Uued relvasüsteemid EKV-le

[Kapten Trumm]

Mõned mõtted mereväe teemasse. Olles ise mõne aja oma elust merel veetnud (juhtinud 2-200 m aluseid), siis jääb mulje, et sageli unustatakse kodus arvuti taga ära, mida merel tegutsemine tegelikult tähendab. Eelkõige nende väikealuste kontseptsiooni mõttes. Vähegi „karvasema“ ilmaga on nende tegutsemisvõimalused üsnagi piiratud. Eriti kui miinijahtijatele heidetakse jääklassi puudumist ette, aga tuuliseid ja tormiseid ilmu esineb aastaringi.

Noh mul on kogemata olemas see väikelaevajuhi tunnistus (millega peaks olema õigus juhtida kuni 24 m alust) ja paadiga (kogemata ka RIB) sõidan ka hulk aastaid. See ei tee muidugi meresõjaeksperdiks, aga noh, päris "arvutitagune" see tarkus pole. Tõesti, 20 m RIB aluse (2x1000 hj) kogemus on mul ainult merekooli simulaatoriruumist, sest noh - rahakott ei võimalda sellist endale lubada.

Ei jäänud see kahe silma vahele - see on kontseptsiooni üks nõrku kohti kindlasti. Samas tuleb arvestada ka seda, et vene sõjalaevade paraad merel iseenesest pole asi, mis meid niiväga ohustab. Rohkem ohustab meid merelt maabumine ja see on õnneks samuti karvase ilmaga sama probleemne. Meie rannad on küllalt madalad ja need Ropucha tüüpi alused ei saa päris aparelli kaldale sõita (enne randa on meil tavaliselt sadu meetreid kivist madalvett) ja soomusmasinad peavad ise randa ujuma. Ilmaga, mil suur RIB peab sõitma aeglaselt, pole BTR-ga ohutu maabumine kuigi võimalik.

Lisaks juhiks tähelepanu moskiitolaevastiku ühele teemale veel. Kuna alused on (suhteliselt) kerged (1 m RIB alust kaalub 100-500 kg), saab vältida pikki ülesõite merel sellega, et alused veetakse mööda maad. See tähendab ühtlasi, et püsirajatised (sadam) pole opereerimiseks enam vajalikud ja kogu ühendus on põhimõtteliselt võimalik loetud tundidega ümber baseerida Tallinnast Mustveesse. Näiteks.

Tormikindlus ja probleemid käigu arendamisega on tõesti teemad. Seda eriti kontekstis, et taolised alused võimaldavad arendada kiirusi 50-60 sõlme ja kaldalähedane 2 m lainetus kärbib sellest enamiku efektiivselt maha.

Muide, merekooli simulaatoril on taoline, visioneeritav hiigel-RIB olemas, proovige sõita suurema lainega. Combat Boat 90 on ka. Minumeelest esimene sobib laines kihutamiseks paremini (sügav V-põhi) kui lamedapõhjaline CB 90.

Ja üks asi veel - laev pikkusega 15 m ei vaja enda juhtimiseks kaadrimereväelast. Selleks on võimalik suurepäraselt ajateenijaid koolitada. Seda eeldusel, et gruppide juhtimine (liider) on lahendatud kaadriga ning neil on korralikud navigeerimisvõimed.

[Kapten Trumm]

Meil on ju olemas igati vinge matkekeskus Tartus, paneme aga laevastiku variandid arvutisse ja las sõdivad, vaatame, kes päeva lõpuks pinnal püsib?

- vaatamata laialt levinud arvamusele, ei saa Matkekeskuse simulatsiooni kasutada operatsioonianalüüsiks vms. See on mõeldud õppeolukordade loomiseks, mitte tõenäosuse arvutamiseks.
Teoreetiliselt on see võimalik, kuid reaalsuses vajab meeletu hulga tegurite sisestamist, kus väiksemgi unustatud detail (mida reaalsuses tõenäoliselt ei esine) muudab tulemusi drastiliselt.
Näiteks: Milanite kompanii kaitsel hävitati BTR kompanii poolt sekunditega ... sest TT üksustele oli unustatud panna linnuke - jalastuda. Esmalt ei saanud keegi aru. Küll aga pakub see simulatsioon olukordi, mis sunnivad ülemaid otsustama, muutma plaani, edastama korraldusi, kandma ette kõrgemale jne.

Noh, küsimus on selles, et kumb päeva lõpuks alles on - kas 100 miljonit tükist Hamina-analoogid 2-4 tk või minu kirjeldatud 50+ moskiitopaati. Minu lähenemine on puht-kergejalaväelik, et minna peale võimsale vastasele tuleks vältida talle käegakatsutavate sihtmärkide pakkumist. Kui pakud, siis suunab ta oma tulejõu sinna ja saavutab oma soovitud tulemuse. Analüüsides praegu venelaste kasutatavaid sõjalaevu siin ja merelennuväge, siis võimalust pääseda 8-15 km kaugusele suurest sõjalaevast ning kättesaadavate relvade mõjukaugusele pakub lihtsalt piisavalt suur arv piisavalt ebamugavaid (väike, kiire, manööverdav) sihtmärke. Sellist laadi rünnaku tõrjeks puuduvad minu hinnangul venelastel (aga ka ameeriklastel) vahendid. Sellise tõrje efektiivne piir lõpeb umbes seal, kus kiirtule relvade efektiivne laskekaugus (5000-8000m, väiksematel kaliibritel vähem).

[Viiskümmend]

Kuna laev on ju kõigest platvorm siis väike laev mahutab paraku ka vähe relvasüsteeme ning on väikese autonoomiaga, ma ei näe küll muud põhjust, miks Soome oma seitse väiksemat alust nelja suure üle 100 meetrise laeva vastu vahetab ning kõigeks selleks 1.2 miljardit eurot kulutab. Ma usun, et soomlased jõudsid lihtsalt arusaamisele, et nende väikesed laevad on ebaefektiivsed ja ei täida oma ülesannet.

[Kapten Trumm]

Samuti kumab läbi, nagu vaenlane sõidaks oma alustega Patarei ranna alla välja nagu purjelaevade ajastul, et teda kaldalt otsesihtimisega tõrjuda saab. Läänemeri ei alga ega lõppe Eesti territoriaalmere ega sisemere piiriga. Sellest ka suuremate aluste eelistamine – merel viibimine kauem kui üks kamikadzeretk ja seal tegutsemine lihtsalt nõuab seda.

Panin seda peale laevatehniliste nüansside lahkamist alles praegu tähele - et siin minuarust pole asjad päris õigesti.
Jah, ideaaloludes võiks tegutseda kogu Läänemerel ja selleks on vaja tõesti suuri ja merekindlaid laevu.
Selle kogu merel tegutsemise kohta ma muidugi arvan, et meil oleks shansid paremad teha seda lennuvahenditega. Aga see selleks.

Kuid õigesti rajatud merekaitse on "kihiline". Merekaitsega tegeleb igal pool ikkagi merevägi. Ka venemaal muide, kus eksisteerib mereväes selline relvaliik nagu kaldaväed. Esimene merekaitse kiht on alati kaldal. Ma ei tea, mis kauguseni nad vastast mõjutavad, aga kaldal nad asuvad. Soome merekaitse esimene kiht kuni 90ndateni olid rannikujäägrite üksused ja rannakaitsekahurid. Peale seda tulid pealvee sõjalaevad. Soome "kihid" ulatuvad päris kaugele - kaldal asuv kaitse küünib tänu RBS-15 rakettidele meie rannikuni. Raketikaatrite pakutav juba Läänemere keskosani.

Mulle jääb siit silma, et siin on selline loogika, et hüppame sellest esimesest ebaseksikast kihist kähku üle ja hakkame laevu valima. Mina arvan, et raketikaatrid ilma korraliku mereseire ja sama "esimese kihita" on mõned kallid ja veits vastu tulistavad sihtmärgid Balti laevastikule. Need uputatakse ruttu ja mingit efekti nad anda ei suudagi.

[Leo]

Eile tuli uudis, et Soome lükkab edasi otsust 4 uue laeva tellimiseks, mille hinnaks prognoositakse 1,2 miljardit. 2018 a kaitse-eelarve oli 2,87 miljardit. Soome ajalugu tunneb mitut hanget, mis on olnud halvad mõtted, kurikuulsaim ilmselt 1920ndate lõpus Hollandis asuvast sakslaste konstrueerimisbüroost tellitud ja Soomes ehitatud soomuslaevad Ilmarinen ja Väinämöinen, tükihind 210 milj markka, ehk siis kokku 420 miljonit, kusjuures riigieelarve oli sel ajal suurusjärgus 4 miljardit. Esimene läks miini otsa ja teine müüdi aastal 1947. 265 miljoniga venelastele, kus ta teenis veel paarkümmend aastat. Sõdade ajal olid peamiselt varjus ja aitasid Turku sadamat ja linna õhurünnakute eest kaitsta. Näiteks 1 sellise laeva hinnaga oleks saanud 1 rea järgmisest nimekirjast:

- 280 000 TT-miini
- 700 105 mm haubitsat
- 270 rasket 155 mm haubitsat
- 1 750 20mm ÕT-kahurit
- 90 hävitajat Spitfire/bf-109
- 40 Ju-88 pommitajat
- 7 000 kerget ja 4 000 rasket MPd
- üle 4 miljoni käsigranaadi
- 42 000 kuulipildujat
- 130 000 haubitsa lasku
- 1 900 37 mm TT-kahurit
- 1 000 50 mm TT-kahurit
- 875 75 mm TT-kahurit

Nende võimaluste baasil siis minust targem inimene pakkus välja järgmise kombinatsiooni:

- 200 väiksemat TT-kahurit laskemoonaga
- 200 105 mm haubitsat
- 30 hävituslennukit
- 700 kerget ja 400 rasket MPd
- 30 000 haubitsa lasukomplekti.

Vanad mehed on rääkinud, et eriti Talve-, kuid ka Jätkusõjas oli puudus tankidest, TT-kahuritest, haubitsatest, nende laskemoonast ja hävituslennukitest. Neid ja muid ebaõnnestunud riigikaitse investeeringuid meenutades käib Soomes tõsine vaidlus uute suuremate ja tulejõulisemate laevade hanke mõttekuse üle. Tänaseks juba eelmine valitsus on teinud põhimõttelise otsuse ostmiseks, kuid ei saa välistada, et aprillis valitav uus valitsus selle ära muudab. Võrdluseks, Hamina-klassi FACid, soome keeles ohjuvene maksid u 22 milj € laeva kohta 1998-2006, samas moderniseerimine maksab 170 milj € ehk 42 milj laeva kohta.

[Kapten Trumm]

Soovitavad neli laeva on sisuliselt kombinatsioon Uusimaa-tüüpi miinipanijast ning Hamina FAC relvastusest, millele lisandub tõenäoliselt Aegise-taoline faseeritud liikumatu radar ja ühte-teist veel. Pildil näib raketipaigutus olevat sarnane Hamina omaga. Teatud paralleelid soomuslaevadega on olemas, Soome suuremad merelahingud pidasid ju ära vanad söeküttel kahuripaadid ja torpeedokaatrid.

https://www.defmin.fi/en/administrative ... adron_2020

Arvan, et see üks kehvema EUR/kasu suhtega sõjalisi võimearendusi Soomes praegusel ajal. Äkki soomlased lugesid hoiatusi siit teemast?

[Gideonic]

Arvan, et see üks kehvema EUR/kasu suhtega sõjalisi võimearendusi Soomes praegusel ajal. Äkki soomlased lugesid hoiatusi siit teemast?

Praegune edasilükkamine on pigem ikkagi seepärast, et valimised kohe tulemas ja jäetakse otsus järgmisele valitsusele (paraku kõige tõenäolisem võitja on ainuke partei, mis plaanib lubatud hävitaja arvu vähendada).

Ja selle hanke mõttetuse saag tõmmati käima ikka koheselt peale selle ilmumist Somesotilas kirjutas sellest siiski juba 2016. a. ja Corporal Frisk'i vastus on ka siin läbi käinud.

Ainult väike valik artiklitest peavoolumeedias 2016. a. (viimasest blogipostitusest):

PLM – 15.12.2016: Kommentti Helsingin Sanomien artikkeliin: Merivoimien alushankkeen kustannusarviolle on perusteet
HS – Eeva Palojärvi, 12.12.2016 – Teollisuus epäilee sotalaivahankinnan kulujen karkaavan: ”Olemme ostamassa laivoja, joita ei ole missään olemassa”
IL – Näkökulma 12.12.2016: Laivasto-ohjelma on perin turha verrattuna maavoimien ja ilmatorjunnan tarpeisiin
IL –vastine 12.12.2016: Puolustusministeriö: Suomi tarvitsee taistelualuksia (alkup.Puolustusministeriön (PLM) sivuilla)
IL – Analyysi 11.12.2016: IL-analyysi –Suomi aikoo ostaa turhan sotalaivan – Merivoimien himoitsema korvetti on helppo maalitaulu Venäjän ohjuksille

Vaata kasvõi nende Iltalehti artiklite pealkirju. Antud hanke vihkamine (ja parallellid soomuslaevadega) ei ole kindlasti midagi ennekuulmatut Soomes. Pigem kaunis analoogiline F-35'ega on seda saatnud kõmulehtede negatiivne foon koheselt (arvatavasti siiski vähe põhjendatumalt).

Panen eelmainitud blogispostist ühe tsitaadi ka, miks võibolla see hange ei ole 100% mõttetu sõnnik vaid (no nii 1% ?) siiski mingi püant ka sees:

One issue that is often glossed over is how radically the threat picture changed for the Finnish Navy with the end of the Cold War. The Navy has two ‘hard’ main missions in case of war: protecting Finnish shipping lanes and covering the southern flank. During the Cold War, any Soviet flotilla could rapidly depart the Estonian coast, and in a matter of hours have crossed the narrow Gulf of Finland to launch an amphibious assault to threaten major Finnish cities and installations, including the capital. With Estonia re-establishing its independence, this threat has decreased radically. The 336th Naval Infantry Brigade which is the main striking force of the Baltic Fleet is also based in Kaliningrad and not Kronstadt. However, while the threat of amphibious assaults have diminished, the threat to shipping has increased. This is due to the increased dependence on imports following the general trend of globalisation in society as a whole, and for the defence forces in particular. Also, the striking power of submarines and especially aircrafts have increased. This threat requires more than a number of shore-based missile launchers. It require constant presence, and a readiness to counter surface, sub-surface, and airborne threats.

Would it be possible to meet this without corvettes?

Certainly.

Would it be cheaper, and more efficient?

Probably not.

Finland could continue down the current road, featuring smaller, basically single-role warships. But getting four hulls (3D-capability and a mineship) for every corvette would not be cheaper, and would certainly lack the tactical flexibility offered by the corvettes.

Ja varasemast postist (aprill 2016.) konkreetselt nende soomuslaevade kohta:

Epilogue: The Panssarilaivat – White Elephants of the 1930’s
The Väinämöinen-class of two coastal defence ships (fi. Panssarilaivat) has long been regarded as the schoolbook example of wasted money. Being expensive and manpower intensive, they took almost no part in the Second World War, and the navy still managed to lose one of them with a large loss of men during one of their few wartime sorties.

However, while I agree that it was a strange decision to invest in major surface units when the army lacked anti-tank weaponry and artillery shells, the other side of the story is often forgotten. The war did play out in an extremely surprising way. The Winter War was fought almost entirely while the sea was frozen, and when the Continuation War broke out it didn’t take long until the Germans had occupied the whole southern coast of the Baltic Sea from the Danish Straits up to the outskirts of Leningrad. This made the relatively strong and modern Baltic Fleet trapped in their bases around the city until the end of the Continuation War. The exception was the submarine fleet, which every summer broke out to try and wreak havoc amongst Finnish and German shipping in the face of Finnish and German subchasers and submarines (until the Germans and Finns installed two nets over the entire Gulf of Finland!).

If things would have played out differently, and Finland would have had to stand alone, two floating coastal fortresses could suddenly have proved to be rather useful after all.

Et sõimakem, aga ärgem siiski olgem kirjaoskamatud, Soome seis ei ole päris sama mis 30ndatel

Niisama infoks: Viimased uudised antud klassi relvastuse kohta (ennem hanke edasilükkamist) võib leida siit artiklist

[Ott Laanemets]

Teemaarendust, mitu tanki ühe laeva eest saab, võib heietada Mongoolias või Šveitsis. Eesti geograafilises asukohas pole see kohane, kui eesmärgiks on iseseisev kaitsevõime. Kui vaadata nii itta kui läände, on tänapäevase sõjapidamise mõrksõnaks ühend (joint). Pole mingit põhjust vaielda selle üle, kas ehitada oma majale põhja- või idapoolne sein – et sooja saada on vaja kõiki nelja ja kõik neli peavad olema omavahel hästi ühendatud!

Kas merekaitse algab maal või merel pole oluline. Ajalugu, juba üsna kaugest minevikust alates, näitab, et mida kaugemal oma rannast oht neutraliseerida, seda kuluefektiivsem see on. Briti impeeriumi emamaad Inglismaad kaitsesid suure osa ajast vaid ’the wooden walls’ maailmameredel. Esimeses Lahesõjas kruiisis USMC MEB Kuveidi rannikul väljaspool miinivälju ja sidus rannikul ca 5 Iraagi diviisi. Olenemata MEBi ja Iraagi BG täpsest suurusest, illustreerib see suurusjärkude vahet. Kui ohu tõrjumine kaugel ei õnnestu, tuleb seda siiski teha nii palju kui võimalik ja kui miski muu ei aita, saab tegemist olema tavapärase maaväe lahingupidamisega. Maaväe roll rannikukaitses on seega täiesti valiidne teema, küll aga mitte peamine. Tundub, et ranniku/merekaitse on ehk esimene teema Eestis, mis KV taktikatasandi ühendoperatsioonide juurde viib.

Kaugustest koorub ka tõsiasi, et kogu relvastatud piirivalve/PPA teema merel on nonsenss, sest Saare- ja Hiiumaa kaitsmine algab Kaliningradi all ja rahuaegne 12 nm TTW piir ei puutu asjasse. ’The sea is one’. Kui keegi selle piiri ületab, on juba absoluutselt liiga hilja.

Igasugu kaug- ja muidujuhitav pisipaadindus paneb praktikuna kulmu kortsutama. Ilma juba mainiti. Lisaks nõuavad kaugjuhitavad vidinad elektromagnetspektrit, mida me siinses asukohas paraku ei valda. Tõsi, kunagi kaugemas tulevikus, kui AI sinnamaani jõuab, on tegu tänuväärse täiendusega, aga täna oleme sellest üsna kaugel. Muide, 2016 toimus UKs eksperimentaalõppus Unmanned Warrior [1]. Kuigi meediareportaažide kohaselt oli see ’great success’, siis kohapeal paistis asi natuke keskpärasem. Ja seal ilma igasuguse (mängu)vastase vahelesegamiseta. Vrdl Billi Mitchelli 1921. a katse uputada Ostfriesland tegelikud järeldused vs kajastus.

Soomalste Laivue 2020 korveti suurusel laeval on väga selged rahalised ja operatiivtaktikalised põhjused. Kumb on peamine, ei oska öelda. Küll aga ei maksa kahelda soomlaste sõjalises kompetentsis nende otsuste ettevalmistamisel.

1. https://www.royalnavy.mod.uk/unmannedwarrior

[Kriku]

Teemaarendust, mitu tanki ühe laeva eest saab, võib heietada Mongoolias või Šveitsis. Eesti geograafilises asukohas pole see kohane, kui eesmärgiks on iseseisev kaitsevõime. Kui vaadata nii itta kui läände, on tänapäevase sõjapidamise mõrksõnaks ühend (joint). Pole mingit põhjust vaielda selle üle, kas ehitada oma majale põhja- või idapoolne sein – et sooja saada on vaja kõiki nelja ja kõik neli peavad olema omavahel hästi ühendatud!

Aga ikkagi, sellest lähtudes peaks ju hävituslennukeid ka ostma?

[Kapten Trumm]

Kui väike(väiksem) tahab edukalt tõrjuda suure riigi pealveelaevastikku, siis ma olen kogu aeg soovitanud alustada kaugtõrjes tiibrakettidega relvastatud hävituslennukitest ja alles seejärel vaadata, kas pealvee sõjalaevad saab. Vähemalt puuduvad edukad näited, kus see laev-laeva vastu edukas on olnud. Lennuk laeva vastu on küll. Kui hästi järgi mõelda, siis merelahingutes on ju ka enamiku suuri sõjalaevu uputanud ikka lennukid, mitte laevad.

Juba lennukite raskem haavatavus, kõrgusest avaneb suurepärane radariväli ja suur kiirus aitavad seda kaalukaussi tasakaalu poole tagasi kallutada. Ja tõepoolest, nii Rootsis kui Norras ongi laevatõrje ka lennuväe ülesanne, seejuures on seal lennuvägi ainuke jõud, mis suudab alustada suhteliselt kiiresti massilist tiibraketirünnakut, millest rünnataval laeval pääsemislootust pole. Viimati astus nendesse ridadesse Türgi, kelle F-16 hävitajad tehti Harpoon-tiibraketivõimelisteks. Ja noh, varglennukite tulek (F-35, ei Gripen) avab lausa uued perspektiivid.

Soomalste Laivue 2020 korveti suurusel laeval on väga selged rahalised ja operatiivtaktikalised põhjused. Kumb on peamine, ei oska öelda. Küll aga ei maksa kahelda soomlaste sõjalises kompetentsis nende otsuste ettevalmistamisel.

Kui laevadele panna ka Hämeenmaa/Pohjanmaa tüüpi laevale omased miinipaneku kvantiteedinõuded, ongi selge, et seda pole võimalik 30 meetrise FAC-ga teha. Selleks peabki olema suurem laev, sest miinidele on vaja rohkelt ruumi (mõlemad nimetatud vanemad tüübid võtavad peale igaüks 150 miini). Samas on selge, et 100 meetrine laev ei võimalda enam ka teha trikke, mis on nt Haminaga võimalik.

Haminate (ja taoliste aluste) saatmises Kaliningradi ründama aga ma julgen kahelda. Kuigi teoorias oleks see võimalik, siis ehituslikult on väikesesüviseline ja veepaiskuritega käitatav Hamina loodud ikkagi madalvetes asjatamiseks ehk Soome skääride kaldavetes. Võibolla nad uute laevadega nüüd selle võimelünga kõrvaldavad. Venelaste uus Buyan-klass on kui selle Hamina koopia, samuti tegutsemiseks madalvees.

[nimetu]

Aga ikkagi, sellest lähtudes peaks ju hävituslennukeid ka ostma?

Meiesuguse väikeriigi puhul on tegelikult oht, et ressursid määritakse selle ühendvõimekuse peale nii laiali, et ükski komponent pole reaalsuses enam toimiv. Sellepärast on teatav maaväe poole kaldu olek igati loogiline. Samal põhjusel ei tegele me enam ka brigaadide paberile joonistamisega, vaid ehitame järk-järgult neid, mida suudame.

[blueant]

Okei, väikeste alustega oleks sada probleemi. Teeme siis paar keskmist, mis suurema lainega üle võlli ei käi ja kuhu side ja radar ka peale mahub. Nüüd on iga selline lapsuke kallis. Kuidas teha nii, et sellega konfliktiohus sadamast välja julgeb sõita? Nagu oleks vaja allveelaeva- ja õhutõrjet? Soomlastel on vee all sensorivõrk ja taevas 63xF-18... kihid, mida meil pole.

[Kapten Trumm]

Kirjutasin natuke merekaitse väljakutsetest Eesti kaitsmise strateegilises võtmes (liitlaste varustuse ja üksuste järelveo tagamine).
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... start=1050

[Kapten Trumm]

Okei, väikeste alustega oleks sada probleemi. Teeme siis paar keskmist, mis suurema lainega üle võlli ei käi ja kuhu side ja radar ka peale mahub. Nüüd on iga selline lapsuke kallis. Kuidas teha nii, et sellega konfliktiohus sadamast välja julgeb sõita? Nagu oleks vaja allveelaeva- ja õhutõrjet? Soomlastel on vee all sensorivõrk ja taevas 63xF-18... kihid, mida meil pole.

Loomulikult on. Ja tegelikult nende kaldalähedaste kihtide peale on ajast aega rohkem auru läinud kui Kaliningradi blokeerimise võimele.
Kui se Upiniemi baasis ringi jalutate, siis põhiosa rahvast jookseb seal ringi musta mütsiga ja ankruga varrukal, kuid maaväe digilaigus. Kui sadamas ringi vaatate, siis suurem osa laevadest on seal maabumiseks mõeldud väikealused. Miks kaldalähedane on vajalikum - sest vastane on lähedal. Mitte ainult Kalinigradis, vaid ka Peterburis, kus mandril on vähemalt 2 suurt sadamasõlme.

[nimetu]

Soomlastel on vee all sensorivõrk ja taevas 63xF-18... kihid, mida meil pole.

Veealune (ja veepealne) pilt tuleks meil vähemalt rahuajal endal tagada. Hävitajad on NATO omad.