Läti ja Leedu kaitsejõud

[tommy]

Nii suure hanke puhul, nagu seda on keskmaa ÕT, võiks ju ometi jõud ühendada ning suurema tellimusega soodsam hind ja omavahel integreeritud süsteem saada. Unistada ju võib...

Kummalisel kombel ei näe ma Kesk-ÕT süsteemide endi ühishankel erilist kokkuhoidu.
Sellisel tasemel süsteemi miinimum on tavaliselt pataljonikomplekt.
Loodetavasti ei peeta silmas seda, et erinevad Balti riigid hangivad kamba peale ühe komplekti ja hakkavad siis seda omavahel jagama. Stiilis "pool aastat seisab siin, teine seal"...
Iga riik peaks ikka hankima endale oma komplekti.
Küll aga on koostöö ja kokkuhoiu võimalused selles, kui riigid hangivad endale sama tüüpi süsteemi. Loodan, et seda siin silmas peataksegi.
Nii väljaõppevahendite kui ka lahingumoona(siis rakettide) hankel võivad avaneda siis mitmed soodsed võimalused.

Küll aga on leedulased hetkel siiski vast juttude tasemel....Stiilis..
http://www.postimees.ee/275380/eesti-ta ... jesusteemi

See ratastega IFV hange tekitab samas mitmeid küsimusi...
88 hangitava masinaga saab loomulikult ära lahendada 2 pataljoni 6 jalaväekompanii varustatuse. Vähemalt niimoodi on mõista antud.
Kuid samamoodi nagu meil, kerkib ju ka leedukatel abimasinate probleem. Kui hangitavad IFV-d oleks roomikutel, saaks küsimuse ehk lahendada juba olemasolevate M-113 soomukite baasil. Neid siis vastavalt kohandades/ümber ehitades.
Tundub, et siin peab neil soolas olema veel mitmedki täiendavad hanked..

[ribikardin]

Huvitav, mis summaga keskmaa ÕT puhul meil arvestatakse?

[tommy]

Julmalt mälu järgi oli soomlaste Nasams-paketi maksumus miski ca 650 mln. Euri. (mitte USD)
Sellest Nasams süsteemid ise ca. 350 mln. ja Amraam-tehing ca. 300 mln.(osa rakette läks aga ka ÕV käsutusse)
Ja ostsid soomlased mitte neli, vaid kaks pataljonikomplekti.

Kui konkreetselt Nasams-süsteemi silmas pidada...
(ikka veel julmalt mälu järgi, võib parandada.... )

[Chupacabra]

Postimehe artiklis on kirjas, et arvestatakse (2010.a.) kolme miljardi krooniga, s.o. ca 190 miljonit eurot. Öeldud on, et võetakse kolm laskeseadeldist. Kuna kogu komplektis on 12 laskeseadeldist (+radarid ja muu), siis võtab Eesti sisuliselt 1/3 komplektist. Sobiks suurepäraselt võtta üks täiskomplekt kolme Balti riigi peale.

Rahanumbrile otsa vaadates võib öelda, et KV eelarves ei ole ühel aastal nii suurt numbrit investeeringuteks. Seega peab kas süsteemi eest maksma mitme aasta peale või peab riik ühel aastal raha juurde andma.

Tehnilisi andmeid vaadates ei tundu NASAMS just kõige parem süsteem, pealeagi on neil rakettidel midagi viga külma ilmaga. Aga kuna laskmisi tehakse nii vähe, siis ei tea täpselt enne kui sõda lahti ja siis on hilja ümber mõelda.

[madiss]

Maa pealt lastes on AMRAAMi rakettide laskekõrgus ametlikult kuus kilomeetrit ja kaugus üle 15 kilomeetri...

Mida need kolm nasamsi laskeseadet meile kolme miljardi krooni eest annavad, Ämari lennuväljale sümboolse kaitse? Kas meil pole riigikaitses olulisemaid lünki kuhu raha paigutada?

[HeiniR]

Nasamsi puhul oleks Eesti ja ka teiste Balti riikide miimimum pigem vähemalt 6 laskeseadet, sest siis on võimalik 2x3 LS patareidel omavahel roteeruda. Eesti on juba varasemalt oma radariparki korralikult investeerinud (Giraffed, GM-rid) ning see peaks ju Nasamsi komplekti ostmisel oluliselt hinda mõjutama, s.t ei pea alustama nullist ja mõned asjad saab hiljem juurde osta. Minu teada ka Läti ja Leedu on uuendamas/hankimas oma radariparki, mis omakorda peaks tähendama ka neil Nasamsi investeerigu vähenemist. Nasamsi puhul on huvitav see, et vajadusel saavad liitlaste hävitajad samuti hulgaliselt lisa rakette tuua kui selleks peaks vajadus ilmnema. Nt sõidavad siia Ämarisse kasvõi ükshaaval 8-12 Amraamiga varustatud hävitajad ja pooled krutitakse eestlaste poolt maha, mis annab ühe laskeseadme täie rakette väga lihtsalt viisil. See lihtsalt selline mõttearendus

[madiss]

Probleem ei ole radarites, Nasamsi jaoks on radarid olemas:

Eesti: 2 x Saab Giraffe-AMB
Läti: 4 x AN/MPQ64F1
Leedu: 2 x AN/MPQ64, 3 x TRML-3D

Sentinel AN/MPQ-64F1 = 5.2 miljonit eurot
TRML-3D = 10 miljonit eurot

[Kapten Trumm]

Tehnilisi andmeid vaadates ei tundu NASAMS just kõige parem süsteem, pealeagi on neil rakettidel midagi viga külma ilmaga. Aga kuna laskmisi tehakse nii vähe, siis ei tea täpselt enne kui sõda lahti ja siis on hilja ümber mõelda.

NASAMS on säästukas, mis on mõeldud neile, kes ei suuda Patrioti osta ning kes mingil põhjusel vene omi varasemast ajast ei oma.
Nii lihtne see ongi.

Kes aga omab suuremas koguses vene omi, see pigem moderniseerib elektroonikat, sest NSVL aja süsteemi taktikalis-tehnilised näitajad on igati kõrgel tasemel. St need lasevad lääne omadest kõrgemale ja kaugemale ning kui seal kiviaegne analoogelektroonika moodsama vastu vahetada ning kasutada tänapäevaseid radareid, võib tulemus päris hea saada. Algse NASAMS-i elujõulisus lahinguoludes soomlastele väga ei istunud (sestap need SISU veoautod), nende radarivalik jäi ausalt öelda uduseks (madalal asuvad radarid pole ebatasasel maastikul ja metsastel aladel kuigi terav valik).

Soomlaste laual oli 90ndate hakul ka S-300 ning Patriot, esimene jäi liiga kalliks ja teine röögatult palju kallimaks, valituks osutus Buk-1M.

Meie ÕT probleemide lahendus eeldaks tegelikult miinimum 100 km laskekaugust ja ühe patarei kaupa muutub see vastasele lihtsalt ületatavaks naljanumbriks.

[Fucs]

See ei käi nüüd küll otseselt Läti ja Leedu kaitsejõudude teema alla, aga otsisin mis ma otsisin, mingit paremat kohta ei leidnud praegu


Vene sõjalaev takistas mitmel korral kaabli panekut Läänemerre
14. detsember 2015 10:46

Leedu energeetikaminister Rokas Masiulis kinnitab, et Venemaa üritas mitmel korral takistada NordBalti kaabli panekut Läänemere põhja Leedu ja Rootsi vahele.

«Antud juhul on tõepoolest tähtis märkida, et tuli ületada mõningast Venemaa vaenulikku käitumist. Täna võin juba öelda, et Venemaa sõjalaev takistas kaablipanekut tervelt neljal korral, nõudis, et kaablipanekuga tegelev laev lahkuks tööde kohalt. Meie ja Rootsi avaldasime protesti, pärast proteste tõmbusid nad tagasi ja lasid kaablit edasi panna,» ütles Masiulis teleusutluses.

Ta märkis, et avalikult teatati vaid ühest sarnasest juhtumist.

Täna toimub Vilniuses pidulik talitus, kus Leedu elektrivõrk ühendatakse sümboolselt Poola ja Rootsiga.

LitPol Link ja NordBalti rajamise tööd on juba lõpetatud, käivad katsetused. LitPol Linki katsetused kavatsetakse lõpetada detsembri lõpuks, tulekahju pärast ajutiselt peatatud NordBalt katsetused jätkuvad jaanuaris ja võimalik, et need kestavad märtsi lõpuni.

NordBalt kaabliühendus maksis 550 miljonit litti (160 miljonit eurot) ja selle pikkus on 453 km. See on Leedu esimene kaabliühendus Skandinaaviaga. ABB valmistatud kaabel ühendas Klaipėda ja Nybro trafojaamad.

See ühendus on osa Balti regionaalse piirkonna Euroopaga ühendamise projektist BEMIP.

http://maailm.postimees.ee/3434571/vene ... laanemerre

[Poti soldat]

Noh Patriot või SAMP/T meile ilmselt taskukohased pole, peale NASAMSi teine ainuke võrreldav mis võimaliku variandina pähe tuleb on SPYDER Iisraelist. Või siis loota "NATO abile" ning ise midagi Mistralist kõvemat mitte hankida.

[Chupacabra]

Patrioti hindadest saab aimu siin:
http://webcache.googleusercontent.com/s ... clnk&gl=ee
1/4-1/3 pataljoni komplekt ei oleks oluliselt kallim kui NASAMS aga paugutegemise hind on kole kallis. Rakettide hind on paar miljonit dollarit-6 miljonit tk.

[Gideonic]

http://www.defense-aerospace.com/articl ... -deal.html


Leedu otsustas siis Boxer'i kasuks. Ostetakse siis 88 eksemplari. Antud masinad saavad olema varustatud mehitamata torniga millele on paigutatud nii 30mm kahur kui ka Spike LR tankitõrje-raketid. Hinnaläbirääkimised veel käivad, kuid suurusjärk on 400M € (ehk rohkem kui nende selle aasta kaitseväeeelarve). Esimesed isendid on kätte plaanis saada 2017. aastal.

Sooviks nüüd kommentaare meie Kamina inimestelt, kes väitsid, et Leedu oma praeguses eelarveseisus küll midagi osta ei suuda ning kiitsid taevani meie üli-operatiivset, parimat võimalikku tegevust rauterite hankimisel. Suure kiitmise käigus ainult isegi ei mainitud võimalust leida raha erakorraliselt ja eelarveväliselt

Jah masinavaliku üle võib siin palju kakelda, kallivõitu on ka. Aga kuidas ikkagi kommenteerida fakti, et meie "Balti Eesrindlike Tiigritena" jaurame siin Hollandi kasutatud CV90ndetest vähemalt 2013. aastast saati ja näeme esimesi linnukesi alles 2016, samas kui leedukad, jõudes valikuni 2015. aasta detsembris saavad esimesed tehaseuued masinad kätte 2017. aastal ?

Sellise tempoga hakkab meie "Analooge mitteomav maailma efektiivseim riigiaparaat" liikursuurtükke alles arutama siis kui Leetukatel need juba täiskomplektis koos väljaõppega olemas on

EDIT:

In September, Lithuania signed a 16-million-euro deal to buy 21 used self-propelled howitzers from Germany.

Lisaks on artiklis mainitud, et värskelt septembris ostis Leedu 21 saksa-iseliikurit 16 miljoni eest. (me aga ei vaja mitte mingil juhul mitte ühtegi 155mm toru juurde oma 24-ale vähemalt 5 aasta jooksul). Meil pole aga Ukraina ündmustest saadik ette nähtud vajadust relvastuse hangetekse sentigi lisada. Ullikesed ja "vürstiriigipidajad" võivad lõunanaabrid ju olla, aga vot seda tahtekest asju mõistliku ajaga ära teha kipub neil küll vähe rohem olema.

[Poti soldat]

Eks see NATO 2% religioon on natuke kahe teraga mõõk. Meie tähtsustasime seda niivõrd et nüüd olemegi kinni selle peal. Samas leedukad kes varem täiega üle lasid nüüd selle maagilise piiri ees säärast aupaklikust ei tunne, ning sellest tulenevalt on valmis sealt ka märksa kaugemale minema. Ning siis on veel see õnnetu Läti ...

[kangelaspioneer]

h, parimat võimalikku tegevust rauterite hankimisel. Suure kiitmise käigus ainult isegi ei mainitud võimalust leida raha erakorraliselt ja eelarveväliselt.

Ei saa ka siin OT-ta:

kas tead, miks sõna "rauter" sama äkki, kui ta ilmus, ka kadus? Selle pärast: https://en.wikipedia.org/wiki/Hanns_Albin_Rauter
Kahtlustatakse halba nalja.

[Drax]

Pealtnäha kadedusttekitavalt lihtne, eksole - Leedu lööb raha letti ja meie aastatepikkune diilide otsimine ja üheksa korda mõõtmine tundub täielik ajaraisk .