Viktoriin

[Kilo Tango]

Polegi veel ära arvatud - vaata imet.

[Castellum]

vürst Grigori Potjomkin

[Kilo Tango]

vürst Grigori Potjomkin

Otse loomulikult. Mees, kelle nimi on seotud eelpool nimetet külade moondamisega sellisteks linnadeks nagu Sevastoopol, Simferoopol, Dnepropetrovsk (Potjomkini ettekujutustes küll Jekaterinoslav). Lisaks Nikolajevi linna asutamine ning Odessa ümberehitus. sellega läheb viktoriin ilmselt mõneks ajaks tehnikutelt jälle ajaloolaste kätte.

[Castellum]

Küll me ringiga tehnikute juurde tagasi jõuame...

Praegu on tuntuks saanud selline tarind nagu raudbetoonkoorik - Tallinna Lennusadama angaari näitel. Selle siis on Taani alamad projekteerinud Vene riigi tellimisel Eestisse.

Üks eestlasest insener on väidetavalt projekteerinud aga Venemaa esimese puitkooriku (patent 1900. aastal). Mis paraku ei asunud Eestis. Säilivuse kohta on vastuolulisi andmeid - midagi olevat järgi, aga suures osas lammutatud umbes 1945. aastal...

Kuulsaks sai see insener küll arhitektuurist ja ehitusest erineval alal. Küsimus - kes oli see eestlasest insener?

[toomas tyrk]

Inimestele ei paku see arhitektuuri värk vist eriti huvi.

Ma küsiks (rohkem nagu intrigeerimise mõttes üle, et kas see puitkoorik polnud mitte mõeldud katuseks hoonele, kus see insener soovis sarnaseid aparaate tootma hakata, mida Tallinnas betoonkooriku all hoidma hakata taheti?

Ja kas ta ise ei olnud mitte esimene eestlane, kes oli ühe sellise aparaadi omanikuks? St. eraisikuna ostis endale.

Ja kui mu mõtted liikusid õiges suunas, siis - ei, ma ei soovi uut küsimust küsida...

[Kilo Tango]

Inimestele ei paku see arhitektuuri värk vist eriti huvi.

Eksid. Väga huvitav küsimus. Vastust ainult ei tea.

[Castellum]

Inimestele ei paku see arhitektuuri värk vist eriti huvi.

Ma küsiks (rohkem nagu intrigeerimise mõttes üle, et kas see puitkoorik polnud mitte mõeldud katuseks hoonele, kus see insener soovis sarnaseid aparaate tootma hakata, mida Tallinnas betoonkooriku all hoidma hakata taheti?

Ja kas ta ise ei olnud mitte esimene eestlane, kes oli ühe sellise aparaadi omanikuks? St. eraisikuna ostis endale.

Ja kui mu mõtted liikusid õiges suunas, siis - ei, ma ei soovi uut küsimust küsida...

Tundub, et õige suund...

[toomas tyrk]

Mulle ka see küsimus meeldib. Sestap toppisingi nina vahele.

Alguses tekitas veidi kõhklusi patendi aastaarv, sest mäletasin seda lugu natuke teisiti. Nüüd kodus kontrollisin jutu raamatust järgi. aastaarv on muidugi õige.

Üldiselt ma loodan, et minu antud vihjed lahendust liiga lihtsaks ei tee. Kuigi üks neist õigete märksõnadega guugeldades annab vastuse välja küll

Hääd puremist

[Castellum]

Tohoh, siin Toomas ju peaaegu kirjutas vastuse välja...muidu käib küll lennunduse üle vilgas arutelu...

"see insener soovis sarnaseid aparaate tootma hakata, mida Tallinnas betoonkooriku all hoidma hakata taheti" - kui nüüd keegi ei saanud aru, et jutt oli lennukist, siis võib seda lihtsalt minupoolse vihjena võtta...

"esimene eestlane, kes oli ühe sellise aparaadi omanikuks? St. eraisikuna ostis endale" - kui paljukest siis neid eestlasi oli Venemaal, kes nii kõrgel tasemel lennundusega tegelesid? See oli nüüd teine vihje...

[toomas tyrk]

Kui neist puitkoorikuist siin rääkida, siis mind ajas segadusse see, et mäletasin sealt raamatust, et see koorikkuppel ehitati sellele hoonele, kus otseselt neid apastraate tootma taheti hakata.

Tagantjärele raamatust ülelugenuna on asi pisut selgem ja pisut segasem. See esimene koorik ehitati 1900. aastal tehase valukojale. Misjärel see sai ka patenteeritud. Raamatus tõmmatakse paralleele ka hilisemate angaaridega ning väidetakse, et lennukite ehitamiseks mõeldud hoonele ehitati samasugune katus. Samas otseselt kusagil ei viidata, et ka teine puitkoorik samas tehases valminud oleks.

Nii et mind huvitab tegelikult ka, et mitu koorikut siis reaalselt seal tehases valmis. Ning milline neist 1945. a. hävines.

[Castellum]

Nii et mind huvitab tegelikult ka, et mitu koorikut siis reaalselt seal tehases valmis. Ning milline neist 1945. a. hävines.

Kuna raamat on lennunduse suunitlusega, jääbki seal koorikute teema segasena...kui Sa vaatad lk 141 pilt 35, siis võiks arvata, et midagi on säilinud...aga pilt 36 järgi on kõik läinud.

Tallinnast kuuldud andmed väidavad, et kõik ongi läinud. Aga oli aru saada, et ise pole kohal käidud. Kui ilm lubab, käin veel sel aastal ära ja vaatan ka selle koha üle...kui ei, jääb kevadesse...

[Hydrazine]

Aga sedapidi see väide nii tema raamatus kui ka mitmete teiste allveelaevnike kinnitusel toodud on jah, et tegu on sügavustüüride, mis tõstmisettevalmistuste käigus maha lõigati, mehhanismi osaga. Ja et survekere seal taga terve on, näikse samuti tõele vastavat.

Kokkuvõttes pole see asi kuigi loogiline. Sügavustüürid kinnitusid vööri poolt ja klapiti kere sisse tahapoole.

1) See auk on oluliselt madalamal kui sügavustüürid olid.
2) See auk on oluliselt tagapool tüüride kinnituskohtadest, mis ju lõigati niikuinii maha koos vööriosaga, on isegi tagapool tüüri otsakohast keres.
3) Mis oluline tüürimehhanism asub tüürist nii kaugel, kohe esimese raketišahti all, ja mille eemaldamiseks on vaja teha nii suur auk? Miks oli üldse sealt vaja eemaldada mingit mehhanismi? Tüürid ise saadi ju niigi kätte.
3) Arvestades asjaolu, et välimise kere paksus oli ca 40mm ja mis tehnoloogiaga Kurski kere sisse auke lõigati tõstmise ettevalmistamisel, siis kuidas ikkagi seletada augu servade kaardumist sissepoole? See ei saanud tekkida lõikamisel. Millega 40mm terast niimoodi väänata?

Olemasoleva info põhjal ei ole kõik see loogiline

[toomas tyrk]

Tallinnast kuuldud andmed väidavad, et kõik ongi läinud. Aga oli aru saada, et ise pole kohal käidud. Kui ilm lubab, käin veel sel aastal ära ja vaatan ka selle koha üle...kui ei, jääb kevadesse...

Kui juhtub tehase aadress olema, siis paluks seda privasse. Google Street View on kohal käinud ja sellest kandist on ilusad 2012 tehtud fotod üleval. Natuke jalutasin seal tänavail, aga ei suutnud õiget kohta leida...

Küll jäi aga Internetis ette üks foto sellest tehasest ning kuplist. Lõikasin sellelt altservast äraandliku juturiba ära. Muidu foto täies hiilguses...

[Enkus]

Gerhard von Tiesenhausen?

[Castellum]

Gerhard von Tiesenhausen?

Kui Sa pead seda isikut silmas:
http://de.wikipedia.org/wiki/Gerhard_von_Tiesenhausen
siis - ei.
Küsisin eestlast. Praegu on meil ikka veel valdav kesk- ja idaeuroopalik rahvuse kultuuriline määratlus. Seega siis vanemate poolt eesti päritolu, eesti emakeel jms. Nimi 'von X' üldiselt välistab võimaluse, et tegu oleks eestlasega...ehk Eestist pärinevaga, eestimaalasega vms.

Aga minu poolt küsituga on Gerhard von Tiesenhausen olnud seotud küll.