www.militaar.net

Vähemalt Ukrainas on venelastel raudtee varustamisel väga tähtis ja ukrainlastel vist ka. Ja vaatamata sõjale ei suuda kumbki pool seni teise raudteed märgatavalt häirida. Eestisse kuluks siiski üks euroopalik raudtee ära, meil pole seda olnud ja sellepärast ei oska seda tahtagi. Oleks õigel ajal peale hakanud, oleks odavam, aga meile meeldib kõike lõputult planeerida ja lõputult arutada - tark ei torma, huina-muina, huina-muina.... Laenu me ka millegi ehitamiseks ei võta, enne läheme kodust ära.

Paluks raudtee diversantidelt mingit adekvaatset vastust.

Mina pole eelkirjutanu ja pole ka raudteediversant, aga jälgides seda, mis meist ida poole praktikas toimub, võib eristada kolme diversandi taset:

1) GUR: suudavad ära lasta isegi silla. Jutustavad siin, kuidas Tšapajevka jõe silla ära lasid. Mitte tükkideks, vaid paigast ära.

2) Profimad isehakanud, kel on lõhkeainet: on suutnud ronge rööbastelt välja lasta. Üks anarhist nimega Ruslan Siddiqui pandi vangi seetõttu. Kas ta jäi vahele raudtee lõhkamise või sõjaväelennuvälja droonitamise tõttu, pole teada (tegelikult pole teada ka see, kas see oli tema - süüdistatava asi on süüd eitada).

3) Algajad isehakanud ei ürita rongi teelt välja saada, vaid lõhuvad kaabeldust, põletavad releekappe ja trafosid, keeravad lahti mutreid ja teevad muud kahjurlust. See põhjustab segadust ja viiveid, rongid kas ootavad või sõidavad maru aeglaselt, et pidurdada jõuaks.

Minu vaatenurk: raudtee on säästlikum transordiviis, aga algne investeering on ränk. Maantee on vähem haavatav. Rail Balticu tekkimisest ei kao maanteed kuhugi ära, rohkem on uhkem.

Üht raudteed on isegi võimalik valvata, aga ühtegi asja pole võimalik valvata nii hästi, et keegi selle vastu midagi ei saaks. Suurt raudteede võrgustikku nagu Venemaal aga - hetke vahenditega valvata ei ole võimalik.

gorilla kirjutas: ↑26 Mai, 2024 22:12 Paluks raudtee diversantidelt mingit adekvaatset vastust. Kui vastust ei tule siis pole mõtet Teie poste selles foorumis rohkem lugeda.

Miskipärast on siin mõned härrad läinud väga sõjaliseks ja kaldunud sildade õhkimise teemasse. Parandus kah - härra gorilla postitatud pildil ei ole raudteesild vaid viadukt. Raudteesild näeb välja näiteks niisugune. Minu väide on, et suvaline avarii või rike lööb raudteel liikluse põhjalikult sassi, täiesti tavalises rahuolukorras. Rohkem mõjutab see kaubaronge, sest reisiliiklus on prioriteetsem.
Näide sabotaažist oli signalisatsioonisüsteemi kaablite lõikumisest.

Sõjaolukorras on tingimused hoopis teised ja minu arvamist mööda võiks seda üldse mõnes teises teemas käsitleda, aga kui tahta kuuma konflikti siin RB kontekstis üles kiskuda, siis kas olete tähele pannud, kuidas Valgevenes ja Venemaal raudtee signalisatsiooni releekapid põlevad? Raudtee saboteerimiseks on vaeva/kasu suhte järgi reastatult
1. signalisatsioonisüsteemi rikkumine
2. elektriraudteel veoalajaamade rikkumine (näiteks trafo põleng)
3. pöörangute rikkumine
4. mõnel kiirel ja raskemini ligipääsetaval lõigul rööbaste kõrvale kangutamine (tänapäevaste betoonliiprite ja keevitatud rööbastega juba suhteliselt raske ülesanne)
5. alles kõige viimases järgus tuleb jutuks sildade õhkimine

Nimekirjast esimesed kaks-kolm on "jahedal" ajal suhteliselt lihtsalt teostatavad - suvalise päti võib juhendada väikse tasu eest paar kaablit läbi lõikama või õigesse kohta süütepudeli viskama. Kuuma konflikti korral aga ei jaksa keegi iga releekapi kõrvale relvastatud valvet panna.

Kas meil võiks olla Euroopaga ühilduv raudtee? Jah, muidugi võiks, oleks pidanud olema juba 20 aastat tagasi. Seda oleks saanud teha mitmel moel, kas täieliku olemasolevate raudteede ümberehitamisega või valitud trassid kahesüsteemseks ehitada (leedukad on seda natukene teinud). Paraku, kuni 2022. aastani oli oluline Vene transiiti teenindada. Suured mahud kukkusid juba varem ära, aga siiski, mõtteviis meil sellest veel ei muutunud. Mingist "euroopa laiusega" raudteest hakati rääkima ainult sellepärast, et RB jaoks lubati EL-ist rahamägesid, siis tundus, et paneme ise natuke juurde ja saamegi "peaaegu tasuta" rööpad Varssavini. Tänaseks on kujunenud olukord aga sedapidi, et vististi tuleb ise juurde panna suurem rahamägi kui Euroopast tulemas on ja siiski saame algselt lubatud muinasjutulise kiirraudtee asemel ainult "pool rehkendust".

gorilla kirjutas: ↑26 Mai, 2024 22:12 Paluks raudtee diversantidelt mingit adekvaatset vastust. Kui vastust ei tule siis pole mõtet Teie poste selles foorumis rohkem lugeda.

diversantidest ei tea ma midagi. suwalki on umbes kuuskümmend versta lai, tibIa kahel pool. ulatuvad ilma liigse vaevanägemiseta eemalt ka raudtee katki tegema.
kertsi raudtee sild ei toimi siiamaani, vähemalt rasked rongid ei liigu. piisas korralikust rongi põlengust.
raudtee on tore, rb samuti. rb häda on jõhker priiskamine.

kummikomm kirjutas: ↑26 Mai, 2024 23:56

gorilla kirjutas: ↑26 Mai, 2024 22:12 Paluks raudtee diversantidelt mingit adekvaatset vastust. Kui vastust ei tule siis pole mõtet Teie poste selles foorumis rohkem lugeda.

Miskipärast on siin mõned härrad läinud väga sõjaliseks ja kaldunud sildade õhkimise teemasse. Parandus kah - härra gorilla postitatud pildil ei ole raudteesild vaid viadukt. Raudteesild näeb välja näiteks niisugune.
Jänese_raudteesillad_2021._aastal.jpg

Minu väide on, et suvaline avarii või rike lööb raudteel liikluse põhjalikult sassi, täiesti tavalises rahuolukorras. Rohkem mõjutab see kaubaronge, sest reisiliiklus on prioriteetsem.
Näide sabotaažist oli signalisatsioonisüsteemi kaablite lõikumisest.

Toodud piltidelt - selle Tallinnas asuva viadukti lammutamiseks oleks vaja korralikku lõhkekeha, toodud Jänese vms (nime üle oli vaidlus, ja ma ise paraku olin projekteerija) saboteerimiseks on vaja https://www.makserv.ee/toode/akuketaslo ... 2zu-akuta/ või midagi sarnast. Ja inseneriharidust mida siinmaal järjest vähem tahetakse omandada ja paraku on mu õpilaste hulgas järjest rohkem slaavi taustaga inimesi ja eestlastest on nad palju usinamad.

Ja raudtee on nõrk koht... areneva drooninduse valguses ei pea sabotöör enam isegi kohale jalutama. Piisab tõesti juhtsüsteemide rikkumisest selmet minna kohe silda õhku laskma. Või häkkimisega kus samale rööbasteele suunatakse ühelt poolt väetiserong ja teiselt poolt sõjavedudega tegelev veerem....

kummikomm kirjutas: ↑26 Mai, 2024 19:57

Kriku kirjutas: ↑26 Mai, 2024 19:17

kummikomm kirjutas: ↑26 Mai, 2024 18:08Seni, kuni maanteetransport on paindlikum, odavam ja sageli kiirem, puudub turumajanduse tingimustes ratsionaalne motiiv raudteetransporti kasutada.

Puhta turumajanduse tingimustes poleks ka motiivi la põlevkivielektri asemel midagi muud kasutada .

Tulevad ka autokütusele CO2 maksud peale. Poliitiliselt võidakse autode surnuksmaksustamisega kaubad maanteelt raudteele suruda, aga nagu ma oma esmases postituses mainisin - tarbija saab kehvema teenuse ja maksab rohkem.

RB kunagises opereerimise kavas oli prognoositud aastal 2026 (NB! Kahe rööpapaariga trassi korral) reisironge 17 rongipaari ööpäevas ja kaubaronge 12 rongipaari ööpäevas, mis aastaks 2056 (30 aastaga!)tõuseks vastavalt 33 ja 24 rongipaarini ööpäevas. Sealjuures on kaubarongidel arvestatud mahukaubal vagunite arvuks 18 ja konteinervedude 20 vagunit rongi kohta, mis on täiesti naeruväärne. 20 vagunit on selline tagasihoidlik "poolrong".

Kui me aastaks 2030 saame, võibolla, ühe rööpapaariga raudtee ja võibolla kaubarong peab seal sõitma endiselt diiselveduriga, siis võime need rongipaaride arvud ööpävas jagada julgelt kahega. Veokeid sõitis aastal 2018 Tallinn-Ikla maanteel 1505 ööpäevas, kiiruga värskemat statistikat ei leidnud, aga selge on, et vähemaks neid pole jäänud.

Selle jutu ees tegin rasvasemaks ja joonisin alla mina. Leian, et see numbrijoru vajab siin laiemalt lahtiselgitamist, mida need arvud tegeliult tähendavad.
Teen siia ainult ühe märke, et üks "täiesti tavaline" kuuemeetrine (lühike, 20-jalane) konteiner on 1 TEU. 12 meetrine on siis ühikuna 2 TEU-d. Hetkel sõidavad Eestis raudteel valdavalt 2+1 TEU konteinervagunid. Mõõdud saab igaüks nüüd ise arvutada. Kasutatakse ka pikka 2+2 TEU-sid, aga need pole siiski nii levinud. Vahepeal sõidavad (sõitsid) piirisuunas needki pooltühjalt. 2+2 TEU-ga on 1520-i peal praegu cirka 40 vagunit. Euros küll kasutatakse kah 2+2 TEU-sid, aga siia tuleb nüüd teha märge, et ükskõik mis mõõtudest me ka ei räägiks, siis see meelevaldne väljend "mahukaubad"- sellist vagunit ei ole. Millisest vaguniliigist me ka ei räägiks, siis see standardmõõt seab piirangu ja nagu siit loeme, siis see 18 "arvestus/mahu/vmt-standard" vagunit, seab ette eeldatava koosseisu, tehnilised andmed. Kaal, pikkus. Kui nüüd raudtee on projekteeritudki veel ainult selliste mini-koosseisude läbilaskmiseks või mis iganespidi, siis palju õnne! Kui see tehakse nüüd veel ka ainult üheniidine, siis veelkord palju õnne! NB! RB-le on planeeritud Soome-transiidiks ainult 15% kaubavoost. 8,1% Baltikumisisene kaubavedu ja 40% 1520-1435 transiit.
Ehk siis eeldaks , et üks konteinervagun oleks siis 2+1 TEU-d (mitte 2+2Teu-d)!, kokku siis korrutades 20-ga saame ühte koosseisu 60 TEU-d. Üks 13-poolene "kott" maanteel on siis enamvähem 2 TEU-d. NB! "Kott" tähendab seda kõige tavalisemat 13,5 meetrist tentpoolhaaget. Ehk siis igast 60-TEU-sest konteinermõõdust 24 tuleb vene poolt transiidist, siis 9 läheb Soome transiidist, siis 5-6 tükki veel Baltikumi sisest transiiti ja siis meie oma.
Tsitaat: Civitta kalkulatsioonidest nähtub, et Rail Balticu Eesti trassiosal transporditava üldkauba osakaal on 56% (Tabel 11), millest enim teostatakse kaupade vedu konteinerites (32%), järgnevad tükikaubad (19%) ja väikseimat osatähtsust omavad segakaubad (4%). Mõlema uuringu kohaselt on teiseks enim transporditavaks kaubaveo liigiks puistlast, mille osakaal kogu Rail Balticul on 6,1% [65] ning trassi Eesti osal 32% (Tabel 10). Väikseima osa kaubamahust moodustab vedellasti vedu vastavalt 0,7% [65] kogu Baltikumis ja 13% Eestis (Tabel 11).
Hmm? veetakse puistlasti ja ainult Eesti piires sellel 1435-peal.???? Mida rohkem loed, seda segasemaks läheb: Eestis toimuma hakkavate vedude ülevaade: Tükikaup 19%, konteinerid 32%, segakaup 4%, kokku üldkaup Eesti RB-osal 56% , edasi puistlast 32%, vedellast 13%. (NB! Mažeikiu ei lähe, selle alla, vaid jääb 1520 peale oereerima, sinna ei tule ka 1435-niiti, nii on kirjas.) Perioodil 2025 kuni 2045 on puistlasti osakaal kaubavoogudes läbivalt märgitud 31-33%. Üldkaup 55-56%. Vedellasti osakaaluks on märgitud samal perioodil 14- --11%. Lätis ja Leedus on puistlasti osakaaluks märgitud ainult 6%.
Mida rohkem edasi loed, seda vastuolulisemaks läheb:
* Kaubagruppidest omab suurimat osakaalu kogu trassi lõikes puit ja puidutooted (51%), järgnevad tööstustoodang (15,6%), toidu- ja joogikaubad (12,2%), teras ja muud metallid (8,2%) ning paber ning tselluloos (3,1%). viie populaarseima segmendi summaarne kogumaht moodustab ligikaudu 82% protsenti kogu transporditavast mahust, mis kajastab realistlikult piirkonnale omaseid toodetavaid kaupu ning toormaterjale [65]
*Civitta prognooside kohaselt on Rail Balticu Eesti osal peamisteks transporditavateks kaubagruppideks mitmesugused mujal liigitamata tooted (26,5%), tsement, lubi ning ehitusmaterjalid (18,8%), puit ja kork (15,4%), toiduained ja loomasööt (11,5%)
ning söekemikaalid, tselluloos ja vanapaber (7,9%).
Samal ajal teises kohas kirjutatakse, et RB-l veetav puistlast on määratud minema:
*lai haardeala 1 11,3%
*lai haardeala 2 11,5%
*lai haardeala 3 37,8%
*muud riigid 19%
selgitus mõistetes:
*Lai haardeala I- Austria, Horvaatia, Tšehhi, Itaalia, Slovakkia ja Sloveenia
*Lai haardeala II- Prantsusmaa, Portugal, Hispaania, Šveits
*Lai haardeala III- Bulgaaria, Ungari, Kreeka, Moldova, Rumeenia, Serbia ja Türgi
Mida rohkem loed, seda segasemaks läheb. Kas keegi suudab loogiliselt äravselgitada, mis kaubad need Eestis kolmandiku ulatuses on, mida kavatsetakse puistvagunitega vedada 1435 peal? Ja veel neisse riikidesse?

Teen kaks lisamärget siia veel:
Lisa1 Järgnevaid purtsatusi ja röögatusi stiilis "Mitu korda ma pean seda sama juttu rääkima, et puistelasti ei tasu vedada ja ka ei hakata vedama raudteel!" jne ei ole mõtet minu aadressil teha. Need tuleb teha nende kaubavoogude aruanneteks kokku kirjutajatele!
Lisa2 Eelmises kavas oli prioriteediks meretransport. Uuenenud kavas on prioriteediks elektriraudtee. Diisel ainult elektriraudtee teenindamiseks vmt. Laevad ei ole enam "inn", autotransport ammugi mitte. Kavas on nad maksustada ära (konkurentsivõimetuks, minu täiendus). Ja jälle: ei ole mõtet minu pihta lamenti lüüa, mina pole seda kokku kirjutanud.

Veel üks kild sealt: auto ja raudteetranspordi omavahelist osakaalu vaatlemisel ei saa jätta tähelepanuta, et olukord on mäekõrguselt autotranspordi kasuks ja on väga nutune ainult tänu ida-lääne suunalisele raudteetransiidile, et kui seda poleks, siis poleks nutta kah enam midagi.
NB! Kogu see temaatika on kokku kirjutatud enne orkide suurt ja avalikku röövkallaletungi.

Marvin kirjutas: ↑26 Mai, 2024 20:01

Lemet kirjutas: ↑26 Mai, 2024 19:54 Tänapäevane tehnika võimaldab purukslastud raudteeühenduse kiirelt taastada, nii et ka siinkohal pole autotranspordil erilisi eeliseid.

Palun mine ja räägi seda kõike ka Tallinna linnaisadele, kes juba krtteabkuikaua Tondi ülesõitu/tunnelit ehitavad.

Raudteeliiklus ei peatunud päevakski

Peeter kirjutas: ↑27 Mai, 2024 10:03 ... siis see meelevaldne väljend "mahukaubad"- sellist vagunit ei ole.

Vabandust, see oli minu lihtsustav üldistus tsistern- ja puistevagunite kohta.

Lisan siia kaks diagrammi.
Esiteks RB prognoositud veod Muuga sadamast Teiseks Muuga sadama kaubamahtude ülevaade.

Kusjuures eile tulin just mööda Jüri ringi ja nägin päris pikka konteinerrongi sõitma Muuga poolt lõunasse.

Sisuliselt võib praegu ainult arutada, kas 2011? aastal tehtud otsus raudtee rajamiseks oli (omas ajas) õige.
Praeguseks on RB infrasse tehtud niivõrd suures mahus kulutusi, et nende tagasimaksmine ja ehituse poolelijätmine oleks ulme.
Ja see üks rööpapaar on ikka ajutiselt, kuni raha juurde saab. Sillad/viaduktid ja vist ka muldkeha tehakse ikka kohe kahe rööpapaari jaoks.

Siin üks hea vaatamine antud teemast. Kahjuks ei ole kohalikus keeles. Hea arusaamaks vaatenurka meile väljaspoolt.

https://youtu.be/spQ4v0Y2FfM?si=BW-tUfQXcg87FY5o

Ma kardan, et Läti ja Leedu on selle projekti oma põhjendamatult kallite lahendusega, eelarvest kõvasti välja ajanud.

Lahendustega nagu Leedu- ''Balti riikide pikim sild, 1500m (!)'' üle selle sopaoja mida 3.00 & 7.20 näha on.

Läti kukkus ehitama veel mingit lisa terminali Riia lennuvälja kõrvale (5.00) kesklinnas olev rongiterminal ei olnud vist piisav.
Tundub, et väike hing ei andnud rahu ja pidi hakkama kopeerima Lennart Meri+Ülemiste kombot.
Isegi diktor ajas asjad sassi ja kukkus uhama kuidas ehitatav RB Riia terminal on esimene kiire raudtee ja lennuvälja ühendus piirkonnas. Ei ole ju.
Meil on ammu olemas.

Kilo Tango kirjutas: ↑27 Mai, 2024 12:22 Kusjuures eile tulin just mööda Jüri ringi ja nägin päris pikka konteinerrongi sõitma Muuga poolt lõunasse.

Kus see Muuga poolt lõunasse on? St kust kuhu? Kas Tapalt ka alla keeras? Muideks Tallinna ja Tartu vahet käib konteinerite koosseis. Sellega üritatakse raudtee Tallinna-Tartu vedusid teha. Ega see koosseis Tartust edasi ei lähe. Mahutavus 108 TEU-d (54 vagunit). https://majandus.postimees.ee/4454679/r ... kit-aastas
Lisaks Muuga-liinle veel Tartust ka see: https://www.elea.ee/en/operail-kaivitas ... ongiliini/

Ps. Hommikul läks tühi tsisternide rong Petseri peale. Kõik ühed samad vagunid "rastitelnoje maslo". Firmadeks siis vagunites märgitud "Gruzovaja.com" ja teiseks firmaks Rusagrotrans või midagi taolist.

Peeter kirjutas: ↑27 Mai, 2024 13:47

Kilo Tango kirjutas: ↑27 Mai, 2024 12:22 Kusjuures eile tulin just mööda Jüri ringi ja nägin päris pikka konteinerrongi sõitma Muuga poolt lõunasse.

Kus see Muuga poolt lõunasse on? St kust kuhu? Kas Tapalt ka alla keeras? ...

Ega tal silti peal ei olnud ja mina sõitsin teises suunas. Nägin teda kuskil Veneküla kandis. Kust ma peaksin teadma, kuhu ta liikus? Vbl. tõesti veetakse eestisiseseid konteinervedusid Läti raudtee veduriga.

Kui Läti vedur, siis teine jutt. Paar korda olen neid näinud Valga pealt sisse tulemas. See on ikka harv erand. Vedas kui trehvasid.
Aga ega ta pikem ikka olla saab, kui meie omadki. Ta peab ju jaama sisse ära mahtuma, ega saba välja jätmine pole lubatud.

logistik76 kirjutas: ↑27 Mai, 2024 13:03 ... Praeguseks on RB infrasse tehtud niivõrd suures mahus kulutusi, et nende tagasimaksmine ja ehituse poolelijätmine oleks ulme.
Ja see üks rööpapaar on ikka ajutiselt, kuni raha juurde saab. Sillad/viaduktid ja vist ka muldkeha tehakse ikka kohe kahe rööpapaari jaoks.

"Nüüd, kus me oleme juba nii palju kahju kannatanud, ei saa me ometi poolele teele pidama jääda."