www.militaar.net

Vabandan, et tõin sisse pikema arutelu droonidest. Lihtsalt mõtlesin oma lolli peaga (Ukraina näidetel), et õhutõrjes on vaatlus-(ja ründe)droonid sama olulised kui lennukid...

Loomulikult on. Aga nende palja silmaga avastamine on suuresti fantastika valdkonnast. Miska peakski siin tehnika abiks olema. Muideks, kas soomlased mingi aeg tagasi oma sergeisid mitte sellise süsteemiga ei täiustanudki

Lihtsalt JV rühmade juurde, isegi kompaniide “tugevduseks” ei anta Grome või Stingereid minu teada mitte kuskil. Antakse nende rühmade kaitseks, kes mingeid eriti tähtsaid objekte kaitsevad..

Antakse ikka. Soomes, 2 raketimeeskonda kompanii peale. Stinger kantavatega (vanasti Igladega). Vähemalt jäägriüksustes nii oli. Kunagi oli isegi taoline tutvustus Soome KV kodukal, aga näe ei leia, võibolla asi minu kehvas Soome keeles.

Olemuslikult (sihtmärgina pole ju vahet kuidas nimetad, sest ka juhitav mudellennuk on ju droon elik UAV. Ja sama suur sihtmärk.

Kui neid Mistralite lahinglaskmiste videod vaatad, siis nii silma järgi hinnates asub sihtmärk ca 1 km laskeseadmest, Mistrali laskekaugus on aga 5+ km.
Eks põhjusel, et meeskond suudaks sihtmärki ikka silmaga leida, sest selline 1,5 m suurusega lennuk 5 km kauguselt pole enam silmaga nähtav.

USA täiustas Stingeri lõhkepead sellepärast, et väiksemate droonide soojusjälg ei olnud VSHORADile enam piisav.

Spetsjomm Kaptenile: http://raytheon.mediaroom.com/2018-10-0 ... imity-fuze

Küllap see täiustus tähendas ikka parema tundlikkusega soojustundlikku "silma" raketi ninas, mitte lõhkepead.

Huvitav kas Eesti Bandvagenitest saaks ka midagi sellist aretada? 81mm (nagu pildil on) peaks ära kannatama küll

Need Rootsist tulnud pannvaagenid pididki olema samade 120 MP-de vedukid, mis meil on - nende Unimogide sappa panek on kohalikest oludest tingitud leiutis (Pannvaagen ei suuda tendipataljoniga sammu teedel pidada).

Ajaliselt tead sa isegi, et see kastist laskmine ei anna erilist ajavõitu, kui rühma asukoha mahamärkimine sõltub endiselt WWII aegsetest mõõdistusvahenditest ja laskearvestusi tehakse käsitsi. Selle ajaga, mis need 2 toimingut tehtud saavad, jõuab meeskond seda relva 20 korda üles seada ja maha võtta - võit tuleb siin ainult minemasõidu kiiruses ja sealgi võib see nii minut-kaks olla (niipalju kui kulub relva kokkupanekuks ja masinale tõstmiseks ning muu kola masinale viskamiseks).

Olen siin paar selgitust võlgu.
Borjal tekkis küsimus, miks on Mistralid paigutatud UNIMOGidele.
Süsteemi hanke ajal oli ainuke kohe saadaolev transpordivahendi platvorm Pamela ja see oli disainitud Unimogile. B kat sõidukid oleksid ehk sobinud, kuid neile polnud sel hetkel välja töötatud platvormi (kuhu relv kinnitub).
Lisaks sellele on meie relvameeskonnal täiendav sidevarustus, mida ei saa B kat autodele paigutada.
Nii ongi osaliselt vajaduste ja osaliselt võimaluste põhjal valitud sõidukiks UNIMOG. Ei kurda.

Bandvagenid lähevad esimesel võimalused KVst minema. Nad on teatud kohtades väga efektiivsed, kuid ainult teatud kohtades. Ülejäänud tegevuses on teised transpordivahendid paremad ja hooldus on samuti palju odavam.

Mõõdistus ja arvestustoimingute digitaliseerimisega hoiaks kokku 30sek - 2min, sõltub varasematest ettevalmistustest. Nii et pigem saab selle ajaga vaid ühe korra relv positsioonile. Küll aga on 30sek või 2min oluline sihtmärgi tabamise osas. JVsihtmärgina võib 30 sekundiga tabamisalast välja liikuda, 2 minutiga veelgi enam.

Arvestustoimingute digitaliseerimine on suhteliselt lihtne (suurusjärk paar tuhat eurot rühma peale). Suuremaks probleemiks on asukoha/suuna määramine, mis on oluliselt kulukam ja kus ei saa ainult GPS-le loota. Seejuures koordinaatide leidmine on suhteliselt lihtsam osa selles, kuid õige (täpse) suuna määramine tunduvalt keerukam.

Martin Herem kirjutas:Borjal tekkis küsimus, miks on Mistralid paigutatud UNIMOGidele.
Süsteemi hanke ajal oli ainuke kohe saadaolev transpordivahendi platvorm Pamela ja see oli disainitud Unimogile..

No nagu võiski arvata siis - et monolaskeseadme müünud firma dikteeris balti aborigeenidele "kaasaostmiseks" ultimatiivselt ka massiivse sõidukplatvormi - millist kooslust ükski jalaväespetsialist sellisel kujul poleks heaks kiitnud

Et "päris elus" käib UNIMOGisuurusele platvormile ikka oluliselt võimsam ÕT-relvakompleks - näit selline:

ITO 05 on ju 4 x RBS 70 ehk Läti-Leedu tase?!

Püüan siis hästi lihtsalt küsida - kas sa samaväärsete rakettide puhul ühe ja nelja raketiga laskeseadmetel // nende potentsiaalsel lahinguvõimekusel ikka vahet teed

Paralleelselt katsu siin ka ära seletada, mida tähendab sinu kirjaviisis see "Läti-Leedu tase" - kas see on nagu midagi sellist, kus Eesti "üliinimene" seisab kõrvu Läti-Leedu "alaminimestega"

Martin Herem kirjutas:Bandvagenid lähevad esimesel võimalused KVst minema. Nad on teatud kohtades väga efektiivsed, kuid ainult teatud kohtades. Ülejäänud tegevuses on teised transpordivahendid paremad ja hooldus on samuti palju odavam.

Tahtsin just mainida, et saunas naised rääkisid, et EKV bandvagenid läksid kommiraha eest Lätti, kus pannakse neile diisel mootor peale ning sõidetakse õnnelikult edasi.

Sellest oleks küll äärmiselt kahju, sest tegu on väga võimekate masinatega. Meenutagem kasvõi Padaoru juhtumit. Ma loodan, et mingi hulk ikka jäetakse alles, sest teist nii hea läbivusega sõidukit KV ei oma ja nende täielik ära kaotamine tähendaks teatud mõttes võimekuse kahanemist.