www.militaar.net

Satelliidifotod näitavad, et Venelased ära viinud oma sõjalaevad Tartusi sadamast Süürias.
http://www.israeldefense.co.il/en/node/33802

Pakun, et USA koondab jõudusid, seepärast öösel ei toimunud midagi.

Vene laevastikul (see on miskipärast Põhjalaevastiku ülesanne olnud) on aastakümnete pikkune traditsioon toimetada tuumaküttel torpeedo- ja tiibraketiallveelaevadega Vahemeres (legendaarne küpsuseksam on neil Gibraltari väina läbimine) ja raketilöök 1-2 Arleigh Burke klassi hävitajalt Tartusi või Hmemini pihta võib kaasa tuua tiibraketilöögi allveelaevadelt.
Ma vaataks praegu hoolega, palju nt Kursk- tüüpi allveelaevu on Koola baasides kai ääres ja kus on ülejäänud.

Tõenäoliselt toimub praegu 6. laevastiku jõudude koondamine Vahemerel.

nimetu kirjutas:

S-400 on madalalt lendavate tiibrakettide vastu suht vilets. Pigem on selliseks lähikaitseks Pantsir, mida on ka Süüriasse päris palju veetud.

9M96 seeria raketid on selle vastu S-400 süsteemidel täiesti olemas. Muidugi rakettide ulatuse puhul ei saa me enam rääkida mingist neljasajast kilomeetrist.

Nagu ma kinnitasin, on S-400 tiibrakettide vastu suhteliselt vähe abi. See aitab tiibrakettide vastu ainult Hmeimini lähiümbruses, süsteem on liiga kallis, et teda igale poole paigutada ning ei saa teda kuidagi pidada peamiseks vahendiks tiibrakettide vastu.
Ikkagi on lähimaa õhukaitse pigem Pantsir, mida on Süüriasse veetud päris palju ja mis peaks tagama enamiku kaitstavate objektide ÕT.

Taolised rünnakud planeeritakse üldiselt arvestusega, et ründejõud ujutab kaitsja lihtsalt üle.
Nagu see eelmine rünnak tehti, isegi kui iga Pantsiri lask tabaks, on rakettide arv piiratud ja tuleb peagi laadima hakata, laseb nt 10 raketti alla, 40 tulevad ikka kohale.
Samasuguse arvestusega ründavad venelased ka ameeriklaste laevu. Lihtsalt pealetulevaid rakette tuleb rohkem kui suudetakse tõrjuda.

Näiteks külma sõja aegne rünnak USA lennukikandja lahingugrupi vastu tähendanuks 200+ hüpersoonilise tiibraketi väljalaskmist. Venelased teadsid, et lennukikandja lahingugrupi peamine õhutõrje on 1-2 Ticonderoga ristlejat oma AEGIS-süsteemiga ja rakette tuli lihtsalt saata teele rohkem.

Olukord on tegelikult muret tekitav ja mõelge nüüd veelkord, kas "viimsepäevakella" osutite asend Kuuba kriisi tasemel on ikka tingitud Kim Junni eputamisest või millest.

Minu meelest hakati lennukeid kohe edasi tagasi Iraani vahet liigutama juba 9 aprilli paiku,Iraani netilehed ise väidavad,et Assad on juba seal.Ju siis otsus Assadi pere,tema ministrite perede ja lähimate abide seltskonna kiirkorras evakueerimiseks tuli kohe,kui see Vene erisaadik kohtus iraanlastega Teheranis.
Teine asi on,miks nad edasi lendavad,kas korjavad tõendeid kokku,et inspektorite saabudes poleks millestki kinni võtta?
Muideks,veel,kui ei olnud seda gaasitamist,esines BBC peal Israeli uuriv ajakirjanik,kes oli pikalt kirjutanud keemiarelvadest Lähis-Idas.
Tema väitis,et selle Novitšoki olevat venelased kunagi toonud Süüriasse.Kindral,kes vastutas Jeltsini ajal selle likvideerimise eest,müüs know how lihtsalt maha.Aga FSB olevat asjast teada saanud,kindral muidugi lahkus teise ilma südamerabanduse kaudu(Venemaal) aga mehe väitel,Vene luure olevat peale mõningast Assadile tehtud pressingut saanud laboriseadmed ja näidised tagasi aga Venemaale need tagasi ei jõudnud.Nimelt Venemaa otsustas jätta need Süüriasse,et seal vajadusel üksikuid partiisid teha.
Kui see jutt vastab tõele ja britid said sellest teada,siis on ka arusaadav,miks May ihub Assadi ja Putini pepule hammast ja nüüd koos on lihtsam usakate ja prantslastega asju kergem ajada.

Kapten Trumm kirjutas:Taolised rünnakud planeeritakse üldiselt arvestusega, et ründejõud ujutab kaitsja lihtsalt üle.
Nagu see eelmine rünnak tehti, isegi kui iga Pantsiri lask tabaks, on rakettide arv piiratud ja tuleb peagi laadima hakata, laseb nt 10 raketti alla, 40 tulevad ikka kohale.
Samasuguse arvestusega ründavad venelased ka ameeriklaste laevu. Lihtsalt pealetulevaid rakette tuleb rohkem kui suudetakse tõrjuda.

Näiteks külma sõja aegne rünnak USA lennukikandja lahingugrupi vastu tähendanuks 200+ hüpersoonilise tiibraketi väljalaskmist. Venelased teadsid, et lennukikandja lahingugrupi peamine õhutõrje on 1-2 Ticonderoga ristlejat oma AEGIS-süsteemiga ja rakette tuli lihtsalt saata teele rohkem.

Olukord on tegelikult muret tekitav ja mõelge nüüd veelkord, kas "viimsepäevakella" osutite asend Kuuba kriisi tasemel on ikka tingitud Kim Junni eputamisest või millest.

Mingil momendil võib suuriikide uhkus teha sellise teene,mida ajalugu on ennegi näinud.
Hoiaks jumal,et seda ei juhtuks.
Aga Kuuba kriisiga võrreldes oleme palju sitemas seisus.
Kuuba kriisi ajal olid vähemalt tüüri juures mehed,kes sõjas käinud.Kennedy torpeedokaatri komandõrina ja Hruštsov tõsi küll poliitjuhina aga ikkagi näinud ka üksusi külastades surma ja laipu.
Nüüd on meil Venemaal võimul keskastme KGB operativšik,kes sõjast on olnud väga kaugel ning kes põeb paranoiat ning USA-s populist,kes eriliselt nõunike ei taha kuulata.Sõjaväest ei tea aga ta mõhkugi,nagu need kõik viimased USA presidendid,alates Clintonist lõpetades Trumpiga.Viimane,kes oli laipu ja surma näinud oli Bush seenior,kes merelennuväe piloodina piloteerides pikeerivat pommitajat Avenger sai ka hulpida Vaikses Ookeanis,peale seda,kui jaapanlaste Zero ta alla kõmmutas.
Juunior vähemalt oli Vietnami sõja ajal pagunite all,tõsi istus suurema osa kirjutuslaua taga ja kui lendas,siis USA-st väljaspool ei käinud.Aga vähemalt teadis ta,kuidas asjad võivad eskaleeruda,olles süsteemi seespoolt näinud.

Trump sai hariduse minu teada sõjaväeakadeemias, kuhu ta isa teda saatis.

Ma arvan, et võrdlus Kuuba kriisiga ei ole asjakohane sel põhjusel, et siis olid sõjalised jõud võrdsemad või isegi pisut NLiidu kasuks. Praegu on ikka USA sõjaline üleolek mäekõrgune. Põhilised hädapasuna puhujad on poliitkommentaatorid, kes ei suuda sõjalisi reaaliad hinnata.

Tegelikult võiksime me siin kaaluda, kas Venemaal on praegusel hetkel võimekus tulistada USA eskaadri pihta 200+ raketti, mis nende ÕT võimest üle käib? Või likvideeritakse see tulistamisvõime 20. väljalastud raketi järel.

Väidetavalt käivat hetkel tihedad läbirääkimised Vene ja USA vahel, et vältida venelaste kaotusi. Venelane ootab, et USA jagaks sihtmärkide kordinaate.

Russia @kommersant: Russian MOD are holding closed negotiations with the US Joint Chiefs of Staff at the moment; Russia expects that the US will share coordinates of their targets in Syria to avoid loss of life on the Russian side

https://www.kommersant.ru/doc/3600193

Ikkagi on lähimaa õhukaitse pigem Pantsir, mida on Süüriasse veetud päris palju ja mis peaks tagama enamiku kaitstavate objektide ÕT.

Läheb kergelt OT, kuid Pantsiri sobivus selleks rolliks on kaheldav. Põhiline probleem on just rakettides. Erinevalt 9M96 seeria rakettidest, puudub Pantsiri rakettidel (57E6) aktiivne sihtmärgi lokatsioon. See tähendab, et raketi juhtimine sõltub puhtalt eraldi radarist ja juhtpunktist tulevast raadiosignaalist. Kui sihtmärk on radarihorisondist madalamal (mis on tiibrakettide puhul üsna tavaline trikk), siis Pantsir seda tabada enam ei suuda. S-400 raketid suudaks.

Vene kaitseministeerium: „Tänasest töötavad Doumas Vene sõjaväepolitsei üksused. Nad tagavad linnas korra. Vene sõjaväepolitsei ülesannete hulka Süüria deeskalatsioonitsoonides kuulub julgeoleku ja avaliku korra tagamine.“
http://www.interfax.ru/world/608144

Martin Peeter kirjutas:Ma arvan, et võrdlus Kuuba kriisiga ei ole asjakohane sel põhjusel, et siis olid sõjalised jõud võrdsemad või isegi pisut NLiidu kasuks. Praegu on ikka USA sõjaline üleolek mäekõrgune. Põhilised hädapasuna puhujad on poliitkommentaatorid, kes ei suuda sõjalisi reaaliad hinnata.

Tegelikult võiksime me siin kaaluda, kas Venemaal on praegusel hetkel võimekus tulistada USA eskaadri pihta 200+ raketti, mis nende ÕT võimest üle käib? Või likvideeritakse see tulistamisvõime 20. väljalastud raketi järel.

Täna peavad nad selle 200 raketi laskmiseks lennukeid üle riigi koondama (no Sahhalinilt Tu-22 Süüriasse ei lenda niisama). Aga teoorias on juba võimalik.
Külma sõja ajal oli selleks vaja Murmanski lähedastes baasides lihtsalt lahinguhäire teha. See vahe on.
Ameeriklaste lennukikandjatelt on kadunud taolise massrünnaku tõrjumiseks mõeldud F-14 hävitajad (kuni 8 sihtmärki 200 km kaugusel).
Samas laevastikus on neil AEGIS tehnoloogia kolinud väiksematele laevadele, mida on rohkem (külma sõja ajal oli see ristlejate monopol).

Seega venelased suudavad need 200 raketti lasta lendu mõnesaja km kauguselt suurema tõenäosusega kui külma sõja ajal (laevastikus puuduvad kaugmaa tõrjesüsteemid), kuid nende allatulistamine kuni 100 km kauguselt on tõenäolisem kui külma sõja ajal. Kuna Vahemeri on erinevalt Atlandist suhteliselt kitsas, siis sihtmärke on lihtsam leida ja lennukeid saab laadida raskemalt (võibolla isegi 3 raketti lennukile).

Tegelikult ei suuda ma mõista selliste, põhiliselt alla 100 tsiviilohvriga keemiarünnakute iva.
Enne neid oli veel teoreetiline võimalus, et Assad kutsutakse laua taha, siis täna seda pole kindlasti.
Mõnesaja tsiviilohvriga on vana end ise outi mänginud ja mingit taktikalist efekti ta ei saavutanud.

Erinevus on veel, et N. Liit ja USA olid vastatikku selged vastased-vaenlased. Praegu isegi Trump sõnaselgelt Venemaad vaenlaseks ei pea - tahaks hea meelega äri teha, et teine on veidi huligaaniks kätte läinud ja toetab igasugu kaabakaid. Karistama minnakse ikkagi Assadit ja Venemaal lubatakse lahkelt rakette alla lasta, kui ta seda suutma peaks. Iseenesest mõistetavalt ühtegi lööki sihilikult suuremasse vandipunti ei suunata. Kui mõni peaks siiski hukka saama, siis on see tööõnnetus. Kui Vene peaks selle peale vallandama tuumasõja, siis oleks see igati ebaratsionaalne käitumine. Putin oma oligarhidega on piisavalt materialistid ja tahavad ka edaspidi dollareid ja ilusaid asja, mida nende eest osta saab. Kui USA-ga suurem märul korrladada, siis on edaspidi sellega raskusi, lisaks on kindel, et kakluse käigus lõhutakse niigi hädine Venemaa märksa rohkem ära. Lisaks juhitavale demokraatiale on Venemaal ka juhitav sõnavabadus - pööblile võib rääkida igasuguseid lollusi, et see režiimi toetaks, "üha tihedamalt koonduks suure asja ümber" ja sööks rõõmuga kodumaa hüvanguks palmirasvast "juustu". Kõrgelt vaadates peavad nad tõenäoliselt kogu oma rahvast idiootideks, kellele tuleb kaasa tunda. Aga muidu söögu heinu.

Kas selline loogika ei tööta, et gaasitamist kasutati linnalahingutes väikestviisi kogu aeg. Sedakorda tuli avalikuks, kuna ohvreid tekkis ootamatult palju?

Linki pole anda, kuulasin mingit rindereporterit, kes sealkandis tegutseb.

Retoorikas võib Venemaa loomulikult Süüria, Iraani eest seista aga tegudes mitte eriti. Venemaale ei ole Süüriat ega Iraani konservatiivse islamiriigina lihtsalt vaja. Venemaa võib olla küll huvitatud enda Pantsyr õhutõrjesüsteemide efektiivsust Tomahawkide peal tulevastele potensiaalsetele klientidele demoma aga selleks on aegsasti vaja teada kindlaid sihtmärke. Äkki Trump tuleb ning aitab ja edastab vastaspoolele ka kindlad sihtmärkide kordinaadid nagu ta Shayrati puhul juba kord tegi siis võiks see eksperiment Moskval isegi õnnestuda.