Eesti majandus eile, täna ja homme.

[Lemet]

Ei-ei, see on rohkem õigusteaduse valdkonda kuuluv küsimus. Töötaja üks oluline tunnus on "allumine tööandja juhatusele ja kontrollile". 

Praktiline elu lükkab selle väite siiski ümber.

Eesti äriühingud:

81% mikroettevõtted (0-9 töötajat)
16% väikeettevõtted (10-49 töötajat)
99,6% ettevõtetest on väikesed ja keskmised ettevõtted (VKEd) VKEd annavad
Seejuures annavad VKEd:

81% ettevõtlussektori käibest
76% ekspordist
53% SKPst

Väikeettevõtete arvu ja osakaalu kasvu põhjuseks on:

Struktuursed muutused majanduses
Ettevõtjaks olemise populaarsuse tõus maailmas
Suurettevõtete käitumise muutumine
Masstootmise üleviimine vähearenenud riikidesse
Turu segmenteerumine ja nišiturgude kujunemine
Paindlikuma ja efektiivsema tehnoloogia areng
Muutunud reeglid eri majandusharude tegevuses ja tööturul

Loodetavasti ei hakka akf nüüd väitma, et selle 81% sisse kuuluvas seltskonnas on ettevõtja ja töötaja mingil kombel lahutatud. Ei ole, keeravad ettevõtjatena rooli, jooksevad varustajatena mööda varuosade tarnijaid, hoiavad deebeti-kreediti joonel ja keedavad alluvatele kohvi. Elik teevad ettevõtjatena võrdselt tööd nendega, kellele tööd annavad ja saavad selle eest palka. Tihti ka vähem ja hiljem kui töölised. Kui on nigel kuu olnud või kui mitte eriti vastutistundlik töötaja on mingi jama kokku keeranud, mille rubla peab ära klattima.

[Kriku]

Kust see statistika võetud on?

[Kapten Trumm]

Rõhk on seal "väike- ja keskmised ettevõtted", 45 töötajaga tootmisettevõte on meie mõistes juba päris suur.
St antud näide ei kõlba kuigivõrd nende 500 eurot kuus käivet andvate Sho-tüüpi eksportivate multitalentide idee toetamiseks.
Pean sellist ettevõtlusvormi õigeks ja vajalikuks 1. muu põhitöö kõrvale 2. kui pole paremat võtta.
Ükskõik millist sofistilist või matemaatilist meetodit selle Sho majandusime toetuseks kasutada, taoline käive tagab üksiku inimese napilt ära elamise ja leibkonna vaesuses virelemise, sest 500 eurost kuus kasumit üle 500 euro ei saa mingi trikiga ja keskmine eestlane saab selle raha eest mitte eriti kvaliteetselt söönuks ja nõuka aegse korteri kulud makstud. Jah, kassikonserve saab põhimõtteliselt süüa ja suuskadega poest saab ka käia, ainult enamik tänasest elanikkonnast pole valmis ega ka võimelised taolist elustiili viljelema. Enamik tahab linnalisi mugavusi, elujärje aksessuaare ning reisimist.

[Lemet]

Kust see statistika võetud on?

http://www.lvrkk.ee/kristiina/piret/ett ... index.html

[Kriku]

Aitäh! Igaks juhuks viide tabelile ka:


Tabel 1. Euroopa Liidu kriteeriumid VKE määratlemiseks
http://www.lvrkk.ee/kristiina/piret/ett ... vtlus.html

[Fucs]

Veel nn. "OÜ-tamisest", "avalikust sektordamisest", "munitsipaalitamisest" ja meie riigi majanduspoliitikast veidi teise nurga alt.

Eraettevõtlus (nimetame seda tinglikult "riigisüsteemi" väline rahapump) ragistab ajusid ja komponeerib, optimeerib, leiutab, arendab jne, et kust, kuidas, millega raha nii sise- kui välisturult kätte saada (peab tootma midagi, osutama teenust vms) ja maksab oma tegevuse käigus õiglaseid makse "riigisüsteemi". Selle eest peaks ta saama "riigisüsteemilt" pädeva seadusandluse, ühiskonnakorralduse, tööjõuturu, äri- ja elukeskkonna jne ehk tegevust võimaldava ja tegevuseks soodsa keskkonna. "Riigisüsteem" aga laristab tihtilugu selle "kergelt tulnud" ühise rikkuse elegantse kergusega maha (riigiaparaat, mittekasumlikud riigiettevõtted, munitsipaalettevõtted, rahakülvi X tegevused ja Y toetused jne). Ja siis kui raha otsas või jääb puudu, siis hakkab riigisüsteem reformina igasuguseid pseudoasju, väljaarvatud iseennast. Ja igasugused maksurahadest (riigi eelarvest) elatujad (raha süsteemisiseselt ümberpumpajad) hakkavad epistlit lugema maksuraha süsteemi sissepumpajatele.
Et kuidas tegelikult peaks ja kuidas on õige.

http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 76#p540276

Liia Pajusaar kirjutab 2017 oma Sisekaitseakadeemia Finantskolledži lõputöös:

Ettevõtjad soovivad pöörata poliitikute ja avalikkuse tähelepanu Eesti majandusmudeli eripärale, et ühe lisandväärtust tootva erasektori töötaja kohta on Eestis 1,7 riigieelarvest palka saavat või sellest ülalpeetavat inimest. Majanduse kohandumise käigus väheneda võiv erasektori hõive mõjutab otseselt kogu elanikkonna heaolu.

Eesti koguhõivest moodustab avalik sektor ligilähedaselt viiendiku (Rahandusministeerium, 2017). See arv on suur võrreldes eesti elanikkonnaga.

Algan (2002), kes uuris avaliku sektori hõivet ja selle toimimist tööturul (kasutades 1960-2000 aasta 17 OECD riigi koondandmeid) leidis, et empiiriline tööhõive võrrand näitab, et 1 uue avaliku sektori töökoha loomine tõrjub välja 1,5 erasektori töökohta.

Rahvusvahelise võrdluse järgi eelistab Eesti riik keskmisest enam teenuseid ise pakkuda ning vähem era- ja kolmandale sektorile delegeerida. See selgitab ka vajadust suhteliselt suurema arvu riigipalgaliste töötajate järele. (OECD, 2010)

Eesti avalikus sektoris töötas 2015. aastal rahandusministeeriumi saldoandmike infosüsteemi andmetel tervikuna täistööajale taandatuna 135 300 töötajat, kellest ligikaudu 87% olid ametis valitsussektoris ja 13% muus avalikus sektoris. (Rahandusministeerium, 2017) Eesti koguhõivest moodustab avalik sektor ligilähedaselt viiendiku, mis on Eesti elanikkonna arvu arvestades suur osakaal.
Valitsussektoris töötab veidi enam kui 118 393 töötajat, kes jagunevad keskvalitsuse ja kohaliku omavalitsuse üksuste vahel. Kõige suurema töötajaskonnaga on kohaliku omavalitsuse üksused, kus on 62 338 töötajat, mis moodustab kogu valitsussektori töötajate arvust ca 53% . Keskvalitsuse tasandil on 55 303 töötajat, mis omakorda moodustab kogu valitsussektori töötajate arvust ca 46%. Ülejäänud 752 töötajat on hõivatud sotsiaalkindlustusfondides, mis moodustab valitsussektoris töötajate arvust 1% (Haigekassa, Töötukassa) (Rahandusministeerium, 2017). Ülejäänud 30% avaliku teenistuse töötajaskonnast moodustavad töölepingulised töötajad, keda 2015. aastal oli kokku 8746, neist 7507 tegid avaliku võimu teostamist toetavat tööd (nt personalitöötajad, raamatupidajad, asjaajajad) ja 1239 töötasid päästeteenistuse seaduse alusel päästetöötajatena. Töölepinguliste töötajate arv kahanes 2015. aastal sarnases tempos ametnikega ehk 1,0% võrra (Rahandusministeerium, 2017). 2013. aastal muutunud avaliku teenistuse seadus kitsendas olulisel määral ametniku mõistet, selle tulemusel vähenes ka ametnike ja töötajate arv aastate võrdluses.

Andmete analüüsist võib järeldada, et ametnike arv on küll vähenenud, kuid suur hulk inimesi on vahetanud lihtsalt valdkonda, kuid töötavad jätkuvalt avalikus sektoris.

Oluline on, et avaliku sektori hõive ja erasektori hõive oleks tasakaalus, et avaliku ja erasektori struktuur ei oleks tasakaalust väljas, muidu võib tekkida olukord, kus elanikkonna vananemise ja väljarände tõttu ei suuda tööealine elanikkond avaliku sektorit üleval pidada, sest avalik sektor saab paisuda ainult erasektori arvelt.

https://digiriiul.sisekaitse.ee/bitstre ... sAllowed=y

Nüüd näiteks minu töövaldkonnas võttis riik seoses Rail Baltica projektiga (see oli üheks tõukejõuks, teiseks tõukejõuks oli vajadus säilitada avaliku sektori ametnike töökohti, delegeerides sujuvalt neile endiseid erasektori tööülesandeid ja õiguseid neid teha) vastu hulga seadusemuudatusi ja uusi õigusakte, võttes ühe liigutusega ära osa selle erasektori tööturust. Aga kuna ametnik koos talle alluva avaliku sektori töötajaskonnaga ei oma võimekust (õigem oleks ütelda, et ei taha või ei saa teha kulutusi võimekuse saavutamiseks), siis mõeldi välja kaval lahendus. Paralleelselt sellega, et võeti erasektori "OÜ-tajatelt" ära osa tööst ja kliendibaasist, pandi sellele samale erasektorile kohustus "üleminekuperioodil" teha sellist tööd, mis tulevikuperspektiivis võimaldaks avalikul sektoril endist erasektori tööd üle võtta. Ehk siis sujuvalt muudeti "OÜ-tajad" endale ise augu kaevajateks ja surmakella lööjateks. Perfektbriljantne lahendus.

Seadusemuudatuste seletuskirjades on toodud, et see seaduseloome tugineb "elukestva õppe" printsiibile
Elik lugupeetud "OÜ-tajad". Kuna meil on vaja säilitada ametnike ja nende alluvate armeed, siis teie palun õppige midagi muud nüüd tegema

Lihtsalt väikese vahemärkusena.

[Sho]

enamik tänasest elanikkonnast pole valmis ega ka võimelised taolist elustiili viljelema.

Väga õige, enamus pole võimeline taolist luksuslikku ja tulevikku suunatud elustiili viljelema. Selleks peab olema majandusmees ja multitalent ja lõpmata laisk ja mugav.
Ja kusagil perspektiivitul nn "põhitööl" käies on see suisa võimatu.

Aga kuidas siis nüüd on sinu suhtumisega Lätis aktsiisirallil käivatesse maksupetistesse?

[Kriku]

Ettevõtjad soovivad pöörata poliitikute ja avalikkuse tähelepanu Eesti majandusmudeli eripärale, et ühe lisandväärtust tootva erasektori töötaja kohta on Eestis 1,7 riigieelarvest palka saavat või sellest ülalpeetavat inimest.

Ma ei saa sellest võrdlusest aru. Erasektori töötajate arvu võrreldakse avaliku sektori töötajate + nende ülalpeetavate arvuga?

[Sho]

Ma ei saa sellest võrdlusest aru. Erasektori töötajate arvu võrreldakse avaliku sektori töötajate + nende ülalpeetavate arvuga?

Ei, seal vahel on "või". Riigieelarvest kas otse või kaudselt ülalpeetavaid peetakse silmas.
Võimalik isegi, et puukfirmade töötajaid ehk Trummi majandusmudelit.

[Kriku]

Aa, et mitte naised-lapsed-koerad, vaid riigihangete tegijad. Nojah, see võib nii olla küll. Samas riigieelarve on ca 45% SKT-st?

[Kapten Trumm]

Ei, seal vahel on "või". Riigieelarvest kas otse või kaudselt ülalpeetavaid peetakse silmas.
Võimalik isegi, et puukfirmade töötajaid ehk Trummi majandusmudelit.

Tarkpeale teadmiseks - riigi ja KOV ettevõtted, mida ei doteerita, ei ole ettevõtjate viidatud majanduslik probleem. Ilmselt mitte ka Elron jne kohad, kelle asemel maksaks riik selle toetuse erafirmale. Majanduslik probleem on dotatsioonid ülalpidamiseks ja siin on valdavalt tegu ikka ametnikega ja ülalpidamisraha saava kolmanda sektoriga. Lisaks on antud teemal (see 1,7) hulgas suur arv pensionäre.

[Kapten Trumm]

enamik tänasest elanikkonnast pole valmis ega ka võimelised taolist elustiili viljelema.

Väga õige, enamus pole võimeline taolist luksuslikku ja tulevikku suunatud elustiili viljelema. Selleks peab olema majandusmees ja multitalent ja lõpmata laisk ja mugav.
Ja kusagil perspektiivitul nn "põhitööl" käies on see suisa võimatu.
Aga kuidas siis nüüd on sinu suhtumisega Lätis aktsiisirallil käivatesse maksupetistesse?

Mäletan enda iseseisva elu algusest hästi, kui täisväärtuslik elu oli võimalik elada miinimumpalgast, isegi kui suht soodsas ühikas sai elatud.
Poes sai ikka soritud neid "parim enne möödas" või "parim enne täna" kaste, veetud kodust kotiga kartulit ja mõne riidetüki sai secondhandist.
Mind motiveeris küll tugevalt taolist elu endale tulevikuks mitte tahtma (st rohkem pingutama).
Aga noh osad mehed on taolise elustiili üle uhked - mina ei oleks, aga noh, meil vaba maa.

[Fucs]

https://arhiiv.err.ee/vaata/suud-puhtaks-55

[Kriku]

Lisaks on antud teemal (see 1,7) hulgas suur arv pensionäre.

Sellisel juhul on see võrdlus eriti mõttetu, sest pension on väike ja selle saajatest suurem osa pole enam reaalseks tööks võimelised. Võrdlema peaks ikka võrreldavat.

[Sho]

Aga kuidas siis nüüd on sinu suhtumisega Lätis aktsiisirallil käivatesse maksupetistesse?

Mäletan enda iseseisva elu algusest hästi, kui täisväärtuslik elu oli võimalik elada miinimumpalgast, isegi kui suht soodsas ühikas sai elatud.
Poes sai ikka soritud neid "parim enne möödas" või "parim enne täna" kaste, veetud kodust kotiga kartulit ja mõne riidetüki sai secondhandist.
Mind motiveeris küll tugevalt taolist elu endale tulevikuks mitte tahtma (st rohkem pingutama).
Aga noh osad mehed on taolise elustiili üle uhked - mina ei oleks, aga noh, meil vaba maa.

Jajah, seda juttu ma mäletan, sedasi rääkisid sa teemas kui hea oli su elu nõukaliidus ehk kuidas karastus teras.
Me teised seda küll heaks eluks ei pidanud ja nõukaliitu tagasi ihalema ei hakanud, aga see selleks.

Nagu ma aru saan, inkrimineerid sa sellist elu praegu mulle?
Sel juhul paned sa mitte ainult märgist mööda vaid tulistad lausa vastassuunas.
Selline eluvõõrasus paneks suisa imestama, kui ma juba kõik sinu üle imestamised ära poleks imestanud.
Kuigi üllatamast sa ei lakka. Ma pidin lausa istuli kukkuma, kui sa mu poliitanalüüsi heaks kiitsid. Kuidas me selles küll ühel nõul olla saime?

Aga nüüd peamisest. Kuidas see kõik on seotud sinu suhtumisega Lätis alkorallil käivatesse maksupetturitesse?