Kabuli sündmused näitasid lihtsalt kujukalt, kui palju maksab ootamatuse efekt, vastase juhtimise paralüseerimine ja ründajate väljaõpe.
See võimaldas venelastel efektiivselt võita 3 korda suuremat, lisaks omaväljaku eelist omavat vastast ja teha opp, mida peetakse samal pulgal Iisraeli taoliste üritustega olevaks.
Ründejõud, kes murrangu saavutas, mahtus ju tegelikult kuute Il-76 transporterisse. Kuna meil Stenbocki ees kuulipildujapesi ei paista, siis võib-olla Tallinnas piisab nelijast?
Kabul oli samuti suur linn ning lennuväli ei asu seal teps mitte palee kõrval. Kummalise kokkulangevusena on kaugus lennujaamast Stenbocki sama mis Kabuli lennujaamast presidendipalesse.
Nagu vahepeal mainitud, on aeg 1979. aastast edasi läinud. Mitu hoonet tuli hõivata Kabulis 1979 ja mitu tuleks hõivata Tallinnas 2016...?
Aga neid ei pidanudki need 700 ründajat enam vallutama. Loomulikult oli Kabulis ka muid objekte, lihtsalt kui juhtimine oli paralüseeritud ja peata jäänud julgeolekuasutused ja armee olid segaduses, maabusid juba järgmised, suuremad jõud ning puhastasid ülejäänu. Kui ma hästi meenutan, siis alles pääses Kaitseministeeriumi hoonesse keegi poolsegane Drambjan relvastatud ühe püstoliga, jääb vaid mõelda, mis saanuks siis, kui seda oleks teinud mõni erariietes rohemehikeste rühm (30 meest näiteks). Sealt oleks välja toodud väga palju musti laibakotte ning pool K-komandot nendes samades kottides lisaks.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Selline stsenaarium lihtsalt ei mõju. Pigem paneb osa neist läände minema. Pihkvasse minema küll ei hakata-see ju paras kolgas võrreldes lääneriikide linnadega 
1940 ja 1941 on piisavalt meeles enamusel riigiametnikel, nii et sellise jama peale minnakse relva järgi kappi või malevasse-reservüksusesse.
