Süüria (kodusõda)

[Puurija]

Pentagoni ametnikud: „Vene sõjavägi üritab Süürias aktiivselt segada elektroonilisel teel USA droone, lõigates nad ära GPS'i ühendusest, mille järgi droonid navigeerivad. USA sõjaväe operatsioonid on segamise pärast tugevalt häiritud. Elektrooniline segamine algas mõned nädalad tagasi, kui Süüria režiim kasutas mässuliste poolt hoitud Ghouta regioonis keemiarelva. Venelaste segamistehnika on muutunud juba nii heaks, et suudab häirida isegi selliste droonide tööd, mille pardal on spetsiaalsed elektroonilise segamise vastased seadmed. Samuti suudavad nad häirida krüpteeritud sidet. Venemaa suudab segada hetkel ainult väiksemaid ja madalamal lendavaid droone.“
https://www.nbcnews.com/news/military/r ... ia-n863931

[hjl85]

Me kolleegidega arutasime just olukorda, kokkuvõte
1. keegi ei tahtnud saada WWIII veteraniks ega ohvriks.
2. kui tuleb kahe vahel valida, siis enamik valiks veterani.

Mina ka WWIII ei ihka - ka meie poolele võidukat mitte

Äkki tahab Trump lüüa Venemaad tema enda relva/seisukohaga. Laks ära ja teade, et igasugube vastulöök toob kaasa tuumalöögi?
Muidugi loodan, et saadakse kaubale ja tehakse samasugune diil nagu Kuuba juhtumis. Kui juhtimine läheb sõjaväelast kätte siis... samas suudavad jälle kindralid mõelda ja ka teavad, mis see sõda on. Ka Venemaa poolel on asja hullust nägevaid sõjaväelasi nagu usa poolel on neid, kelle näpp sügeleb

[PaganHorde]

Ikka tuleb rünnata. Ja võimalikult nii , et rakette alla ei kukuks. Siis ka hea laks Putini majandusele , kui relva müügis tagasilöögid. Samas jälle, mulle tundub et see situatsioon mis praegu on, on venemaa poolt tahtlikult tekitatud, et mingi laks tagasi anda.....

Mulle tundub ka et see situatsioon on Venemaa poolt tekitatud. Kuigi eesmärk pole hetkel selge veel.

[Chupacabra]

Mulle tundub ka et see situatsioon on Venemaa poolt tekitatud. Kuigi eesmärk pole hetkel selge veel.

Lihtne ju. Kui pissivideoga saab rünnaku ära jätta on see Putinile tohutu mainevõit.

[Fucs]

The Signs, Options and Risks of a U.S. Strike on Syria
https://worldview.stratfor.com/article/ ... ions-risks

[hjl85]

Pompeo just kinnitas komitee ees (riigisekretäri määramis komite), et konfliktis Wagneiga hukkus several hundred.
Ning lisas, et sanktsioon tuleb suurendada kuna Putinile ei ole ikka kohale jõudnud, et tegudel n tagajärjed.

Opcw teadaanne
in response to media queries, the Spokesperson for the Organisation for the Prohibition of Chemical Weapons (OPCW) confirms that the OPCW Fact-Finding Mission (FFM) team is on its way to Syria and will start its work as of Saturday 14 April 2018.

Ülekanne armed service commitest
https://twitter.com/business/status/984437886194987008

Mattis ütles just, et piisavalt (enaugh) tõendeid ei ole otsuse langetamiseks

[nimetu]

Et äkki oodatakse OPCW analüüs ära ja siis tehakse pauku?

[Kriku]

Ei puhke seal mingi III ms. Eskalatsioonid käivad ikka aste-astmelt ja isegi taktikalise tuumarelva kasutamine Süürias (nii ebatõenäoline kui see ka pole) ei tähenda veel, et hakataks üksteist strateegiliste rakettidega pilduma. Sellele vastataks samuti Süürias, kas siis samuti tuumarelvaga või massiivse konventsionaalse relvastuse löögiga.

Samamoodi puudub igasugune mõte selles, et hakata mingi Süüria sündmuse peale Baltikumi vallutama.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

..mis te tõmblete siin - sõjaväes toimub iga asi omal ajal.. või natuke hiljem

[ruger]

Keemiarelva kohta Süürias. Hetkel on sellele rünnakule vastamata jätmine lihtsalt lääneriikide usaldusväärsuse küsimus. See pole ju ainuke juhtum vaid neid on seal kõvasti rohkem olnud.

U.S. officials say urine tests from #Douma have tested positive for *both* chlorine & a nerve agent.

https://twitter.com/Charles_Lister/stat ... 0182430722

[Troll]

Pean minister Luike targaks inimeseks, aga temagi näeb kokkupõrke ohtu pisut suuremana kui mina ja mitmed akf siin. Kas keegi paneks täismahu?

https://sakala.postimees.ee/4468873/kai ... kuporkeoht

Järjekordne keemiarelva kasutamine Süürias on viinud pinged uude haripunkti ning nii USA, Suurbritannia kui Prantsusmaa on viidanud valmisolekule Bashar al-Asadi režiimi selle eest karistada.

Nagu tõdes teisipäeval Viljandimaal käinud kaitseminister Jüri Luik Sakalale antud intervjuus, pole Süüria ainult kohalike jõudude mängumaa, vaid ka koht, kus suurriigid võimupiire paika panevad, mistõttu valitseb väga suur oht, et valearvestuse või valetõlgenduse tõttu tekib USA ja Vene vägede vahel otsene sõjaline kokkupõrge.

Jüri Luik, te olete mitmekordne kaitseminister, aga töötanud ka diplomaadi ja välisministrina. Kas praegu, kui sõdu ei kuulutata, vaid neid peetakse salaja roheliste mehikeste, eraarmeede ja närvigaasiga, sulanduvad ka kaitse- ja välisministri roll varasemast enam?

Ma seda otseselt ei ütleks. Kuigi kaitseministril on päris palju välissuhtlemise ülesandeid, suhtlen ma põhiliselt ikkagi oma kaitseministritest kolleegidega ja kui olen kuskil visiidil, külastan väeosi ja tutvun riigikaitse korraldusega. Loomulikult arutame alati ka koostööd, aga see on niisugune spetsiifiline ala.

Jah, ütleme, et kaitseministrid käsitlevad tänapäeval ka laiemaid julgeolekuprobleeme, sest julgeolek on muutunud mitmetahuliseks. Nagu te ütlesite, ei tarvitse ohud olla enam otseselt konventsionaalsed, sõjalised, vaid need võivad olla väga mitmeplaanilised. Tihtipeale väga ootamatud, nagu ka seesama vapustav keemiarelva kasutamine väikelinnas keset Inglismaad.

Selles mõttes on kaitseministri amet muutunud mitmepalgelisemaks, aga tegelikult võib seda öelda ka teiste ministrite kohta. Alates põllumajandusest ja lõpetades majandusega on ministrite rahvusvaheline osa väga aktiivne. Nii et ühel või teisel viisil esindame kõik Eestit, aga mina eelkõige ikkagi kaitse- ja julgeolekupoliitikas.

Seesama Skripalide ründamine. Mitu Venemaa kõrget ametnikku on eitanud, et Venemaal oleks sellega mingisugune seos, kuid kui BBC korrespondent küsis seda Vladimir Putini käest, siis Putin seda otsesõnu ei eitanud. Kas see tuli teile üllatusena?

Otseselt ei tulnud, sest Vladimir Putin on ka enne erinevate kriiside ajal kasutanud niisugust pseudoeitust, kus ta ühelt poolt eitab – kui sa loed seda teksti, siis seal on «ei» selgelt sees –, aga näoilme ütleb, et Venemaal võib mingi seos asjaga olla. Kõige klassikalisem näide on rohelised mehikesed Krimmis. Putin ei võtnud midagi ette selleks, et proovida vähegi veenvalt seda eitada. Ta kasutas seda ikkagi selleks, et heidutada ja hoiatada. Praegu on sama ka Skripali juhtumiga. Kasutada sellist tapmiskatse viisi, kus jäljed viivad otse Venemaale, on mõeldud ikkagi teistele inimestele hoiatuseks ja ähvarduseks ning seetõttu president Putin eitab seda formaalselt, aga näha on, et mitte täiest südamest.

Ei Novitšok ega poloonium, mida kasutati Aleksandr Litvinenko tapmiseks, ole ju sellised vahendid, mis oleksid head lihtsad kellegi teise ilma saatmiseks. Vastupidi, need on allkirjaga relvad, et näidata, mille eest ja kes kätte maksis. Kuivõrd me peaksime olema valmis nii ohtlike ainete sattumiseks Eesti pinnale? Need ei ohusta ju ainult sihtmärke, vaid ka täiesti süütuid kõrvalseisjaid.

Peame olema loomulikult valmis igasugusteks ootamatusteks ja eks me nendeks ka valmistume. Väikese riigi võimekus on teistsugune kui suurel riigil, näiteks Inglismaal, aga sellisteks ootamatuteks kriisideks – ja Skripali juhtum oli vaieldamatult täiesti ootamatu – ei ole valmis ei suured ega väikesed riigid. Ja neid takistada on äärmiselt keeruline.

Eesti on igasuguse keerulise juhtumi puhul, mis nõuab väga detailset, kas või tehnilist analüüsi, valmis pöörduma oma liitlaste poole.

Kood: Vali kõik

Salisbury rünnak

Suurbritannia ja Venemaa suhted teravnesid järsult pärast 5. märtsi, mil Inglismaal Salisbury linnas leiti pargipingilt kokkukukkununa Sergei Skripal ja tema tütar Julia.

    Suurbritannia väited, et Skripalide ründamiseks kasutati Nõukogude Liidus välja töötatud närvimürki Novitšok, said täna järjekordselt kinnitust, kui sellekohase analüüsi tulemused avaldas keemiarelvade keelustamise organisatsioon (The Organisation for the Probition of Chemical Weapons – OPCW).
    Suurbritannia valitsus on teatanud, et ülimalt tõenäoliselt oli rünnaku taga Venemaa.
    Sergei Skripal mõisteti Venemaal 2006. aastal Suurbritannia kasuks spioneerimise eest 13 aastaks vangi. 2010. aastal vahetati ta välja USA-s tabatud Vene agentide vastu.
    Mõlemad Skripalid tervenevad ning Julia on juba ka haiglast koju lastud.

Allikas: The Guardian

Meie teame asümmeetrilisest sõjast eelkõige Venemaa tegevuse kaudu. Kas see on Venemaa spetsialiteet või ülemaailmne trend?

See on ülemaailmne trend. Aga mõõtmed, mida riigid rakendavad, on täiesti erinevad. Venemaa on võtnud ette kogu Lääne. Kui varem oli fookus lähematel riikidel nagu Balti riikidel ja Ukrainal, siis praegu võib öelda, et Venemaa peab hübriidkonflikti maailma suurimate lääneriikidega alates USA-st, Suurbritanniast, Prantsusmaast ja Saksamaast. Meie ei olegi enam selle hübriidkonflikti fookuses.

Venemaa tegutseb unikaalselt, sest selline hübriidkonflikt nõuab suuri ressursse: poliitilisi ressursse, inimesi ja ka raha, see pole odav lõbu. Kui riik investeerib nii palju hübriidkonflikti pidamisse, siis järelikult on see teadlik osa tema rahvuslikust ja julgeolekupoliitikast.

Kui palju on see erinev varasematest, XX sajandi konfliktidest, kus USA ja Nõukogude Liidu kokkupõrked toimusid samuti kuskil kolmandal pinnal: Vietnamis, Koreas ...

Need sõjad, mida toona nimetati proxy-sõdadeks, olid niisugused varjatud sõjad, millest osavõtjad olid küll toetatud suurte riikide poolt, kuid otsest sõjalist konflikti suurriikide vahel ei olnud. Külma sõja ajal oli neid üle maailma: Kagu-Aasias ja Aafrikas. Tänapäeval on neid vähem, osaliselt ka seetõttu, et riikide sõjalised võimed on palju väiksemad. Sellisele tegevusele kulutatakse palju vähem raha. Sellist ideoloogilist vastasseisu, mis jooksis Aafrikas läbi terve mandri, enam ei ole.

Aga on mõningad väga teravad konfliktikohad, kusjuures Süüria puhul tuleb arvestada, et tegu pole ainult proxy-konfliktiga, vaid suurriigid ise osalevad seal. Ameerika Ühendriigid on põhjaosas seoses ISIL-ivastase võitlusega, Vene üksusi on läänes ja üle terve Süüria, nii et praegusel juhul on tegu ka reaalse kokkupõrkeohuga.

Külma sõja ajal peeti neid sõdu kaudselt sellepärast, et igal juhul taheti vältida otsest sõjalist konflikti, sest kardeti, et see väljub kontrolli alt ja viib ettearvamatu tulemuseni. Tänapäeval oleme kahjuks olukorras, kus väga kitsal territooriumil – kui me räägime lennuväest, siis on Süüria territoorium siiski suhteliselt väike – on erinevad suurriigid ninapidi koos. Nii et risk, et keegi teeb valearvestuse või seal juhtub mingi õnnetus, mida tõlgendatakse valesti, on väga-väga suur. Süüria olukord teeb mulle isiklikult väga suurt muret.

Kas see kokkupõrge, mis oli Ameerika sõjaväe ja Vene eraarmeeks või mingisuguseks surrogaadiks peetava Wagneri grupi vahel, on olnud Süürias kõige lähedasem kuumale konfliktile Ameerika ja Venemaa vahel?

Mis puudutab otsest sõjalist kokkupõrget, siis kindlasti. Vene pool oligi siin väga paradoksaalses olukorras. Tegu oli selgelt Vene üksustega, kuid et tegu oli eraturvafirmaga, siis venelased ei möönnud, et need on nende üksused, ja see piltlikult öeldes avas värava otseseks sõjaliseks konfliktiks.

Süüria valitsus on juba mitu korda kasutanud keemiarelva. Täna, teisipäeva lõuna ajal, mil me seda intervjuud teeme, on USA vastus veel teadmata, aga pole tõenäoline, et ameeriklased lähevad täiemahulise sõjaga Bashar al-Asadi maha võtma. Kas Süüria kodusõjal paistab üldse lõppu?

Süüria kodusõda on väldanud väga pikka aega. Kodusõjast on kujunenud proxy-sõda, kus tegu ei ole enam otsese konfliktiga Süüria vaenutsevate poolte vahel, vaid suuriigid proovivad markeerida oma territooriumi, et tulevikus omada seal võimalikult suurt mõju. Kõige aktiivsemad on muidugi Türgi, põhjaosas Iraan ja Venemaa. Lääneliit pole otseselt huvitatud mingisugusest Süüria territooriumist, aga on huvitatud sellest, et Süürias leitaks mingisugune inimlik lahendus ja verevalamine lõpetataks.

Erinevatel pooltel on selle saavutamiseks väga erinevad taktikad. Venemaa ja Iraan toetavad väga selgelt sellist varianti, kus lõppude lõpuks Assadi väed saavutaksid kontrolli kogu Süüria territooriumi üle ja taastataks kodusõjaeelne olukord. Nad on teinud väga suuri pingutusi, et oma Süüria liitlast toetada ja abistada.

Lääne sekkumine on olnud alati üsnagi ettevaatlik, lääs ei ole tahtnud end sellesse kodusõtta sisse mängida. Kui kasutatakse massihävitusrelva, siis lääneriikidel on loomulikult igati huvi selle kasutamist takistada – see läheb vastuollu nii rahvusvahelise õiguse kui ka humanitaarõigusega ning on selge inimsusevastane samm, massimõrv.

Nii et siin on lääneriikide sekkumine täiesti võimalik. Juhul kui see üldse sünnib, tehakse seda suure tõenäosusega õhusõja vahenditega. Tõenäosus, et lääs suurendaks oma maavägede kohalolekut Süürias või hakkaks ette võtma suuri sõjalisi operatsioone, on null. Väikesed maaväed ju ameeriklastel on, aga need on pigem toetusüksused, kel ei ole iseseisvat sõjalist rolli.

Eestis muretsetakse väga palju Ameerika presidendi liiga sooja suhtumise pärast Putinisse. Donald Trump ise väidab, et keegi pole olnud Venemaaga karmim kui tema. Kumb versioon õige on?

Ma tulin äsja Washingtonist. Olin president Kersti Kaljulaidi delegatsioonis ja viibisin sellel töölõunal, mis oli visiidi kõige töisem osa.
Võin öelda, et kui me räägime president Trumpi suhtumisest Balti riikidesse, USA vägede kohalolekust Euroopas ja USA vägede õppustest Balti riikide territooriumil, siis põhimõtteliselt jätkub kõik samasugusel viisil nagu seni ehk siis Trump on alla kirjutanud kõigile nendele USA välis- ja julgeolekupoliitika peamistele teesidele, mis puudutavad Euroopat. See transatlantiline suhe ja USA roll Euroopa kaitsmises on Valges Majas selgelt aktsepteeritud ja peegeldus vastu kõigist kohtumistest, mis meil seal oli.

Mis puudutab Venemaad, siis Trump on teinud väga tugevaid samme Vene režiimi vastu. Kas või viimane majandussanktsioonide pealepanemine Vene oligarhidele – see on kaugelt tugevam kui seni rakendatud. Või näiteks 60 Vene diplomaadi väljasaatmine. See on suurem arv, kui ükski USA president on välja saatnud. Nii et selles mõttes on tal täiesti õigus, kui ta on öelnud, et ta on tugev.

Ta on alati lisanud ja ütles seda ka nelja presidendi pressikonverentsil, et loomulikult oleks hea, kui ta ka Putiniga läbi saaks. Aga seda riski, et see suhtlemine tuleks USA liitlaste arvelt, ma mingil viisil ei näe.

Trumpil oli Eesti jaoks ka üks hea uudis – märkimisväärne relvaabi. Kusmaal me oma relvastuse ülesehitamisega oleme?

Me oleme võtnud üldise suuna, et lähtume neist vajadustest, mis meil on, ega tee jõupingutusi, et osta mingeid säravaid peeneid riistapuid, millega meil hiljem muud teha ei ole kui paraadil liigutada. Seetõttu on USA relvaabi, mis on märkimisväärne, keskendunud väga spetsiifilisele elemendile. Need on mobiilsed tankitõrjeseadmed, raketid Javelin, mis on erakordselt kõrge tasemega, märkimisväärse tankide hävitamise võimega.

Meie julgeolekumõtetes kostab kõige sagedamini sõna «Venemaa». Kes Venemaa meie jaoks on? On ta partner, vaenlane, lihtsalt naaber või midagi neljandat?

Venemaa on nii mitmepalgeline, et seda on peaaegu võimatu ühe sõnaga haarata. See, et ta on meie naaber, on fakt. Meie suhted Venemaaga on alati olnud keerulised. Osaliselt selle tõttu, et aastaid Venemaal ei lepitud sellega, et Balti riigid ei ole mitte ainult formaalselt iseseisvad, vaid ka tegelikult iseseisvad. Teevad oma otsuseid, oma valikuid, mis paljud on ka Venemaale ebameeldivad. Nii et see pinge oli õhus päris pikka aega.

Nüüd oleme sattunud ka laiema Ida-Lääne vastasseisu osaks ja kuna me oleme piirile nii lähedal, avaldub see siin selgemalt kui näiteks Portugalis. Aga üldiselt, kui vaadata meie enda Vene-poliitikat, siis oleme alati öelnud, et oleme valmis sõbralikeks, igati normaalseteks suheteks, aga esiteks peavad olema lõpetatud igasugused agressioonid, mida Venemaa on viimasel ajal läbi viinud. Eelkõige on see seotud Ukrainaga. Väga raske on ette kujutada suhete normaliseerimist, enne kui Ukraina kriis on lahendatud. Teiseks peavad need olema kahe võrdse ja teineteist austava partneri suhted.

Me ei ole selleni veel jõudnud. Aga kui ma olin saadik Moskvas, ei suhtunud ükski inimene minusse halvasti sellepärast, et olin Eestist – ükskõik mis tasemel, kas ametnik või tavaline inimene. Üldiselt on suhtumine Eestisse positiivne ja kõik see, mis Venemaal kriitikat tekitab, on Vene propaganda sisse söödetud mudelid.

[krizz]

Mis selle viimase keemiarünnaku puhul kõige küsimusi tekitavam on, on selle ajastus. Mille kuramuse pärast pidi Assad seda tegema vahetult pärast seda, kui Trump lubas väed Süüriast välja viia? See oleks ju olnud igati Assadi ja Venemaa huvides. Kellele see keemiarünnak aga otseselt kasulik oli, on Süüria mässulised, kes ilma USA abita oleks väga nutuses seisus. Tundub liiga ilus, et juhus olla.
See muidugi ei tähenda, et Assad selleks võimeline ei ole. Lõputult ei saa aga ka Venemaa ja Iraan seda tühja kotti püsti hoida.

Ei maksa ka ära unustada, et sõjaliste meetmete kõrval on endiselt olemas senisest veelgi tõhusamate majandussanktsioonide võimalus. Näiteks Venemaa eemaldamine rahvusvaheliste maksete süsteemist, kontode konfiskeerimine jms.

Mis eriti silma hakkab, on Saksamaa loidus. Ajavad selle Nordstrem 2 ehitamist ja siis mokaotsast noomivad Venemaad. Süürias ka midagi teha ei julge. Selliste liitlaste peale ei saa küll kindel olla.

Venelased tõmbavad juba saba jalgevahele: Russia's UN ambassador says top priority is to avert war in Syria, doesn't rule out possibility of US-Russian conflict. Russia's UN ambassador urges Washington and its allies not to take military action in Syria

[ruger]

Võimalikud sihtmärgid on kaardistatud.

A source, who spoke on the condition of anonymity, told CNBC the U.S. was considering striking eight potential targets. Those targets include two Syrian airfields, a research center and a chemical weapons facility.

https://twitter.com/ragipsoylu/status/9 ... 0965279744

Itaalia toetab ainult logistiliselt (tankurlennuki(te)ga) võimaliku rünnakut

Italy says will not have any direct role in an eventual Western military attack against the #Syria|n regime, but will provide "logistical support" to its allies, the prime minister’s office said on Thursday. #SyriaChemicalAttack

https://twitter.com/K24English/status/9 ... 9324488704

This is why Italy withdrew its KC-767A refueling aircraft from #FrisianFlag2018.
There is gonna be a lot of fighter jet refueling to be done in the Eastern Mediterranean.

https://twitter.com/noclador/status/984489177881481216

[clarus]

Tegelikult ei suuda ma mõista selliste, põhiliselt alla 100 tsiviilohvriga keemiarünnakute iva.
Enne neid oli veel teoreetiline võimalus, et Assad kutsutakse laua taha, siis täna seda pole kindlasti.
Mõnesaja tsiviilohvriga on vana end ise outi mänginud ja mingit taktikalist efekti ta ei saavutanud.

Kui oma info ainult sputnikust hankida, siis võib selline küsimus kerkida küll.

[PaganHorde]

Mis selle viimase keemiarünnaku puhul kõige küsimusi tekitavam on, on selle ajastus. Mille kuramuse pärast pidi Assad seda tegema vahetult pärast seda, kui Trump lubas väed Süüriast välja viia?

Kas ikka lubas? Minu arvates üritas ta Saudid panna pappi välja köhima. Trump toimetab presidendina nagu ärimees. Nii olen ma aru saanud. Eks näis kuidas tal see välja tuleb.

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/v ... d=81751599
Delfi kliki kargutajaid on ka asja suuremaks puhumas. Nagu ka pronkjunni puhul pidid ikka päevast päeva ketrama ja õhutama et vähegi klikke tuleks.

Mulle tundub et kuidagi väga palju on neid ww3 sõja hirmutajaid igale poole ilmunud.