AMvA kirjutas: ↑14 Mai, 2025 10:56
Ma tahaks väga teada, kuidas kindlustus mingis "oma programmis" seda remonti kalkuleerib, kui nad autot näinud ei olegi?
Kõik sõltub situatsioonist. Suurklient( kindlustus) survestab töövõtjat (remondifirmat).
Kõigepealt, kuskohast üldse selline uitmõte, et
kindlustus autot näinud ei olegi? Ära poogi sõnu külge.
Kindlustus- kui tahab, siis survestab, kui tahab, on leebem. Kõik sõltub olukorrast turul, palju on teenusepakkujaid ja millega nad nõus on. Ja see on läbi aegade sama olnud. Ja läbi aegade on olnud firmasid, kellede pakkumised lähevad läbi palju leebemalt, kui mõnel teisel (isiklikud suhted... seilasime-teame)... kuniks mingitel asjaoludel siis keegi "kooskõlastaja" kuskilt jälle ise ära läheb või minema lüüakse. Kui Tallinnas vb tõesti mingi väiksem asjapulk võimalikest telgitagustest kokkulepetest sittagi ei tea, siis on see juba selle isiku enda asi, aga Tartu taolises linnas on ja oli selliseid asju palju lihtsam jälgida või teada. Kes kellega juba koolis käis, või kus trenn või ühised harrastushuvid vmt kokkupuutepunktid jne. Kes kellega paremini kokku klapib, või vastupidi, kellel kellega või millega klappimisel muresid trehvab. Ja seda nii isikute, kui ettevõtete tasandil.
Programmiga oli tookord lihtne: kui kindlustus tahtis, siis viitas programmile ja ei nõustunud pakkumisega. Samal ajal räägitakse kliendiga. Ja siis leitakse lahendus, mis kindlustusele sobib.
Ja samal ajal räägitakse omavahel, kui on asjalikud inimesed, ka "telgitaga". Minu enda näide: spetsiifiline kupee (endale toodud, jällegi Belgiast). Sõideti mul peateel Tartu linnas sees kõrvaltänavalt külglaksuga juhti-ja-tagarattasse segamini. Kõik kardinad-padrunid-jne lahti, tagasild poolenisti lääbakas, mootor patjadelt maas, kere kõver. Ühelt poolt vaadates. Teiselt poolt vaadates ütleksin ka ise, et tehtav, pole kõige hullem, tööd on, aga tehtav (kalkulliga), aga kas tasub, või mis võitu sellest oleks, on juba isejutt. Aga kupee ikkagi, ja veel spetsiifiline. Ja omavaheline telgitagune jutt- räägi mis sa tahad, kas teeme korda, või kirjutame lõhki. Ütle soov ja nii teeme. Loobusin. Läkski lõhki. Ja maksti välja. Lihtsalt pidi teadma, kuidas lõhki kirjutada nii, et ka teiselt poolt ei paistaks enam "tehtav" (koos "uue" kalkulliga!). Kindlustusfirma kiristas küll hambaid, nii, et pidin korra isegi Kindlustusinspektsiooni juristiga suhtlema, ja üritas survestada väljamakse suurusega korralikult, aga soostus väljamaksega ja mina oma soovi kompromissiga. Aga ma jäin rahule.
Minu poolsed "pikaajalised head tuttavad" selles episoodis, kes know-how-d jagasid: *Remondifirma omanik.
*Endine pikaaegne kindlustustöötaja, kes lõpetas selle karjääri Tartus baseeruva kindlustusmaakleri-kontori juhatajana.
Ehk siis mulle tehti eelnevalt nii taust kui käekiri selgeks, kellega, mis ja kuidas toimuma hakkab, et
erilise autoga minu taskusse-kuludesse 1:0 ära teha.
Loo moraal:
Ega iga töömees ei peagi firmas teadma, mida otsustajad kuskil "telgitaguses" räägivad.
. Loomulikult on normtunnid tehtud paraja varuga et mitte miinusesse jääda (kui tekivadki töö käigus viivitused-tõrked mida kliendile ei saa maha müüa) ning tavaolukorras saavad kogemustega töömehed kiiremini hakkama. Samas on võimalik ka veidi ''üle lasta'' kuna kontroll-operatsioonide nimekirjas on esmapilgul ka üsna triviaalsed-mõttetuid asju a la ''kontrolli kas autol on kõik rattad all ja uksed küljes''.