www.militaar.net

Äkki sa teed ise selle kodutöö ära?
Mida väiksem on viskoosusnumber, seda vedelam õli, W tähise juures miinuskraadidel ja ilma W-ta kõrgel temperatuuril (ca +100 kraadi).
Seega nt 0W-20 õli on kõikides tingimustes vedelam/voolavam kui näiteks 10W-40 või 20W-30.

Niiet hakka häbenema.

Esimene number näitab just nimelt kui kergesti pumbatav on õli madalatel temperatuuridel (ehk selles on sul õigus), teine number aga näitab mitte voolavust kõrgetel temperatuuridel vaid hoopis midagi muud. Mis see muu olla võiks kapteniherra? Võin öelda, et see number pole üks-ühele seotud temperatuuri numbriga. Tee nüüd kodutöö ära, enne kui midagi kribad .

Ja muidugi, selle asemel, et tunnistada tõsiasja, et 30 viskoossusega õli on töötemperatuuril lausa silmnähtavalt vedelam kui nt 50 viskoossusega mootoriõli (rääkimata õlisurve näidust), tuleks juuksekarv lausa neljaks ajada

Kapteniherra, paluks ilma demagoogiata, lihtsalt vasta küsimusele. See pole juuksekarva neljaksajamine.

See viimane number näitab, kuipalju viskoossust suudab öli säilitada körgetel temperatuuridel. Mida suurem number, seda paremini viskoossus säilib. See kui vedel ta muidu on, selle jätan targematele arutlemiseks.

ivanorav kirjutas:See viimane number näitab, kuipalju viskoossust suudab öli säilitada körgetel temperatuuridel. Mida suurem number, seda paremini viskoossus säilib. See kui vedel ta muidu on, selle jätan targematele arutlemiseks.

Mees teab, mis mees räägib! Ehk, mida suurem see number, seda kõrgemat temperatuuri õli talub, enne kui õlikile katkeb.
Trummi jutt vähesel määral isegi pädeb, üldiselt on alumise ja ülemise otsa numbrid peaaegu seotud, näiteks 5W-50 ja 10W-60. Siiski pole see reegel, on ka 0W-50 ja 0W-60 õlisid, mida kasutatakse motospordis (seal on see 0W tähtis mootori võimalikult kerge käigu pärast, mitte külmkäivitus pole põhjuseks), aga ka nende hinnaklass on hoopis teisest maailmast. Tavaauto puhul on 50-60 lõpuga õlid overkill, sest need on märgatavalt kallimad kui näiteks 5W-40 ja korras tänavaauto puhul ei jõua meie tingimustes õli temperatuur kunagi nii kõrgele, et selliseid õlisid oleks põhjust sisse valada.

Üks pisiasi oleks teile südamele panna kallid kamraadid. Kui te näete kusagil karbil või tiivaäärel mullitavat värvi, siis palun laske oskajal inimesel sellega kohe tegeleda. Aasta peale selliseid ilminguid on nende kohtade peal räige läbiv rooste (hetkel on seal veel mikroaugud). Rahasääst on õieti toimides kolmekordne! Ja palun ärge laske kõikvõimalikke auke makrot täis, proovige siis ise pärast karp küljest lõigata ja uus jupp külge keevitada. Kui plaanite autot mõned aastad veel kasutada, siis kasutage minu nõuannet. Või ärge imestage, et teile käratatakse hind, mis ületab masina väärtuse kahekordselt. Tehke endale ja mulle teene lihtsalt, rooste külge plekki ei keevita .

See viimane number näitab, kuipalju viskoossust suudab öli säilitada körgetel temperatuuridel. Mida suurem number, seda paremini viskoossus säilib. See kui vedel ta muidu on, selle jätan targematele arutlemiseks.

Seda ma ju kirjutasingi, et suurema viimase numbriga õli on kõrgel temperatuuril (nt 90 kraadi) paksem ehk viskoossem. Selleks pole vaja mingeid kõrgeid temperatuure, vaid 90 kraadi, mis on töösooja mootori õli temperatuur (=vee temperatuuriga) on selles veendumises täitsa piisav. On aastaid tagasi võimalus solgutada sedasi õlidega ja kujutan täitsa ette, millest jutt. 20 ühikut "viimast numbrit" rohkem tähendab, et suurema numbriga õli on mootori töötemperatuuril niipalju paksem (või säilitab paremini oma viskoossust, kuidas soovite), et õlisurve kõikide pööretel on pea 1 atm suurem (v.a muidugi maksimum, mida määrab reduktsiooniklapp). Seda tasub silmas pidada, kui nt hüdrotõukurid kipuvad soojast peast tiksuma, kasutades 10 ühikut paksemat on nad vait kui sukk. Samamoodi, 10W-ga mootor külmast peast ülearu lagiseb, pane 15W või 20W ja jääb vakka. Liiga palju muidugi panna juurde ei või, sest siis ei pruugi õli kitsastesse kohtadesse jõuda ja juhtub paha-paha.

Kapteniherra, te olete ikka klõun (ruuduliste pükste ja muu atribuutikaga ). Et kui hüdrotõukurid on läbi, siis paksem õli külmana (ei vaju tõukurite seest nii kiiresti välja) ja anname tuld aga. Pigem aitab just värske-vedelam õli sinna (või lahtivõtmine-läbipesemine). Muideks, kapteniherra, kuidas kindlaks teha hüdrotõukuri korrasolekut ilma ilma abivahenditeta?
Loomulikult tuleb tõukurid välja võtta, aga korrasolekus veendumiseks pole mingeid abivahendeid vaja.

Tõukurid välja, dziises, sa ikka tead ka teemast midagi?
Hüdrutõukurite tiksumise põhjus on nende mustumise (mida saab ravida läbipesemisega, aga seda tehakse spetsiaalse pesuõli, mitte vedelama õliga) kõrval ka üks teine probleem - jääb kodutööks vastata, milline....

No kapteniherra, asendada sa ju ei saa ilma välja võtmata neid tõukureid, oled nõus? Võtad näiteks 16 tükki välja (sihandene suht tavaline neljapütane moto), oskad ilma abivahenditeta öelda, milline(-sed) on surnud?
Pesuõli kasutamine? Milline idioot sellega üldse tegeleb, ei oska muidu mootorit kokku lasta või? Või milleks on vaja mingit fucking pesuõli hooldatud mootori puhul? No mida sa ometi ajad?

Normaalses korras mootor (kus õli ka vahetatud on) ei lähe pesuõliga midagi kokku. Küll aga võivad seest puhtal mootoril hüdrotõukurid tiksuda või lausa lagiseda. Jutt on siis mootori pesuõlist ikka. Kui on väga must mootor, siis võib kõike juhtuda muidugi. Kokku lähevad eelkõige need, millel on õlikanalid, eriti väntvõlli sees olev, paska täis. Hüdrotõukuri (mille pikkus määrab klapivahed) aga ajab määratud pikkusesse üks imevägi.

Kapten Trumm kirjutas:Normaalses korras mootor (kus õli ka vahetatud on) ei lähe pesuõliga midagi kokku. Küll aga võivad seest puhtal mootoril hüdrotõukurid tiksuda või lausa lagiseda. Jutt on siis mootori pesuõlist ikka. Kui on väga must mootor, siis võib kõike juhtuda muidugi. Kokku lähevad eelkõige need, millel on õlikanalid, eriti väntvõlli sees olev, paska täis. Hüdrotõukuri (mille pikkus määrab klapivahed) aga ajab määratud pikkusesse üks imevägi.

Kapteniherra, kui normaalses korras motol on normaalselt õli vahetatud, siis pole seal kindlasti vaja teha mootori läbipesu vastava õliga. Reaalsuses on see surnu elustamine aspiriini abil. Aga kuidas teed vahet korras ja surnud tõukuri vahel?

Hüdrotõukurid on saatanast, vähemalt tuuningmootorite puhul. Nendel vidinatel on komme suurtel pööretel minna pikemaks kui vaja.

Kapteniherra, kui normaalses korras motol on normaalselt õli vahetatud, siis pole seal kindlasti vaja teha mootori läbipesu vastava õliga. Reaalsuses on see surnu elustamine aspiriini abil. Aga kuidas teed vahet korras ja surnud tõukuri vahel?

No ma pole elus ühtki hüdrotõukurit pidanud vahetama, ilmselt vist seepärast, et on selgeks õpitud võtted, mismoodi neid ilma mootorit lammutamata vaigistada. Sellist mootorit, kus õlikorgist vaadates paistab masuut (kus tõukurid võivad jäädavalt pees olla) aga ei osta (vähemalt pole osta õnnestunud). Tasub võibolla õlivahetuse käigus lasta läbi üks 13 eurone pesuõli kanister

Stopp-stopp kamraadid. -30 kraadi juures ei taha mootori elektroonika enam teie arvamust kuulda, vaid käseb servisesse pöörduda! Selle 5W 20-ga on minul niigi tund blokisoojendust taga ja lisaks pean veel laskma 5 minutit koha peal käia, siis saan alles söitma hakata. Kahjuks elektroonika ei "arva" vaid tömbab vöimsuse maha "ja köik" Ja see Trummi pesuöli kohta on ka "manuaalis" lihtneklausel, köik mis pole Ford motor Company poolt lubatud, on keelatud! Lisaks öli ei saagi mustaks minna, kui "köik on täpselt nii kui PEAB!" (Ford ETIS hooldegraafik)