Kas N Liidus oli ka midagi head?

[Karuke]

Kui nüüd veel arutleda, et mis oli nõuk ajal head... ...siis näiteks pisut rohkem matkaromantikat.
Et, võtsid seljakoti selga, või istusid ratta selga ja läksid.
Õhtul panid kusagil üksildases rannas telgi üles, ja võisid lekketule paistel mõtlikult plekkruusist jooki nautida, kuulata lainete müha ja looduse hääli...
Seda kõike saaks ju ka tänapäeval - kuid nüüd tuleb selleks rikkuda seadust.
Telkida ja tuld teha tohib ainult selleks ette nähtud kohtades.
Iseenesest pole see ju paha - kuid koos ettenähtud kohaga, saad sa sunnitult ka ettenägematu seltskonna.
Võid muidugi ka turismitalu teenust kasutada, see pole teab mis kallis - kuid sunnitud seltskonna ja "äraorganiseerituse" saad sa kaela ikka.
Sellist omaetteolemise varianti on tänapäeval tunduvalt vähem

[Kapten Trumm]

See matkamisteema muidu ei tulene ainult eraomandist kui sellisest, vaid meil on omanikule antud kole palju õigusi ja üldine kultuuritase toetab omanikupoolset rusikaga vasta rindu tagumist. Sama asi, millega on hädas Kevadtormi korraldajad igal aastal. Norras võib näiteks telkida eramaale ilma omanikult küsimata (nn igamehe õigus), ainuke piirang on, et sinu laager ei tohi omanikule aknasse paista olla. Ühe korra sai telgitud Oslo ligidal ühe linnakese pargis terviseradade ääres (mõistagi jäädes hea maitse piiridesse) ja ei tulnud ka sealt keegi ära ajama - ja keegi ei vahtinud võõrastava pilguga.

Norra mägialade puhul konkreetselt on häda pigem selles, et kämpingud on hõivanud kõik vähesed horisontaalsed alad ja kui tahad mugavalt tunda, polegi muid variante - ning Skandinaavias pole telkimine eriti levinud.

Muidugi see suur vabadus ENSV ajal tähendas, et paremad kohad olid permanentselt ära sitatud, täis koristamata tuleasemeid, puruks pekstud pudeleid jne - a see kultuur on visa kaduma - vaadake nt taolisi piknikuplatse Sütiste tee metsas Tallinnas - ENSV aegne harjumusendast ära reostatud plats maha jätta on visa!

[Karuke]

Vabandust, aga millisest suurest matkavabadusest te sellise vaimustusega räägite? Kõik on väga suhteline. Oli nii ja oli naa. Rohkem oli hoopis naa. Sest alati võisid sa end avastada piiritsoonist või mingist muust tsoonist, mis tähendab seda, et järgmine päev tuli anda pikki seletusi ühes või teises asutuses... Hullemal juhul aeti hommikul mõne narjadi poolt ülesse ja konvoi saatel viidi peavahti ootama.

Selline tendents on jätkuv idanaabri juures. Kus saab korralikus mererannas käia Peterburgi inimene? Kuni Strelnani on sisuliselt sadamate alad. Strelna ise on keelutsoon presidendipalee pärast. Edasi on muuseumi kinnine tsoon rohkem kui 10 km. Siis, üllatus üllatus, algab Sosnovõi Bori kinnine tsoon. Ja edasi on 40 km piiritsoon. Lähim viisakas liivaplaaž kuhu lastakse valge inimese kombel on Narva Jõesuu (aga piir on ees). Või teisepool lahte Soomes. Nii, et proovige te matkata Petseri kandis või Ingerimaal. Kui olete pärit kasvõi nii lähedalt kui St.Petersburg.

No kuule, ega kõik järve ja mererannad piirtsoonid ei olnud.
Iklast Pärnuni, terve Peipsi, Võrtsjärv jne

[Kapten Trumm]

Vabandust, aga millisest suurest matkavabadusest te sellise vaimustusega räägite? Kõik on väga suhteline. Oli nii ja oli naa. Rohkem oli hoopis naa. Sest alati võisid sa end avastada piiritsoonist või mingist muust tsoonist, mis tähendab seda, et järgmine päev tuli anda pikki seletusi ühes või teises asutuses... Hullemal juhul aeti hommikul mõne narjadi poolt ülesse ja konvoi saatel viidi peavahti ootama.

Neid, kes piiritsoonis tegutsesid, olid ammuilma varustatud piiritsooni lubadega ja vähemalt mandri ranniku osas anti neid suhteliselt lihtsasti. Ainuke asi, et pass pidi kaasas olema. Mäletan, et päris omapärane üritus, kus piirivalve narjaad saabus Mi-24ga mõnele suvituseks kasutatud Väinamere saarele passe kontrollima

Narjaadiga kuskile viidi seepärast, et tollaste võimaluste juures polnud muud võimalust kui isik tuvastada pildiga dokumendi järgi, kui kaasas polnud, siis oli edasine vältimatu. See asi kehtib ka EV-s muide, tabatuna kahtlaselt tegevuselt viiakse sind pikema jututa platele - isikut tuvastama. Protsess käib muidugi kiiremini - vahepeal leiutati arvutid....

Siiski - need piirangud puudutasid ainult välist mererannikut, siselahtesid mitte. Näiteks Matsalu või Pärnu lahe ääres ei kontrollinud keegi midagi; Haapsalus oli piiritsooni üks väike jupike. Peipsi järv, mis vanasti oli vaba kasutusega, on muutunud piiriveekoguks, kus kehtib analoogne reziim kui nt mereleminekuga ENSV ajal- tuleb registreerida ka meil.

[speedsta]

See matkamisteema muidu ei tulene ainult eraomandist kui sellisest, vaid meil on omanikule antud kole palju õigusi ja üldine kultuuritase toetab omanikupoolset rusikaga vasta rindu tagumist. Sama asi, millega on hädas Kevadtormi korraldajad igal aastal. Norras võib näiteks telkida eramaale ilma omanikult küsimata (nn igamehe õigus), ainuke piirang on, et sinu laager ei tohi omanikule aknasse paista olla.

Norra on vaid üks näide. Britannias seevastu vaata ette, kus istud ja astud. Tegelikult ei taha sa ju isegi, et mingi suvaline seltskond sinu maal, ütleme siis pigem kogud lähedal laagrisse asub. Samas, kui tuldakse ja küsitakse, vaatad näod üle ja ikka lubad, kui just joomalaagrit ei taheta korraldada. Kui võtta asju terve mõistusega, siis ei teki ühel ega teisel poolel probleeme.
Igasugu läbustamist ja reostamist on mõnevõrra vähemaks jäänud. Hästi ligipääsetavad laagri ja lõkkeplatsid paraku ikka koledad - tuleb veel areneda. Skaudid olla selline ütlemine: leave the campground cleaner than you found it.

[Kapten Trumm]

Selle läbustamise ja suvalise jõlkumise teine ots on meil ju seadusevastaselt blokeeritud kallasrajad ja pääs nendele - mind korraliku käijana sügavalt häirib nii mõnede jorsside seadusele laia kaarega laskmine kui ka riigivõimu täielik saamatus selle probleemi lahendamisel. Pole midagi teha, suure kaarega laskmise eeskuju näitas juba president Meri oma Viimsi residentsis.

[EOD]

Neid, kes piiritsoonis tegutsesid, olid ammuilma varustatud piiritsooni lubadega ja vähemalt mandri ranniku osas anti neid suhteliselt lihtsasti. Ainuke asi, et pass pidi kaasas olema. Mäletan, et päris omapärane üritus, kus piirivalve narjaad saabus Mi-24ga mõnele suvituseks kasutatud Väinamere saarele passe kontrollima

Ega midagi segi ei aja?
Piirivalve Rakvere eskadrilli kopterid olid ´70 aastate keskpaigani Mi-4, siisl tulid Mi-8.
"Krokodillid" baseerusid Tapal ja ei olnud piirivalvevägede alluvuses. Nende ülesanne oli Rusti taoliste, aeglaselt lendavate õhusõidukitega piiririkkujate maanduma sundimine või mitteallumisel allatulistamine. Piirivalvurid ootasid alles lennuväljal. Ja dokumentide kontrollimiseka teise keskasutuse alluvuses olevat kopterit kasutada Piirivalveväed allusid KGB-le, Tapa "Krokodillid" aga Kaitseministeeriumile. Kooskõlastamised, vilets side läbi mitmete kommutaatorite... Lihtsam oli oma kopteriga lennata.

[Kapten Trumm]

Ei aja segamini, "tiibadega kopter lennuki kabiinidega" oli.
Võibolla oli kontroll tehtud koostöös õhukaitsediviisiga, kelle objektide läheduses suvitati, nendel olid tõesti sellised masinad.

[Lemet]

Tõepoolest, olles aastaid suviti põhjarannikul helikopterite lendu seirama pidanud, tuleb täheldada, et eranditult oli tegu Mi-8tega, mitte Krokodillidega. Lennati piki kaldajoont, väiksemad kurvid lõigati muidugi sirgeks ja aeg-ajalt kimbutati ka roostikus oma kehailu demonstreerivaid noorikuid. Kord või paar maandusid koperdajad ka küla keskel. Kusjuures kordonist päris kaugel, ilmselt puudus piirikate asupaiga juures piisavalt sile plats. Mingitel aastatel toimusid taolised lennud ka kaks korda päevas, samuti lendasid seitsmekümnendate keskel piki rannikut suhteliselt madalal Piiteri suunas ja tagasi suuremad lennukid kolmestes gruppides, kas siis Tu-16 või Tu-22, ajahägu taha võin margis eksida. Rahvas teadis rääkida, et nende viimaste lendude põhjuseks olla mingi lennuvälja remont. Ja nemad lendasid muidugi õkva, mitte kaldajoont järgides.

[Actual]

Assimileerimise ja venestamise teemaga seoses meenub üks aastatetagune magistritöö, mille jälgi internetist enam ei leia, kus olevat ENSV aegset "venestamist" uuritud ja jõutud järeldusele, et NSVL poolt teadlikku tegevust eesti kui rahvuse väljasuretamiseks ei toimunud, vähemalt selle kohta ei ole suudetud leida tõendeid. Suured migrantide hulgad olevat olnud puhtalt majanduslikel põhjustel. Selline arutluskäik tundub loogiline. Kui NL strateegiline plaanimajandus otsustas ENSV-sse mõne tehase, sadama, terminali või kaevanduse viisaastakuga avada, siis see tähendas koheselt vähemalt 10 000-list tööjõuvajadust ühe hetkega, ja eestlaste hulgast ei olnud kuskilt võtta 2000 kaevurit, 3000 ehitajat jne. Ja niipea, kui toodi siia 1000 kaevurit oli kohe vaja ka vene keelt oskavaid lasteaiakasvatajaid, kooliõpetajaid, autojuhte, arste, miilitsaid jne-jne.
Assimileerimise sunniviisilisus või vabatahtlikus võis olla ka suhteline, kui tööjõud suunati siia kas suunamisega, parema palgaga, siis selle hulga siiajäämine põhines peamiselt tõsiasjas, et ENSV elatustase ja heaolu oli enamus NL regioonidest peajagu kõrgem. Ehk see rahvas jäi siia sest siin oli parem elu, see ei olegi palju erinevam põhjus kui eestlaste soome jäämine. Olnuks ENSV mingi külm pommiauk, oleks enamus suunatuid siit esimesel võimalusel jalgelt tolmu pühkinud
See kõik ei tähenda, et NL ei tarvitsenud mingil hetkel olla plaani kogu NL rahvastik segada lõpuks üheks rahvaks. Võis olla ehk Stalini valitsemisaegu, kus USA eeskuju tundus nakkav - lüüa kohalikud hõimud maha ja luua ühtne impeerium, kus rahvuste ja rahvusvähemusi oma tahtmiste, konfliktide, probleemidega ei oleks majandusliku-sõjalise suurvõimu tekkeks teemaks.
Hilisematel valitsejatel kuni NL kokkukukkumiseni tundus olevat muid prioriteete, kui sihikindel liiduvabarikide väljasuretamine. Sõjajärgsed metsavennad ja rühmitused olid selleks ajaks ellimineeritud, tõsiseltvõetavaid eraldusmispüüdlusi liidust ei olnud, prioriteetideks võis olla võidurelvastumine ja selleks kogu rahvamajanduse töölepanek.

[EOD]

Siiski, siiski.
Mis mõtet peale rahvuspoliitika ehk nn. Nõukogude inimese kujundamise teiste rahvuste venestamise teel oli üha uute tööstusettevõtete loomisel piirkonnas, kus polnud toorainet, toodangule turgu ega tööjõudu?
Eriti hea näide oli Loksa lihtritehas. Uraalist pidi tulema metall, siin tuli see juppideks lõigata, kokku keevitada ja valmistoodang saata Kaug-Itta. Logistiline õudusunenägu vähimagi majandusliku põhjenduseta.
Või Suur-Sõjamäe tänaval poolelijäänud Dvigateli tootmishooned. Tööjõuvajadus nende käikuandmisel oleks olnud taas kümnetes tuhandetes. Pluss ehitajad, õpetajad, lasteaednikud... nende tehasetööliste teenindamiseks. Kõik oleks taas sisse toodud.
Märgata oli ka põlisrahvuse väljatõrjumist just mere äärest ja suurtest linnadest. Kinnised linnad Sillamäe ja Paldiski, migrantide sissetoomine suurematesse keskustesse... Samas näiteks Tõrvasse ei toodud vist ühtegi.

[Kapten Trumm]

Ei maksa unustada, et tollal eksisteeris ka planeerimisel ettevalmistus tuumakonfliktiks.
Samasugune õudusunenägu on nii pisikesel territooriumil kolm õhukaitse lennuväepolku, majandada neid oleks hoopis soodsam ja mugavam ühe diviisi baasist, liiatigi lennuväljade vahe linnulennult on alla 150 km.
Või milleks seisid Vasara Risti tsehhi laos konserveeritud tööpingid automaadipadrunite tootmiseks, nende tegemine kuskil Tallinnas asuvas tsentraalses tehases oleks igati mugavam, lihtsam ja kvaliteetsem (võib arvata, et naelte tootjatel oleks kvaliteetsete padrunite tootmisega alguses vaeva küll ja rohkem).

Selle vastusega ei eita sundvenestamist, aga silmas tuleb pidada ka muid sõjalis-strateegilis asjaolusid.

[Actual]

Siiski, siiski.
Mis mõtet peale rahvuspoliitika ehk nn. Nõukogude inimese kujundamise teiste rahvuste venestamise teel oli üha uute tööstusettevõtete loomisel piirkonnas, kus polnud toorainet, toodangule turgu ega tööjõudu?

Eks selliseid käike võidi teha ka muudel kui majanduslikel põhjustel, nö imperialistide eksitamiseks, vaenlane ei oska otsida tehast sealt, kus ei ole "toorainet, toodangule turgu ega tööjõudu" ja mune ei hoita ühes korvis

Märgata oli ka põlisrahvuse väljatõrjumist just mere äärest ja suurtest linnadest. Kinnised linnad Sillamäe ja Paldiski, migrantide sissetoomine suurematesse keskustesse... Samas näiteks Tõrvasse ei toodud vist ühtegi.

Mere äär oli piiritsoon ja kui põlisrahvusest tööjõud kippus paadiga üle mere põgenema ja imperialistide spioonid sisse imbuma mere kaudu, siis loogiline, et parem on piiri kontrollida, kui rahvast liigub vähem. Teine aspekt võib tuleneda sellest, et suurte tööstuste rajamine mereäärde, lähedale meretranspordile jaolemasolevale raudteevõrgule on logistiliselt loogilisem. Linnades immigrantide suurem osakaal tuleneb sellest, et töölised-töölisklass ongi peamiselt linnarahvas. Kui liidu strateegiline planeerimine otsustanuks Eesti aladel põllumajandusse panustada suunatuks ka maapiirkondadesse immigrantide hordid. Aga põllumajandussektor oli ENSV tootlikusega niigi teistele pigem eeskujuks ja juba kohaliku põlisrahvaga mehitatud. Olnuks eesmärgiks eestlaste väljasuretamine, tulnuks ka põllumajandussektorisse uut rahvast suunata - aga seda ei tehtud, järelikult kaudne tõend, et eestlaste välja suretamine ei olnud eesmärk iseenesest vaid teiste eesmärkidega kaasaskäiv tagajärg.
Ka tänases päevas käib linnastumine pöördumatult - kas tegu on kuritahtliku valitsuse teadliku plaaniga või on võimalikud ka muud põhjused.

[Karuke]

Kaldun arvama, et mingit "süstemaatilise väljasuretamise" kava siiski ei olnud.
Inimesed, sõltumata rahvusest olid mass mida pidi saama paindlikult juhtida, siia sinna ümber paigutada jne.
Riik ju suur ja hõredalt asustatud.
No ja lihtsam on ju paar kolmümend miljonit mitteslaavlast õpetada vene keelt rääkima kui kahtesadat miljonit slaavikeelset "nerusskietega" sobitada.
Olge nüüd, see venestamine oli julgen öelda objektiivselt vajalik suuriigi tuleviku huvides
USA analoog on enam kui ilmne

[Lemet]

Uurisin nüüd toona piirivalves ajateenistuse läbinute käest seda koperdajateemat. Piirivalve eskadrill asus Rakveres, lennuväli Rakvere külje all. Patrull-lendudega tegelesid eranditult Mi-8 tüüpi kopterid, keegi osalistest teenistusajas 1977-1984 ei mäleta Mi-24 kasutamist. Peale starti kulgeti piki rannajoont kuhugi Narva taha, sealt kurss "mingitele saartele", sealt Tallinnani ja tagasi Rakverre. Nii et kas petab mälu kopterikirjeldusega või siis polnud tegu piirivalvuritega.