Autotehnikateema

[Lemet]

...(elektriliste) lisadetailide mittevajamine näiteks.

Elektrilisi lisadetaile ikka esines...tühikäigu elektromehaaniline klapp näiteks. Mis alatihti vahetamist vajas.

[isonts]

Reaalsus on, et karburaatormootoriga autod haisevadki oluliselt rohkem, kui kaasaaegne tehnika. Ükskõik kui hästi ka karpat ei timmiks, on nad ikkagi kümneid kordi saastavamad, kui sissepritse süsteemid. Asi ei ole ainult nõukogude tehnika mahajäämuses vaid sama bensiinivingu üle kurtsid ka Ameerika suurlinnade elanikud.

Ma keeldun kategooriliselt NLis miskit head nägemast, aga karburaatoril on voorusi küll. Lihtsus, odavus ja (elektriliste) lisadetailide mittevajamine näiteks.

Ma ise olin nõuka ajal alles laps.Täisiga saabus mõni aasta peale iseseisvumist. Mulle üks asi lapsena väga meeldis. See et iga suvi sai kusagile tööle ja omale taskuraha koguda. Töö ja puhkelaagrid ning peale selle ka kohalikus majandis erinevad tööotsad. Heinateo ajal heinapallide ladumine, kivikorjamine, farmis teso tegemine, viljakuivatis sai tööl oldud. Agronoomid ja muud ülemad käisid juba enne koolivaheaja algust omale tööle kauplemas.
Täna on suht keeruline last kusagile tööle saada. Kui just oma sugulasel mingit firmat või talu ei ole.

[maksipoiss]

Autosid oli vähem aga linnas oli lebra hullem, karbussid ja diiselbussid tekitasid vahel ikka paraja gaasikambri.
Ma väiksest peast ei kannatanud üldse autosõitu, lebra ajas konkreetselt oksele.

Pärnust küll sellist asja ei mäleta

[olevtoom]

...(elektriliste) lisadetailide mittevajamine näiteks.

Elektrilisi lisadetaile ikka esines...tühikäigu elektromehaaniline klapp näiteks. Mis alatihti vahetamist vajas.

Selle olemasolus pole karbuss kui niisugune süüdi.

[Madis Reivik]

Nägin eelmine aasta Dorpatis ühte korralikult taastatud null-viite. Tahtsin lastele näidata et noh vaadake mis jubedalt haiseva monstrumiga pidi okupatsiooniajal sõitma.
Aga.. haisu polnud. Omanik rääkis et bensulebra põhjuseks olid alaväärtuslikud kummivoolikud ja tihendid, tema taastamisel pani korralikud... ja tõepoolest ei olnud üldse sellist orkiauto haisu juures.

[Fuchs]

Autosid oli vähem aga linnas oli lebra hullem, karbussid ja diiselbussid tekitasid vahel ikka paraja gaasikambri.
Ma väiksest peast ei kannatanud üldse autosõitu, lebra ajas konkreetselt oksele.

Pärnust küll sellist asja ei mäleta

Pärnus oli liiklustihedus kindlasti palju madalam.
Mul on meelde jäänud Tallinnas paar korda suvel tuulevaiksetel päevadel oli näiteks liivalaia tn või narva mnt Kodutarbe poe juures (4-realised tänavad kus liiklustihedus suur) vahest selline tomu üleval, et minesta või ära. Palav ilm võimendas põlemata bensuvingu uimastavat effekti omakorda. Ükspäev sõitsin ühe zigulli järgi ja tuli jälle meelde see saast mida siis igapäevaselt endale sisse sai hingatud.

Karbussist midagi väga head küll otsida ei maksa, tänapäevane sissepritse on üldiselt igas aspektis pika puuga parem. Võibolla ainlt side-draft weberid või dellortod mingil määral konkureerivad sellise hobi-racingu koha pealt oma suhtelise lihtsuse ja odavause poolest.
Või kui tuumasõja stsenaarium mängu tuua siis jah, EMP suhtes on karbuss tõesti immuunne. Süütesüsteem samas kärssab ikka maha nii et sõita ikka ei saa

[vanahalb]

Tuumasõja jaoks oleks hea ikka vanakooli diislit kuuris hoida. 50 EUR on Eestis aastamaks, selle kannatab ära.

Inimene harjub puhta õhuga kiiresti ära. Ükspäev sõitsin linnas ühel Audi 80-l taga ja isegi mitte väga lähedal. 2-3 autot oli vahet.Bensiiniving oli täitsa tuntav kuigi sellel pole mitte karburaator vaid algeline Jetronic. Suvel tulevad mõnikord soomlased oma vanade 7-seeria Volvodega laeva ja siis tuleb autodekil õud peale.
Tuli meelde et kuskil 1980-ndate keskel kirjutasin keskkoolis kohustuslikku klassikirjandit. Teema oli umbes sama roheline kui praegult et maailm on hukas ja kõik on ära lagastatud. Ma tõin näite Tallinnast Sossi mäe pealt et rahutuvid kukuvad pea ees vastu kuuma asfalti kui mõni maikasärgis tüüp poolhaakega Ziliga , hambad tangis, mäest üles pressib. Lõppu kirjutasin universaalset jura et seda maailma päästmist peab alustama rohujuure tasandilt ja igaüks meist saab midagi ära teha ja koos liigutatakse suuri ju ja nii edasi ja tõesti. Sain vist tänu poliitkorrektsele lõppsõnale hindeks isegi nelja. Aga bensiinivingu probleem oli siis tõesti olemas.

[OLAVI]

Kui palju seisnud auto rattalaager äkki undama hakkab, siis see ei pruugi olla mitte laagri kulumine vaid rooste on pugenud laagrivõru alla ja selle puru pressinud.
Kuni laager ei kuumene ja lärm ei häiri, siis sellise laagriga võib heal juhul sõita veel tuhandeid kilomeetreid.

Sisemine võru puruneb all oleva rooste tõttu risti:
(Ülemise laagri ülemises ääres asuv väljalõikega serv on ratta kiirusanduri magnetvöö.)

Välimine võru puruneb laagripesa roostetamisel pikki kuulitee põhja:

MÕRAGA VÄLIS.jpg (284.59 KiB) Vaadatud 524 korda

Tavaliselt rändavad vanad detailid töökojas kohe prügikasti aga arendav on ikka probleemi algpõhjus alati välja uurida.

[mart2]

Autosid oli vähem aga linnas oli lebra hullem, karbussid ja diiselbussid tekitasid vahel ikka paraja gaasikambri.
Ma väiksest peast ei kannatanud üldse autosõitu, lebra ajas konkreetselt oksele.

Pärnust küll sellist asja ei mäleta

Mäletan EPA-ajast õppejõu juttu, et Eestis olevat kõige "vingusemaks" kohaks mõõdetud Tartus Riia mäe tõus.
Kogu liiklus käis läbi kesklinna ja ringtee puudus.

[Walter2]

Sisemine võru puruneb all oleva rooste tõttu risti:
(Ülemise laagri ülemises ääres asuv väljalõikega serv on ratta kiirusanduri magnetvöö.)

See on tehnoloogiline soon määrde juhtimiseks veerekehadeni.
Tegelt kas on kindel, et seda pole välisvõru eemaldamise jõuvõtetega sinna tekitatud? See üks ristsoon ei tohiks laagrit undama panna, parem tasub vaadata sisevõru tööpindu mis on parajalt krobelised (eriti hästi näha pildilt võru vasakult ja paremalt otstest).

[retti]

Tartu-Elva metsavahelisel sirgel otsustas mõni nädal tagasi üks kahetähelise numbrimärgiga Porsche oma kiirust näidata.
Põlemata bensiini hais oli kogu sirge pikkusel lämmatav.

[OLAVI]

See on tehnoloogiline soon määrde juhtimiseks veerekehadeni.

Kuna vesi on suht nirude määrimisomadustega, siis see vesi muutis laagris oleva liitiummäärde seebiks ja ei aitanud pikendada laagri eluiga.

Tegelt kas on kindel, et seda pole välisvõru eemaldamise jõuvõtetega sinna tekitatud?
See üks ristsoon ei tohiks laagrit undama panna, parem tasub vaadata sisevõru tööpindu mis on parajalt krobelised (eriti hästi näha pildilt võru vasakult ja paremalt otstest).

Välimine võru sai relakaga läbi lõigatud ja see ei mõjutanud mitte kuidagi pildil nähtavat roostes prao servi.
Siin on võru ka teiselt poolt läbi lõigatud ja on näha vana roostega praoservad ja laagrivõru alune pind.

Sellel autol olid all naelrehvid aga kuna naelrehviilma oli vähe, siis auto enamus aega seisis ja ju siis külmaga kahanedes tõmbas laagri lõhki.
Linnakiirusel ja talverehvide müra taustal ei olnudki nagu midagi häirivat aga kui suverehvid said alla, siis maanteekiirusel oli hääl juba väga vali, mida sügisel ei olnud.
Linnavahel oleks selle laagriga saanud veel vast mitu aastat sõita (subwoofri abil), sest korduvatel Tall-Tart otstel ei ületanud laagrite temperatuur +35C.

[Some]

1992a Narva piiripunkt oli jube. Narva sild asub orus ja kõik heitgaasid jäid sinna heljuma. Autopark oli tollal ka vastav muidugi.

[ahto42]

2006 aastal kõndisin õhtul peale viit Tartus üle Sõpruse silla Eedeni poolt linna poole. See oli veel enne selle ringi ümberehitust, kui olid seal veel ummikud. Siis poole silal peal juba oli peapööritus heitgaaside vingust.
Peale Eedeni ringi ümberehitust ja Vana-ihaste ümbersõitu ei ole seal enam ummikuid kogenud. Sellega seoses arvan, et liikluse sujuvus läbi linna tagab ka puhtama õhu. Mitte ummikud ja kiirenda/pidurda.

[Kapten Trumm]

53 sellesse loetelusse hästi ei sobi, sest sama välimusega, kuid kuuesilindrilise Chrysleri-Dodge'i mootoriga (GAZ-11 jne.) mudel GAZ-52 elas täiesti iseseisvat elu, ja enam-vähem sama pikalt kui 53.

Sekundeerin. 52 ja 53 arvestus käis mootoripõhiselt. Liikuvad töökojad näiteks olid 80-ndatel enamuses 53 raami ja sildadega, aga kuna ridakuus kapoti all, oli ikkagi GAZ-52 paberite järgi. Omal ka ühe sarnase jäänused siiani aia taga.

Valesti sekundeerid.
Ei ole õige. Oli olemas ka iseseisev mudel nimega Gaz-53F, mida eristas "tavalisest 52-st" forsseeritud rida-6 mootor võimsusega 82 hj (52-l oli 75 ja 51-l 70 hj).
https://www.drive2.ru/b/499596919136322108/
Tegemist on ühe haruldasema vene veoautoga, mina pole nt sellist oma silmaga näinud. Väliselt eristatav veel esiosa (põhilaternad asuvad ülevalpool) ja 51 koonilise reduktoriga tagasilla poolest.

Ja kui artiklit loete, siis põhjuseks oli jällegi "kingitus kallile parteile", kui kogu auto tegelikult polnud valmis. Nüanssidest on seal kirjas piisavalt.

Nõuka ajal elanud inimesele on selge, miks nt enamik uusi nõuka lennukeid sooritas oma esmaslende detsembri lõpupäevil ja paljud neist ei maandunud.