www.militaar.net

Ega olegi mõtet. Sa katsu enne füüsikaseadustele vastata. Näiteks Newtoni 3 seadus. Siis võib taktika alaselt edasi vaielda.

Kapten Trumm kirjutas:Taolisel "tasemel" ei näe vastamisel tõesti mõtet

Küsimus, kus 50 paati varjul hoida, on minu meelest igati asjalik küsimus

Illike kirjutas:Vainlane kahjuks teab, et Sul on säändnased asjad olemas ja siis ei ole see enam üldsegi asümeetriline vaid paras verepulm.

Kui meil oleks 2 korvetti, siis seda ka vaenlane teaks ilmselt...
Kui pikka eluiga neile prognoosid sõja korral?

Kapten Trumm kirjutas:

Ma saan aru, et 15m paatide idee peamine eelis on see, et saab swarm-ida ning swarmimine on väga lahe

Taolisel "tasemel" ei näe vastamisel tõesti mõtet....

No, kui lihtsatele küsimustele vastuseid ei saa (http://militaar.net/phpBB2/viewtopic.ph ... 28#p586728 http://militaar.net/phpBB2/viewtopic.ph ... 12#p586712), siis peabki tegema sellise järelduse, et tegelikult pole head põhjust. Lihtsalt on tulnud mõte...

Küsimus, kus 50 paati varjul hoida, on minu meelest igati asjalik küsimus

50 tk 15 m pikkust, 4 m laiust, 2 m kõrgust ja 80 cm süvisega alust ära peita on suhteliselt lihtsam võrreldes kolme 50 m pika, 8 m laia ja 10 m kõrge ja 2 m süvisega alusega. Peidukohti on lihtsalt rohkem ja paari maskeerimisvõrgu+termokatte all võib lihtsalt kusagil pillirootihnikus ankrus loksuda. Vastane naljalt ligi ei saa ja avastada on keeruline. Kui alused asuvad sedasi hajutatult, 1-2 km vahekaugusega, on nende leidmine ja hävitamine omaette väljakutse. Kui ca 12 aluse peale on üks Mistralitega õhutõrjealus+aluste enda Browningud, siis mingi kalkunijahi organiseerimisega saab vasjal raskusi olema. Puhas kergejalaväe loogika.

Oot nüüd ma enam ei saa aru. Kui vainlane ootamatult kaela langeb (siin ühes teises teemas oli kõva arutelu, et eelhoiatusaega meil ei ole või on paar tundi) ja tahab teha dessanti või lihtsalt purjetab Tallinna alla, kas need paadid on laos, loksuvad kuskil väikesadamates võrgu all või sõidavad treileril Peipsi poole? Natuke aega tagasi oli teema, et neid on vaja parvlemiseks, et palju laevu ühekorraga koos ja siis nad ründavad vainlast nagu "sipelgad rästikut". Aga tuleb välja, et nad on piki läänerannikut väikesadamates laiali. Vaat nüüd jooksis juhe kokku.
Füüsikaseaduste üle võiks ikka diskuteerida?
Matemaatika ka 15*4*50=3000m2 st 3000m2 on vaja ära peita.

alari kirjutas: No, kui lihtsatele küsimustele vastuseid ei saa (http://militaar.net/phpBB2/viewtopic.ph ... 28#p586728 http://militaar.net/phpBB2/viewtopic.ph ... 12#p586712), siis peabki tegema sellise järelduse, et tegelikult pole head põhjust. Lihtsalt on tulnud mõte...

Kaua nende paatidega läheks?
Mitu korda neid tankida on vaja?
Kui kiiresti kütusemasinate kolonn Saaremaale sõidab?
Saaremaale sõit tagalakolonni jaoks võtab ka 6h.

Sellest on eespool ka kirjutanud. Tegevusraadius peab olema ca 300 km. Sellega on võimalik jõuda igasse territoriaalmere punkti. Kütusekulu on ca 300 liitrit tunnis ja kütusevaru alla 2 tonni pole väga mõttekas. 2 tonni kütusega 400 l/h (täiskiirus) on võimalik sõita vähemalt 5 tundi. 5 tunniga täisgaasil (90 kmh ehk 50+ sõlme) läbib 450 km. Vastuseks, kaua võtaks aega Paldiskist Kuressaarde (vist 150 km mereteed), siis selleks kulub täisgaasil ja rahulik veega umbes poolteist tundi sõitu ja paaki jääb piisavalt kütust, et ka tagasitee gaas põhjas sõita. Niiet kuskile Saaremaale pole mingeid kolonne tarviski saata. Suvalises territoriaalmere punktis peaks olema ca 2 tunniga. Ökonoomsel kiirusel (ca 30 sõlme) võiks arvata, et tegevusraadius ulatub Rootsini. Piirajaks saab pigem laine kõrgus.

a11 kirjutas:

Illike kirjutas:Vainlane kahjuks teab, et Sul on säändnased asjad olemas ja siis ei ole see enam üldsegi asümeetriline vaid paras verepulm.

Kui meil oleks 2 korvetti, siis seda ka vaenlane teaks ilmselt...
Kui pikka eluiga neile prognoosid sõja korral?

Prognoosimine on tänamatu tegevus. Igal juhul pikemat eluiga kui nendele 50 paadile. Märklaud on küll suurem, kuid tõrjevõimekus on samuti suurem (st nendel väikestel paatidel ei ole tõrjevõimekust ollagi.

"Igal juhul pikemat" - põhineb millel? Ja "suurem tõrjevõimekus"?

Omaette teema on veel see, et kui venelased mõtlevad nende laevade hävitamise endale prestiiži ja propaganda küsimuseks (nagu juhtus Soome soomuslaevaga). Siis muutuvad ka mängu minevad ressursid palju suuremaks kui on mõistlik taolisel puhul kasutada.

Kapten Trumm kirjutas:"Igal juhul pikemat" - põhineb millel? Ja "suurem tõrjevõimekus"?

Omaette teema on veel see, et kui venelased mõtlevad nende laevade hävitamise endale prestiiži ja propaganda küsimuseks (nagu juhtus Soome soomuslaevaga). Siis muutuvad ka mängu minevad ressursid palju suuremaks kui on mõistlik taolisel puhul kasutada.

Katsuks enne need Sinule esitatud küsimused ära vastata ja siis asuda tegelema teiste asjadega.
1. Füüsika
2. Pindala
3.Asukoht

Usun, et siin foorumis ei pea hakkama selgitama, et peita ära 50 jaotelki on märksa lihtsam ja kiirem ülesanne kui peita ära brigaadi välihaigla, kuigi jaotelkidede summaarne pind on suurem. Selline pindalateema viib mõttele, kas mees ei jaga, millest jutt või trollib. Mis seda asukohta puudutab, siis on sul eri valmisolekuastmed segi kui kördipärtli särk, sa ise oled rääkinud oma kogemustest A-stani sõjas, seepärast tekib uuesti mõte, et sa lihtsalt irriteerid/trollid, sest nii lolli teksti lihtsalt ei anna siin foorumis panna...?

Jääme palun laevade juurde ja jätame jaotelgid ja muu sellise maavägise mudru.

Kapten Trumm kirjutas:

Omaette teema on veel see, et kui venelased mõtlevad nende laevade hävitamise endale prestiiži ja propaganda küsimuseks (nagu juhtus Soome soomuslaevaga). Siis muutuvad ka mängu minevad ressursid palju suuremaks kui on mõistlik taolisel puhul kasutada.

Hoolimata prestiižist - Väinamöinen elas sõja üle ja peale sõda venelased isegi pidid selle välja ostma (ei saanud sõjasaagiks). Ning oli Baltimere laevastikus Võborgi nime all kuni 1966. aastani. Lõpus küll mitte enam aktiivteenistuses.
https://fi.wikipedia.org/wiki/Panssarilaiva_Väinämöinen

Ilmarinen läks küll õnnetult miini peale sattudes hukka juba 1941. aastal. Aga mingit prestiižset panustamist tema uputamiseks ei olnud.

Rannakaitse soomuslaevad pidid tolle aja meresõja taktika järgi olema liikuvad rannakaitse suurtükipatareid. Seega mitte fikseeritud asukohaga, ja iga kord oleks tulnud asukoht uuesti avastada ning määrata nende mõjutamiseks.

Miks Väinämöinen ennast peitis ja eriti pauku ei teinud - sest ei olnud vene pealveelaevu, mida takistada. Kuni 1944. aastani üritasid venelased Läänemerele pääseda ainult allveelaevadega.

Selline lühike ajalooline hariduslünkade likvideerimine.

Kapten Trumm kirjutas:

Kaua nende paatidega läheks?
Mitu korda neid tankida on vaja?
Kui kiiresti kütusemasinate kolonn Saaremaale sõidab?
Saaremaale sõit tagalakolonni jaoks võtab ka 6h.

Sellest on eespool ka kirjutanud.

Sealt ma lugesingi ja selle tõttu tekkisid sellised küsimused

Kapten Trumm kirjutas:Tegevusraadius peab olema ca 300 km. Sellega on võimalik jõuda igasse territoriaalmere punkti. Kütusekulu on ca 300 liitrit tunnis ja kütusevaru alla 2 tonni pole väga mõttekas. 2 tonni kütusega 400 l/h (täiskiirus) on võimalik sõita vähemalt 5 tundi. 5 tunniga täisgaasil (90 kmh ehk 50+ sõlme) läbib 450 km. Vastuseks, kaua võtaks aega Paldiskist Kuressaarde (vist 150 km mereteed), siis selleks kulub täisgaasil ja rahulik veega umbes poolteist tundi sõitu ja paaki jääb piisavalt kütust, et ka tagasitee gaas põhjas sõita. Niiet kuskile Saaremaale pole mingeid kolonne tarviski saata. Suvalises territoriaalmere punktis peaks olema ca 2 tunniga. Ökonoomsel kiirusel (ca 30 sõlme) võiks arvata, et tegevusraadius ulatub Rootsini. Piirajaks saab pigem laine kõrgus.

Kapten Trumm kirjutas:Miinuseks on jällegi suurevõitu kütusekulu, mis taolisel mootoril võib täisgaasil ulatuda 100 liitrini tunnis. 50 sõlmelise käiguga kolme mootoriga seega ca 300 liitrit tunnis. Et teha üks kiire lahinguretk Tallinnast Narva lahele ja tagasi (ca 5 tundi sõitu) peab aluse kütusemaht olema vähemalt 1500 liitrit.

Lugesin, mida oli eespool kirjeldatud ning selle tõttu neid küsimusi küsisin. Kuna midagi muud polnud tegevusraadiuse kohta kirjutatud, siis eeldasin, et tegevusraadius on Tallinnas Narva-Jõesuuni ehk umbes 200km (täisgaasiga 400km edasi-tagasi + veel kütust pool tundi täisgaasiga swarmimiseks). Minu arvates väga loogiline järeldus. Kuna aga Kuressaarde on Tallinnast vähemalt 220km, siis ilmselgelt on vaja tankida, kui on vaja Kuressaarest kaugemal tegutseda ja selleks on vaja liigutada Saaremaale tagalakolonn. Kuna aga nüüd muutus lähtekoht Tallinnast Paldiskiks (sest ilmselt see on lähemal Saaremaale), siis mul on väga raske üldse midagi järeldada peale selle, et kaasfoorumlane võiks ise veidi oma postitusi lugeda ja rääkida sama juttu, mitte kogu aeg muudatusi teha.

Ma arvan, et sellest kahest tonnist kütusest jääb ikka veel väheks , sest Kuressaare on Paldiskist ca 180km kaugusel ning täisgaasiga läheb sinna kanti 2h ja siis saab veel tunni Kuressaare lähedal swarmida ning siis täisgaasiga veel 2 tundi tagasi sõita. Kui aga sõita ökonoomsel kiirusel Kuressaarde, siis jõuab sinna ligi 4 tunniga ning see on ainult 2h kiiremini kui auto rakettidega.

mart2 kirjutas:Lugesin ja mõtlesin, kuid et ma laevaehitusest midagi eriti ei tea (ka mitte laevamudelitest), siis mind rohkem huvitab kogu selle asja kaal võrreldes veeväljasurvega ja vajaliku manööverdusvõimega

…
-jõuseadme võimsus vähemalt 1000 hj
-korpus RIB tüüpi alus klaasplastist kõva kerega ning vahuga täidetud kummipontoonidega
-pealisehituses kergesti ümber seadistatav ruum 3x5 m veosele (kaalupiirang? )või hüdrauliliselt üles tõstetavatele rakettidele 2 tk (kuni 1000 kg). Rakettide kaal on kuni 1000kg, kuid kogu selle tehnilise kompleksi oma - laskeseade + hüdrauliline tõsteseade (pumbad, silindrid voolikud)?
-meeskond 3 meest, roolimajaga (kas killukaitsmega? ) ahtriosas
-enesekaitse relvastus 1x 12,7 (jutt on raketialusest), suits, dipoolid, flared, veekardin (seadmed-kaal? )
-pealisehituse ja teki materjal klaasplastik, meeskonnaruumid tugevdatud killukaitse tasemeni - meeskonnaruumide kaal?

…
No sellised tagasihoidlikud küsimused diletandilt...

Kuna kapteni-härra lisas sujuvalt veel täpsustuse vähemalt 2000 l kütuse osas, kui palju siis sellise RIB-kaatri kogu koorma mass saab olema ja kuidas tagada selline planeeritud kiirus ning manööverdusvõime?
Ootan ikka veel vastust.