Donald Trump JÄLLE president

[Kriku]

See, et EL kasutab vabu vahendeid just innovatsiooniks, pole sugugi selge. Üldiselt on EL-i teadusrahastus viimastel aastatel märkimisväärselt vähenenud. Pigem neelavad raha kulukad sotsiaalprojektid oma vananevale rahvastikule, Kreekale, põgenikele jt.-le.

[kallek]

Alatalu süüdistas mitte Trumpi vaid hoopis Trumpi vastaseid Venemaa, Hiina kasuks töötamises...nii palju siis Alatalust kui sõltumatust analüütikust.

Trumpi ründamine on kasuks Venemaale ja teistele USA konkurentidele.

Raske öelda, kas Trumpi ründajad seda ise aduvad või mitte, ent nad on juba destabiliseerivad USA riigivõimu legitiimsust ja usaldusväärsust. Kolmandat aastat käib suur poliitsõda ja ka propagandasõda USA ja Venemaa vahel ning see tähendab lihtsat asja - Trumpi ründamine on kasuks Venemaale ja teistelegi USA konkurentidele maailmas (Hiina, India). Valimispäevajärgselt alanud Trumpi mahatrampimine polnud aga enam Ameerika siseasi, vaid osa rahvusvahelisest võimuvõitlusest, kus USA – tulenevalt sellest, et Trump polnud veel president, - kandis mitu nädalat kaotusi tänu võimalusele vastandada Trumpi ja Obamat. Asi, mida kohe mitte kuidagi ei taheta tunnistada ei Kapitooliumil ega ka USA meedia toimetustes.

See jutt pärineb siis 21. jaanuarist: http://epl.delfi.ee/news/arvamus/toomas ... d=76980256

Kriku

[Martin Peeter]

Trumpi "paturegister" on taas pikenenud.

Barbara Streisand süüdistab Donald Trumpi oma kaalutõusus


http://elu24.postimees.ee/4036349/barba ... aalutousus

[Kriku]

USA diplomaadid käivad tööl vaid kohvi joomas, välisminister pildilt kadunud
Kaarel Kressa, kaarel.kressa@epl.ee
Eesti Päevaleht

Diplomaadid ja ametnikud otsivad juhtnööre president Trumpi intervjuudest ja Valge maja pressiteadetest.

USA riigidepartemangu töötajad kurdavad, et alates Donald Trumpi võimulesaamisest pole neil oma ajaga midagi peale hakata. Värskelt ajakirjas Atlantic ilmunud loos tõdeb üks ametnik, et välisministeeriumi kohvik on nüüd igavlevaid töötajaid täis. Teine mainib, et kui vanasti kestis tema päev varahommikust hilisõhtuni, siis nüüd käib ta tööl üheksast viieni.

„Varem oli mul nädalas kolm-neli ministeeriumitevahelist kohtumist, aga viimase viie nädala peale on neid olnud täpselt üks,” lisas ametnik. Ta võrdles praegust töölkäimist sureva sugulase eest hoolitsemisega. „Käid iga päev kohal, tood lilli, aitad tal juukseid kammida ja maniküüri teha, kuigi sa tead, et sel pole mõtet. Aga sa teed seda armastusest.”

Tillerson haihtus

Üks märk uuest töökultuurist on välisminister Rex Tillersoni täielik haihtumine avalikkuse vaateväljast. Senise ametiaja jooksul on ta käinud kahel välisvisiidil, esinenud kolmel korral lühida avaliku kõnega ja pole vastanud ühegi ajakirjaniku küsimusele, pressikonverentsidest ja intervjuudest rääkimata. Isegi ebademokraatlike riikide esindajad on temast avatumad: pärast Bonnis toimunud kohtumist rääkis ajakirjanikega Venemaa välisminister Sergei Lavrov, aga Tillerson vaikis. Tema telefonivestlustest Vene, Egiptuse ja Saudi Araabia esindajatega saadi teada alles siis, kui vastaspool need avalikustas. Ministeeriumi pressibriifing, mida on alates 1950-ndatest iga päev peetud, toimus Tillersoni ametiajal esimest korda alles eile.

Reedel esitles ministeerium USA iga-aastast inimõiguste raportit, mida varasemad välisministrid on enamasti isiklikult kaamera ees tutvustanud. Tillerson seda aga ei teinud, pälvides muu hulgas kriitikat senati väliskomisjoni vabariiklasest liikmelt Marco Rubiolt. „Kui maailm näeb, et me pole valmis seisma vastu valitsustele, kes oma kodanikke ahistavad […], saadab see ohtliku signaali, et USA hoolib demokraatiast, vabadusest ja inimõigustest vaid siis, kui me tahame teistelt midagi saada,” hoiatas Rubio.

Mitmed analüütikud kahtlustavad, et Tillersoni vaikimise põhjus on Trumpi plaan välisministeerium täiesti tasalülitada. Nädal tagasi teatati Valgest Majast, et president tahab 16. märtsil esitatavas riigieelarve projektis suurendada sõjalisi kulutusi varem planeerituga võrreldes 54 miljardi dollari võrra ehk kokku 603 miljardile dollarile. Siis tuli aga uudis, et vajalik raha hoitakse kokku välisministeeriumi, rahvusvahelise arenguabi agentuuri (USAID) ja keskkonnaagentuuri pealt. See tähendaks riigidepartemangule 37% suurust kärbet, mis puudutaks eelkõige välisabi, aga ka näiteks saatkondade turvateenistuste vähendamist.

Praeguseks on siiski selge, et Trumpi plaan parlamendis sellisel kujul läbi ei lähe. Senaatoritest on kärpekava vastu jõuliselt sõna võtnud nii Rubio kui ka tema parteikaaslased Lindsey Graham ja John McCain, kelle toetuseta jääb eelarve vastuvõtmiseks hääli puudu. Neid toetab ka senati vabariiklaste juht Mitch McConnell, kelle sõnul ei saa parlament tõenäoliselt ettepanekut toetada.

Asetäitjat pole senini

Kõige enam osutab Tillersoni nõrkusele aga tema suutmatus endale asetäitjat määrata. Tillerson tahtis asevälisministriks tugeva välispoliitilise staažiga vabariiklast Elliott Abramsit. Too on muide süüdimõistetud kurjategija: Ronald Reagani valitsuses asevälisministrina töötades korraldas Abrams illegaalset relvamüüki Iraanile, et tuludega rahastada Nicaragua paremäärmuslikke surmasalkasid. Kuna Abrams valetas tehingute kohta USA parlamendile, mõisteti talle kahe aasta pikkune tingimisi vangistus. Valitsusest väljajätmine pole aga seotud nimetatud tegude, vaid kriitikaga, mida Abrams väljendas vabariiklaste parteikongressi eel Trumpi kohta.

„Trumpile tuleb meelde tuletada, et paljudes parteiliikmetes tekitab tema nominatsioon vastumeelsust ja isegi hirmu,” kirjutas Abrams ajalehes Weekly Standard. Nende sõnade eest pani Trump tema kandidatuurile veto. Väidetavalt sooviks president näha asevälisministrina endist ÜRO suursaadikut John Boltonit, kuid teda ei tahtvat jällegi Tillerson. „On selge, et Tillersonile loobitakse kõikvõimalikul viisil kaikaid kodarasse,” kommenteeris toimunut välisminister Condoleezza Rice’i omaaegne nõunik Eliot Cohen. „Ta ei tohi isegi oma inimesi ametisse nimetada.”

Trump: ametnikke polegi vaja

Karjääridiplomaatide süngeimate oletuste järgi tahab Trump koondada kogu USA välispoliitika paari lähedase usaldusisiku kätte. Kui näiteks Kanada peaminister Justin Trudeau külastas Washingtoni, assisteerisid Trumpi kohtumisel tema nõunikud Steve Bannon ja Jared Kushner, aga mitte Tillerson. Varem välisministri tööpõllule kuulunud Iisraeli-Palestiina „rahuprotsessi” suunamine on nüüd Kushneri ülesanne.

Eelmisel nädalal antud teleintervjuus teatas Trump, et kuigi kogu valitsuse peale on seniajani täitmata sadade tippametnike kohad, pole selle pärast vaja muretseda. „Paljudel juhtudel ma ei tahagi neid kohti täita, sest need on ebavajalikud,” ütles president. „See on hea, see näitab, et valitsus toimib tõhusalt.” Bannon omakorda teatas konservatiivide iga-aastasel poliitikakonverentsil peetud kõnes, et valitsuse põhieesmärk olevat „administratiivriigi dekonstrueerimine”.

Välisministeeriumi ametnike sõnul on lammutamine juba alanud ja on ka tajutav, et neid peetakse ebavajalikuks. Samal ajal tahavad välisriikide diplomaadid ja ajakirjanikud endiselt USA välispoliitiliste seisukohtade kohta infot saada. Kuna ülevalt tulevaid korraldusi napib, lähtuvad ametnikud eelmise valitsuse suunistest, Trumpi ja tema ministrite avalikest väljaütlemistest ja Valge Maja pressiteadetest. „Ma usun, et selle valitsuse arvates polegi riigidepartemangu vaja,” tsiteerib Atlantic ühe karjääriametniku sõnu. „Nad arvavad, et Jared Kushner saab üksi kõigega hakkama. See meenutab mulle arenguriike, kus ma varem töötasin: presidendi perekond kontrollib kõike ja välisministeerium ei tea midagi.”

Eks Trump & sõbrad saa meist palju paremini aru sellest, millest siingi on palju kirjutatud: et USA välispoliitika on süsteem, mille heaks töötab väga palju inimesi ja et üksikisiku mõju, olgu ta või president, on paratamatult piiratud. Ja tegelevad siis probleemiga omal kombel. Eks näis, kes peale jääb.

[nimetu]

Ega loodus tühja kohta salli.
Need bürokraadid võtavad ilmselt hea meelega tegemise enda peale ja jätavad vastutuse Trumpi meeskonna kaela.

Eks saame näha kaua Trump oma kursil vastu peab.

[kaugeltuuriv]

Siin hakkab see vastuoluline valimiskampaania lubaduste pakett(ei Natole,sõprus Venemaaga,isolatsioon),reaalne elu ja twitteri stiilis välispoliitika nii kõvasti varsti kokku jooksma,et oi oi.Ja selle üle juba rõõmustab avalikult Hiina ja pakun,et ka Kreml hõõrub heameelest käsi.
Muideks huvitav on vaadata varsti toimuvat Merkeli Trumpi kohtumist.
Viimases Keskpäevatunnis vihjas Tarand sellele,et Bonn on hakanud tugevalt tegelema Euroopa sõjalise tulevikuga,Economistis olla isegi olnud artikkel,kus Saksa juhtivate konservatiivide arvates on Saksamaal aeg selleks nüüd küps,et hakata mõtlema enda tuumarelvastuse peale.........nii,et see,mis Hitleril jäi sõjaliselt tegemata(tuumarelvad) võivad ühel päeval olla sakslaste laual.

[kallek]

Economistis olla isegi olnud artikkel,kus Saksa juhtivate konservatiivide arvates on Saksamaal aeg selleks nüüd küps,et hakata mõtlema enda tuumarelvastuse peale...

http://www.economist.com/news/europe/21 ... ermans-are

[tympsa]

Saksamaa ei saa arendada välja oma tuumarelva, sest ta on ühinenud tuumarelvastuse leviku piiramise lepinguga( NPT). Pealegi osaleb Saksamaa NATO raames tuumarelvastuse jagamise programmis,nii et sõja puhul on neil kohe laost võtta 60 USA tuumapommi . Saksa Luftwaffe piloodid isegi harjutavad õppustel neid kasutama, mida mõned riigid peavad NPT rikkumiseks.

[kaugeltuuriv]

Saksamaa ei saa arendada välja oma tuumarelva, sest ta on ühinenud tuumarelvastuse leviku piiramise lepinguga( NPT). Pealegi osaleb Saksamaa NATO raames tuumarelvastuse jagamise programmis,nii et sõja puhul on neil kohe laost võtta 60 USA tuumapommi . Saksa Luftwaffe piloodid isegi harjutavad õppustel neid kasutama, mida mõned riigid peavad NPT rikkumiseks.

Ma arvan,et need konservatiivid mõtlevad sellise tsenaariumi puhuks,kui Trump otsustab NATO-st eemalduda ning tekib hoopis uus julgeoleku situatsioon maailmas.Siis on ka varnast võtta eeskuju ja ettekääne a la USA rikkus omavahelisi kokkuleppeid ja meie ei pea enam aastakümmneid kokkulepitud joont järgima.
Juhul,kui ametlikult kokkuleppest taganetakse,siis on kõik võimalik.Juudid näe ju ei ole kokkuleppega ühinenud ja rahulikult omavad tuumarelvastust,mille üheks kandjateks on Saksamaalt ostetud allveelaevad.Saksamaa ei pea isegi võimalikke transpordivahendeid leiutama.
Muidugi tundub see utoopiana aga sellised avaldused näitavad selgelt seda,et suuremad riigid juba tegelikkuses töötavad erinevate tsenaariumite kallal,juhul,kui Trump suudab isolatsionismi lõplikult läbi suruda ja vabariiklastest "sõltumatud" Kongressis vaigistada.
Samasse kasti on ka Jonhsoni kohtumine Poola ja Ukraina välisministriga,mille lõpus Poola välisminister ajakirjanduses avaldas arvamust,et 30-nendatel Pilutski poolt enne surma avaldatud plaan vahevõõndi integreeritud loomiseks Saksa ja Venemaa vahel(kuhu nüüd peab plaani ka Ukraina ennast sisse moosida) võib osutuda edukaks.
Sama kasti kuulub ka Rootsi taastatud ajateenistuse plaan,sellel riigil on kindlasti rohkem luurevõimekust ja selge märk sellest,et arvestatakse võimalike suuremate nihetega Euroopas.

[Martin Peeter]

See Trumpi ütlus nüüd Venemaale ei meeldi:

Donald Trump blames Barack Obama over Russia's annexation of Crimea

http://www.independent.co.uk/news/world ... 16001.html

[Kriku]

Siia sobib see paremini.

Columbia Journalism Review on maha saanud uurimusega Trumpi toetava nn. alternatiivmeedia kohta ("Breitbart" jt). Järeldused BB kohta on umbes samad kui minu hiljutises postituses kohaliku propaganda teemas: BB ei produtseeri valeuudiseid, kuid esitab tegelikke sündmusi erapoolikul moel.

Attacks on the integrity and professionalism of opposing media were also a central theme of right-wing media. Rather than “fake news” in the sense of wholly fabricated falsities, many of the most-shared stories can more accurately be understood as disinformation: the purposeful construction of true or partly true bits of information into a message that is, at its core, misleading.

Samas uuringus tuuakse aga välja ka tõelisi valeuudiste lehekülgi.

Huvitava faktina tuuakse veel välja, et BB jt. moodustasid omaette meediasfääri, mis mõjutas nii valijaid kui ka peavoolumeediat. Clintonit pooldavatel väljaannetel sellist efekti polnud. Samamoodi on kaardil väga vähe mõõdukalt paremtsentristlikke lehekülgi:

There are very few center-right sites: sites that draw many Trump followers, but also a substantial number of Clinton followers. Between the moderately conservative Wall Street Journal, which draws Clinton and Trump supporters in equal shares, and the starkly partisan sites that draw Trump supporters by ratios of 4:1 or more, there are only a handful of sites. Once a threshold of partisan-only attention is reached, the number of sites in the clearly partisan right increases, and indeed exceeds the number of sites in the clearly partisan left.

Kõike seda, mis muid allikaid kasutavad inimesed, kes kasutavad mingeid allikaid, kujutatakse võrgustikuna:


CJR on Columbia Ülikooli väljaanne, mida teiste hulgas toetab George Soros. Nii et võiks ka Raimo Poomi jt. jaoks mõningast autoriteeti omada.

[aht0]

Trump nimetab järgmiseks USA saadikuks Venemaale Jon Huntsman'i. Obama ajal oli ta USA saadik Hiinas.

http://www.usatoday.com/story/news/poli ... /98929512/

Tundub et mehed on sõjakirve maha matnud. Trump on teda kutsunud "poliitiliseks sulgkaallaseks" ja Huntsman on samuti minevikus Trumpi kritiseerinud.

[PaganHorde]

http://www.businessinsider.com/trump-kn ... =buffer-ti

[Kriku]

Aga äkki on ta lihtsalt tavaline börsimahhinaator? Oma reljeefsete kõnedega kõigutab ta hindu päris kõvasti ja fond, mis ette teaks, millest ta rääkima hakkab, teeniks ikka väga palju raha.

Paar pealkirja:
More than $1.2B of biotech outflows since Trump press conference
Healthcare gains healthy as stocks rally after Trump speech

Kõnealune sakk 16. jaanuarist tänaseni:

[Kriku]

Selline ilus pilt sattus ette: