Kui lugemist vääriv jutt juba läbi jooksnud siis vabandused...
https://www.facebook.com/TheOther98/pos ... 073766423/
Selle Prantsuse senaatori tulihingeline kõne Ameerika impeeriumi kokkuvarisemise kohta on kohustuslik lugemine.
Härra president, härra peaminister, daamid ja härrad, ministrid, mu kallid kolleegid. Euroopa on oma ajaloo kriitilises pöördepunktis. Ameerika kilp laguneb, Ukrainat ähvardab hülgamine, Venemaa tugevneb. Washingtonist on saanud Nero õukond, tulihingeline keiser, alistuvad õukondlased ja ketamiinist küttega naljamees, kelle ülesandeks on avaliku teenistuse puhastamine.
See on tragöödia vabale maailmale, aga ennekõike on see tragöödia Ameerika Ühendriikidele. Trumpi sõnum on, et pole mõtet olla tema liitlane, kuna ta ei kaitse teid, ta kehtestab teile rohkem tolli ja kohustusi kui oma vaenlastele ning ähvardab teie territooriumid hõivata, toetades samal ajal diktatuure, mis teid vallutavad.
Tehingu kuningas näitab, milles tehingu kunst seisneb. Ta arvab, et hirmutab Hiinat Putini ees pikali heites, kuid Xi Jinping kiirendab sellise laevahuku ees ilmselt ettevalmistusi Taiwani sissetungiks.
Mitte kunagi ajaloos pole ükski Ameerika Ühendriikide president vaenlasele alla vandunud. Mitte kunagi pole keegi toetanud agressorit liitlase vastu. Mitte kunagi pole keegi Ameerika põhiseadust jalge alla tallanud, andnud välja nii palju ebaseaduslikke dekreete, vallandanud kohtunikke, kes oleksid võinud teda selles takistada, ühe hoobiga vallandanud sõjaväe peastaabi, nõrgestanud kõiki kontrollimehhanisme ega võtnud kontrolli sotsiaalmeedia üle.
See ei ole liberaalne triiv, see on demokraatia konfiskeerimise algus. Pidagem meeles, et Weimari vabariigi ja selle põhiseaduse kukutamiseks kulus vaid üks kuu, kolm nädalat ja kaks päeva. Mul on usku Ameerika demokraatia tugevusse ja riik juba protesteerib. Kuid ühe kuuga on Trump Ameerikale rohkem kahju teinud kui oma viimase presidendiaja nelja aastaga.
Me olime sõjas diktaatoriga, nüüd võitleme diktaatoriga, keda toetab reetur. Kaheksa päeva tagasi, just sel hetkel, kui Trump Valges Majas Macronile selga hõõrus, hääletasid Ühendriigid ÜRO-s koos Venemaa ja Põhja-Koreaga eurooplaste vastu, kes nõudsid Vene vägede väljaviimist. Kaks päeva hiljem andis sõjaväeteenistusest kõrvalehiilija Ovaalkabinetis sõjakangelasele Zelenskõile moraali- ja strateegiatunde, enne kui ta peigmehena kõrvale heitis, käskides tal alistuda või tagasi astuda. Täna õhtul astus ta järjekordse sammu häbisse, peatades lubatud relvade tarnimise.
Mida selle reetmisega silmitsi seistes teha? Vastus on lihtne: tunnistagem seda. Ja esiteks, ärgem laskem end eksida. Ukraina lüüasaamine oleks Euroopa lüüasaamine. Balti riigid, Gruusia, Moldova on juba nimekirjas. Putini eesmärk on naasta Jaltasse, kus pool mandrit loovutati Stalinile.
Lõunapoolsed riigid ootavad konflikti tulemust, et otsustada, kas nad peaksid Euroopat jätkuvalt austama või võivad nad nüüd vabalt sellel jalge all tallata. Putin soovib 80 aastat tagasi Ameerika Ühendriikide ja tema liitlaste kehtestatud korra lõppu, mille esimeseks põhimõtteks oli territooriumi jõuga omandamise keeld. See idee on ÜRO algupärane osa, kus ameeriklased hääletavad tänapäeval agressori poolt ja rünnatava vastu, sest Trumpi nägemus langeb kokku Putini omaga: naasmine mõjusfääride juurde, kus suurriigid dikteerivad väikeriikide saatust.
Minu oma on Gröönimaa, Panama ja Kanada, sina oled Ukraina, Baltikum ja Ida-Euroopa, tema on Taiwan ja Hiina meri. Mar-a-Lago lahe oligarhide pidudel nimetatakse seda „diplomaatiliseks realismiks“. Seega oleme üksi. Aga jutt, et Putinile ei saa vastu panna, on vale. Vastupidiselt Kremli propagandale on Venemaa halvas seisus. Kolme aastaga on niinimetatud maailma suuruselt teine armee suutnud kolm korda väiksema rahvaarvuga riigist haarata vaid puru. 25% intressimäärad, välisvaluuta- ja kullareservide kokkuvarisemine, demograafiline kokkuvarisemine näitavad, et ollakse kuristiku äärel. Ameerika abikäsi Putinile on suurim strateegiline viga, mis sõjas kunagi tehtud on.
Šokk on vägivaldne, aga sellel on ka oma väärtus. Eurooplased on eitusest välja tulemas. Nad said Münchenis ühe päevaga aru, et Ukraina ellujäämine ja Euroopa tulevik on nende kätes ning et neil on kolm imperatiivi.
Kiirendada sõjalise abi andmist Ukrainale, et kompenseerida Ameerika hülgamist, et see püsiks, ning loomulikult kehtestada Ukraina ja Euroopa kohalolek igasugustes läbirääkimistes. See läheb kalliks maksma. Vaja on lõpetada külmutatud Venemaa varade kasutamise tabu. Vaja on Moskva kaasosaliste olemasolust Euroopas mööda hiilida koalitsiooniga, mis koosneb ainult abivalmitest riikidest, kuhu loomulikult kuulub ka Ühendkuningriik.
Teiseks, nõudke, et iga lepinguga kaasneks röövitud laste ja vangide tagastamine ning absoluutsed julgeolekugarantiid. Pärast Budapesti, Gruusia ja Minski kohtumisi teame, mis on Putiniga sõlmitud lepingute väärtus. Need garantiid nõuavad piisavat sõjalist jõudu uue sissetungi ärahoidmiseks.
Lõpuks, ja see on kõige pakilisem, sest see võtab kõige rohkem aega, peame ehitama üles Euroopa kaitsesüsteemi, mis on alates 1945. aastast olnud Ameerika vihmavarju hüvanguks ja mida on Berliini müüri langemise järel hätta jäetud. See on Heraklese ülesanne, kuid just selle edu või ebaedu põhjal hinnatakse tänapäeva demokraatliku Euroopa juhte ajalooõpikutes.
Friedrich Merz kuulutas just välja, et Euroopa vajab oma sõjalist liitu. See on tunnustus Prantsusmaa tõsiasjale, et strateegilise autonoomia eest seismisel on aastakümneid õigus olnud. See tuleb veel üles ehitada. Vaja on teha massilisi investeeringuid, tugevdada Euroopa Kaitsefondi väljaspool Maastrichti võlakriteeriume, ühtlustada relva- ja laskemoonasüsteeme, kiirendada Ukraina, mis on täna Euroopa juhtiv armee, liitumist Liiduga, ümber mõelda tuumarelva koht ja tingimused Prantsusmaa ja Suurbritannia võimete põhjal ning taaskäivitada raketitõrjekilp ja satelliidiprogrammid.
Ursula von der Leyeni eile väljakuulutatud plaan on väga hea alguspunkt. Ja vaja läheb palju enamat. Euroopast saab taas sõjaline jõud ainult siis, kui temast saab taas tööstusjõud. Ühesõnaga, Draghi aruanne tuleb ellu viia. Igaveseks.
Kuid Euroopa tegelik taasrelvastumine on moraalne taasrelvastumine. Me peame veenma avalikku arvamust sõjaväsimuse ja hirmu ees, eriti aga Putini käsilaste, äärmusparempoolsete ja äärmusvasakpoolsete ees. Nad vaidlesid eile Rahvusassamblees taas teie ees, härra peaminister, Euroopa ühtsuse ja Euroopa kaitse vastu. Nad ütlevad, et tahavad rahu. Ei nemad ega Trump ütle, et nende rahu on alistumine, lüüasaamise rahu, de Gaulle'i Zelenskõi asendamine Ukraina Pétainiga Putini käsul. Rahu kollaborantidele, kes on kolm aastat keeldunud ukrainlastele igasugusest abist.
Kas see on Atlandi Liidu lõpp? Risk on suur. Kuid viimastel päevadel on Zelenskõi avalik alandamine ja kõik viimase kuu jooksul tehtud hullumeelsed otsused pannud ameeriklased lõpuks reageerima. Küsitlused langevad. Vabariiklaste seadusandjaid tervitavad nende valimisringkondades vaenulikud rahvahulgad. Isegi Fox News muutub kriitiliseks.
Trumpistid pole enam oma majesteetlikkuses. Nad kontrollivad täidesaatvat võimu, Kongressi, Ülemkohtu ja sotsiaalvõrgustikke. Kuid Ameerika ajaloos on vabadusvõitlejad alati võidule jäänud. Nad hakkavad pead tõstma.
Ukraina saatus otsustatakse kaevikutes, aga see sõltub ka neist Ameerika Ühendriikides, kes tahavad kaitsta demokraatiat, ja siin meie võimest ühendada eurooplasi, leida vahendid nende ühiseks kaitseks ja muuta Euroopa selleks jõuks, mis see kunagi ajaloos oli ja milleks ta kõhkleb uuesti saada.
Meie vanemad alistasid fašismi ja kommunismi suure hinnaga. Meie põlvkonna ülesanne on alistada 21. sajandi totalitarism. Elagu vaba Ukraina, elagu demokraatlik Euroopa.
Claude Malhuret on prantsuse arst, jurist ja poliitik, kes on alates 2014. aastast olnud Prantsuse Senati liige, esindades Allieri departemangu. Ta kuulub Horizonsi, parempoolsesse parteisse, mis loodi Emmanuel Marcroni toetuse saamiseks 2022. aasta Prantsusmaa presidendivalimistel, ning on alates 2017. aastast juhtinud Senati parlamendirühma Sõltumatud – Vabariik ja Territooriumid (LIRT).
