubapraam.

See pilt Tartu viie jõetrammi ja Raketaga viib mind veidi segadusse.
Fakt et pildil ei ole veel näha Pikk 52.Samas on küll tornkraana,- aga mis nagu ei sobi Pikk 52 ehituse juurde,sest minu mäletamise järgi kraana ei olnud maja Pika tänava poolsel- vaid Uus13c poolsel küljel.
Uus 13c valmis 1964 aasta lõpuks ja sisse sellesse majja koliti jaanuaris 1965.Pildil aga nagu puuduks sel majal veel katus ja parempoolne tornkraana kuuluks nagu ka Uus 13c ehituse juurde.Või hoopis Pärna 4 või 6 ehitusele?Ka Pärna 4 puuduks nagu veel katus pildil.
Kõigele sellele toetudes võib pildistamise aeg olla ka kevad 1964 aga sellega ei sobi vasakpoolne tornkraana Pikk 52 ehituseks.

aurik kirjutas:Taskukalender 1981. Ei teadnudki, et Emajõe vesi on niiiiiiii sinine , peaaegu nagu Vahemeri.

See pilt on nagu tänapäevase instagrami eelkäija, pildistatud võimalikult halva kaameraga ning tulemusele on lisatud korralik kulbitäis lisandeid. Esimese hooga vaatasin, et tegu "esimese seeria" raketaga, kuna aknad olid ebaproportsionaalselt suured ja 3nda akna ees olev tugistruktuur ei paistnud silma. Tegu on siiski silmapettega.

aurik kirjutas:Ilmus parem foto, tõsi, tehtud samal päeval veidi hiljem. "R-1" naaseb nn. proovisõidult koos musta mantliga mehega.

Siinkohal vabandan enda täielikku võhiklikkust, kuid kui suures ulatuses Emajõel Raketad üldse tiibadel sõitsid liinireisidel? Pildi järgi on laev veel tiibadel pärast tänapäevast turusilda, oli see reegel või pigem ikkagi erand? Kas Emajõe kogupikkuses loksuti reeglina veeväljasurveasendis ja alles pärast Praagat tõusti tiibadele või sõltus see pigem kapteni tujust ja tiibadel sõideti lõiguti ka mööda jõge?

Zoig kirjutas: Siinkohal vabandan enda täielikku võhiklikkust, kuid kui suures ulatuses Emajõel Raketad üldse tiibadel sõitsid liinireisidel? Pildi järgi on laev veel tiibadel pärast tänapäevast turusilda, oli see reegel või pigem ikkagi erand? Kas Emajõe kogupikkuses loksuti reeglina veeväljasurveasendis ja alles pärast Praagat tõusti tiibadele või sõltus see pigem kapteni tujust ja tiibadel sõideti lõiguti ka mööda jõge?

Juba Tartu linna vahel tõusti tiibadele. Veeväljasurveasendis vaid manööverdati sadamasse saabudes ja sealt lahkudes.

Zoig kirjutas:

aurik kirjutas:Taskukalender 1981. Ei teadnudki, et Emajõe vesi on niiiiiiii sinine , peaaegu nagu Vahemeri.

See pilt on nagu tänapäevase instagrami eelkäija, pildistatud võimalikult halva kaameraga ning tulemusele on lisatud korralik kulbitäis lisandeid. Esimese hooga vaatasin, et tegu "esimese seeria" raketaga, kuna aknad olid ebaproportsionaalselt suured ja 3nda akna ees olev tugistruktuur ei paistnud silma. Tegu on siiski silmapettega.

aurik kirjutas:Ilmus parem foto, tõsi, tehtud samal päeval veidi hiljem. "R-1" naaseb nn. proovisõidult koos musta mantliga mehega.

Siinkohal vabandan enda täielikku võhiklikkust, kuid kui suures ulatuses Emajõel Raketad üldse tiibadel sõitsid liinireisidel? Pildi järgi on laev veel tiibadel pärast tänapäevast turusilda, oli see reegel või pigem ikkagi erand? Kas Emajõe kogupikkuses loksuti reeglina veeväljasurveasendis ja alles pärast Praagat tõusti tiibadele või sõltus see pigem kapteni tujust ja tiibadel sõideti lõiguti ka mööda jõge?

Eesti väravatest Piirissaare kanali otsa ei olnudki järve keskmise või keskmisest madalama veetaseme puhul teist võimalust kui sõita tiibadel.Legend või mitte aga räägitakse et Raketad olla Piirissaarde sõitnud tiibadel = täiskiirusel ka 0,5m veesügavusega.

retti kirjutas:Kõigele sellele toetudes võib pildistamise aeg olla ka kevad 1964 aga sellega ei sobi vasakpoolne tornkraana Pikk 52 ehituseks.

Kaljukindlalt 1965. Väike-raketad ilmusid just sel aastal. 1964 neid lihtviisil polnud

Zoig kirjutas:Siinkohal vabandan enda täielikku võhiklikkust, kuid kui suures ulatuses Emajõel Raketad üldse tiibadel sõitsid liinireisidel? Pildi järgi on laev veel tiibadel pärast tänapäevast turusilda, oli see reegel või pigem ikkagi erand? Kas Emajõe kogupikkuses loksuti reeglina veeväljasurveasendis ja alles pärast Praagat tõusti tiibadele või sõltus see pigem kapteni tujust ja tiibadel sõideti lõiguti ka mööda jõge?

Siin ma saa vastata, kuna olen liinireisidel sõitnud. Raketad ajasid oma nina püsti või teiselt poolt tulles lasksid mao vette u. praeguse Aura kohal. Aga tegelikult sõitsid nad Emajõel suurema osa ajast nn pooltiibadel- nina üleval, saba üsna vees kiirusega nii 45-50 km/h. Praaga sirgel käis laevast nagu jõnks läbi ja ta ronis täieliselt tiibadele.
Polesjed kui väiksemad, kergemad ja parema manööverdamisega (olen lugenud, et M-Raketad olid manööverdusvõime poolest kehvemad kui põhitüüp) lasksid ka Emajõel suurema osa ajast tiibadel ringi.
Jälgisin kunagi isegi kella Raketadel Praaga- Tartu vahe nii 52-53 minutit, Polesjedel 40. Piirissaare sadamasse silduma Raketa ca 1.15, Polesje 1.02 Need ajad on normaalse veeseisu ja päris kena ilmaga, ametlikust sõidugraafikust kümmekond minutit kiiremad.
-----
ajalugu kah
Olen üritanud infi leida legendaarse rataslaeva "Peipus" kohta. Lõpuks on ta mõnedel fotodel ära tuvastatud, kahjuks pole ta kusagil täies ulatuses peal, vaid ainult osaliselt. Riputan kaks tükki üles. Täpseid dateeringuid pole. Kusagil sajandivahetuse paiku. Alumisel fotol vasakul "Peipus" ja paremal "Dorpat"
„Peipuse“ ehitusloost ei tea ma midagi. Ta lihtsalt ilmus.Mõõtmed on saladus, aga üks kirjalik vihje väidab, et pikkus küündis 30 m lähedale. Esimene teade tema sõitudest vaatab ajakirjandusest vastu 1869.aastast. Funktsioon oli tal puksiir-reisilaev. Erinevatel aastatel käis ta nii Pihkva vahel kui ka Tartu lähedastel lühiliinidel. Tegi tšarterreise Oudovasse jne. Olukirjeldustes on teda paar korda lotjade ning praamide tirimisega seoses ära mainitud.
„Peipus“ on läinud kultuurilukku. 1870.a. juunis Kabinas toimunud laste laulupeo põhitransport oligi tema. Et rahvast oli palju, siis seoti talle lodi sappa. Mitmel pool on kirjutatud, et „Dorpat“ ja „Aleksander“ vedasid ka rahvast, aga tegelikult nad natuke osalesid. Hommikul läks üks neist Pihkva reisile ja võttis ühtlasi portsu Kabinani sõitjaid peale, õhtul tuli teine Pihkvast ja tegi Kabina kohal peatuse.
Üks kena episood temaga seoses veel. 1870 .a. suve lõpupoole tehti katse uurida Tartu-Narva otseliini võimalusi ja saadeti „Peipus“ luurele. Tartust Kulgule sõit oli läinud libedalt ja ajakirjanduses ilmus nupuke, kus mainiti, et kui tagasitee hästi läheb, siis saab liini sisse seada. Aga tagasituleku kohta artiklit ei ilmunud, järelikult vastuvoolu üle Omuti kärestike trügides midagi juhtus....Otseliini loomulikult ei tulnud.
Nii et ainsateks otseühendusteks Tartu ja Kulgu vahel jäävad episood „Wõitjaga“ 1924.a. kevadel ja mõned ekskursioonid , mida tegi „Zarja 2“ nii 40 aastat tagasi.
„Peipus“ veel 20.sajandi esimestel aastatel ringi toimetas, aga siis kadus. Viimane vihje tema kohta on tehtud vahetult enne I maailmasõda- kere kasutusel praamina.
---
"Tasuja" kohta tuli omal ajal inf väga kõvadelt spetsidelt, et võis enne kanda nime "Agnes". Nüüd ujus välja teave, et sellenimeline väiksem jõereisilaev sõitis 40-tel aastatel Riias.