www.militaar.net

Rääkides erakondadest ja nende riigikaitset puudutavatest valimislubadustest, siis minu meelest pole siiamaani ükski erakond midagi konkreetset riigikaitse vallas lubanud. Pigem on käinud kemplemine ajateenistuse vajalikkuse üle näiteks Reformi ja IRL-i vahel, kuid tegelikult pole midagi muud, peale NATO liikmelisuse lubamise ning sellele järgnenud enesekiitmise, välja lubatud. Valimislubadusena praegusel ajal välja käia, et "Loome töötava totaalkaitsesüsteemi", oleks vast liiga utoopiline, kuid "Kaitseväelase väärikale elukutsele, väärikas palk" või "Loome kaitseväkke juurde iga aasta 500 töökohta" oleksid juba mõeldavamad.

Kui mõni erakond võtaks ette muude asjade hulgas ka riigikaitsega tõsiselt tegelemise nii, et see ka välja paistaks, oleks mina ja ilmselt paljud teisedki nõus oma poliitilisi eelistusi suht kiiresti muutma. Seda, et Eesti valija ei ole oma veendumustes kaljukindel, näitab juba EP valimiste tulemus ning I.Tarandi triumf.

Hillart kirjutas:

Aadetest ja patriotismist ajendatute põlvkond hakkab vaikselt mööda saama. Mehed, kes tegid asja nimel tööd ilma kella vaatamata ja olid sageli nõus ilma nurinata ka töökohtadel ööbima saavad pisitasa pensioniealiseks või siis on praeguseks juba läbi põlenud. Vaid mõned üksikud "dinosaurused" on veel järele jäänud.

Aamen.

Toddie märkis:

Rääkides erakondadest ja nende riigikaitset puudutavatest valimislubadustest, siis minu meelest pole siiamaani ükski erakond midagi konkreetset riigikaitse vallas lubanud.

Nõus, kuid viimaste aastate jooksul on parteidega liitunud erusõjaväelaste hulk suurenenud ... kas see tähendab ettevalmistusi järgmisteks valimisteks või on lihtsalt asjade kokkulangemine - näeme hiljem.

Kapten Trumm konstateeris fakti, et:

On täiesti tõsi, et mõiste "totaalkaitse" on Eestis rohkem juriidiline termin, kuna läbimõeldud plaanid selle tegelikuks tegemiseks on olematud.

Suure tõenäosusega on paljud sellel teemal kirjutanud-rääkinud isikud ammutanud informatsiooni totaalkaitse kohta vihmavarju kujutavatelt võõrkeelsetelt ja kindlasti värvilistelt piltidelt-slaididelt, ei rohkem ...

A4 pakkus välja

ideaalvariandi sellest, kuidas totaalkaitsesüsteemi ülesehitamine Eesti riigiks peaks käima

Kes seda peaks ellu viima - jääb mulle siiski pisut ebamääraseks. Ma ei näe seda jõudu, kas draakonlike meetoditega hoiaks sellest ettevõtmisest eemal JOKK-poliitikud ja nende paika pandud ametnikud, isiksuste ja eri asutuste vahelised hõõrumised ja vastutöötamised, otsustajate sekka jõudvad erinevas tasemes Lääne militaarkoolitusega pragmaatikute seltskond jne. Viimane, muuseas, pole mitte väike probleem ...
Eeltoodu täienduseks veel üks piisake: tagasi suurest Läänest on jõudnud-jõudmas esimestena eest ära saadetute seltskond, kes nüüd laiade pagunite ja "suurte kogemustega" kuid samasugustena kui enne on Maarjamaa pinnale astunud või kohe astumas ... NÜÜD on nende kord ...

terv
o

Kapten Trumm kirjutas: Taas sama viga, mis siin enne lp admin juba tegi - kujutatakse peastaapi ja KVJ-t kui mingit maavälist foors mazoori. Oli mingi maaväliste jõudude paika pandud ja mehitatud peastaap, kes sai raha maavälisest rahakotist ja toimis maaväliste seaduste järgi ning isegi kelle olemasolust kamina ametnikud ei teadnud. Mis tegutseb kuidagi omapäi ja mis ei sõltu kuidagitmoodi kaitseministeeriumi ja kaitseministri tahtest. See on tüüpiline eksiarvamus.

Oot-ott. See on midagi uut minu jaoks.

Palun viidata sellele postitusele, kus ma midagi sellist olen väitnud. Või milles kirjutatust Sul selline mulje on jäänud.

Ei maksa ikka "lihtsalt niisama" teistele sõnu ka suhu toppida...

Viidatud lk on 5 minu postitust. Neis üheski ei ole juttu KJ PS ja paaris on juttu KVJ ametisse määramisest. Kuid kusagil neist ei ole ma väitnnud et KVJ on force majeure.

Juttu on ainult tema ametisse määramise protsessist ja kuidas keegi seda mõjutada saab ning kui järgmst lk edasi lugeda - ka seda kuidas keegi seda omal ajal mõjutanud on.

Nii et ma kinnitan endiselt - Sinu väited on alusetud ning laest võetud.

Minuarust üritasid Sa viidatud teemas väita, et riigikaitses esinenud segaduses (eelkõige tulenevalt KVJ isikust) pole mingit Kaitseministeeriumi ega selle ametnike süüd, vaid tegemist on ametnikest sõltumatu poliitilise jamaga (minu sõnastuses "maaväline jõud". Mis siin veel arusaamatuks jäi? Valdamata mingeid saladusi, lihtsalt analüüsides meedias ilmunud infot, ei julgeks ma nii kindlalt küll ambasuurile viskuda. - juba Simmi juhtub näitab selgelt, et seal majas asjad nii korras polnud.

Minumeelest oli loogika seal ja ka siin väga lihtne
1. riigikaitse eest vastutab kaitseministeerium ja kaitseminister. Ka siis, kui kolonel Põmmpea midagi kokku keerab.
2. riigikaitse võtmesikute määramine toimub vaid kaitseministeeriumi ja ministri heakskiidul, sisulisel ja/või vormilisel), üldreeglina on see sedasi ka käinud. Mingi "Lennu" pole seal eriti teema kunagi olnud. Kui peate silmas Kerdi lugu, siis seal pole küll põhjuseks Lennu.

Seega vastust küsimustele, miks on probleemid ja miks on saamatud inimesed, tuleb otsida eelkõige Kaitseministeeriumist (kes antud ala eest vastutab ja tegevust korraldab), mitte Lennust, mingist ähmasest poliitilisest tahtest või maavälistest jõududest. Mis siin veel segast on

Arutelu läheb juba väga teemast välja. Ehk klaarime omavahelisi "arusaamisi" ning arusaamatusi edaspidi rohkem privas. Aga konkreetse postituse kohta tahaks tuua välja järgmised punktid.

1. Demagoogia üks esimesi võtteid on - panna oponendi suhu naeruväärne väide (mida too kunagi väitnudki ei ole) ja see siis efektselt ning aplombiga ümber lükata ning oma õigsust ning ilmeksimatust kuulutada.

2. Selles tsiteeritud lõigus paned Sa minu suhu esiteks väite, et ma kujutan PS ja KVJ maavälise foors mazoorina (ilma kusagil jutumärke kasutamata). Ja et (siis minu arvates) on need paika pandud mehitatud ning rahastatud maaväliste jõudude poolt.

3. Kui ma ütlen, et midagi sarnast ma ei ole väitnud - läheb hämaks mingi vaidluse teemaga, kellel siis ikka on lõplik sõna KVJ ametisse määramisel. Kusjuures ka seal vaidluses ei olnud mingit juttu maavälistest jõududest, vaid päris konkreetsetest isikutest ning inimeste ringist. Kamini koristaja ei kuulunud nende hulka...

4. Kui on probleeme näiteks eelarve koostamise protsessist arusaamisega, siis on parem seda ausalt tunnistada ning inimesed seletavad Sulle.

5. Võib-olla aga nüüd keskenduks rohkem sellele totaalkaitse küsimusele. Sinu "Kamin on süüdi" olen ma juba piisavalt jõudnud lugeda...

Siia vahele tahaks lisada:

1) See ministeeriumi ja peastaabi aastaid kestnud vägikaikavedu ilmselgelt takistas riigikaitse arengut, sealhulgas reservõppekogunemiste korraldamist. Ametnikud kulutasid oma aega mingile jamale, ohvitserid aga sellega võitlemisele.

2) Vigu on teinud mõlemad pooled, ma arvan. Ministeerium on ajanud järjekindlalt seda palgaarmee propagandat ja uuristanud ühiskonda ning kaitsetahet, samuti blokeerinud soodsaid hankeid kodumaise riigikaitse arenguks. Peastaap omakorda on keevitanud viimase 5-6 a jooksul kokku kv sisese administratiiv-väljaõppelise segaduse, lammutanud 70% kv ra sõjalisest võimekusest ja juurutanud silmnähtavalt ebaefektiivse diferentseeritud ajateenistusmudeli ning dislokatsiooni .

3) Reservõppuste korraldamine on selline logistiliselt, administratiivselt ja personalialaselt mahukas ettevõtmine, et kv varasem arengustaadium vb ei võimaldanudki midagi väga asjalikku organiseerida. Tegelikult 2000 a. paiku isegi midagi organiseeriti Pärnus ja Jõhvis, aga see oli ikka kah jama. Kokku pandud seltskond oli natuke liiga kirju ja mõttetu - tegemist polnud enamusele mitte kordusõppega, vaid suisa baasõppega. Ja nagu loeme internetist, pole asi ka praegu organisatoorsest küljest liiga palju arenenud.

Huvitav, kas uutesse, alles see aasta (2009) liikluseks avatud, sildadesse on lõpuks sisse ehitatud kohad kiireks õhku laskmiseks ning kas nende valmistamisel on arvestatud sellega, et EKV varustusse võiksid ühel päeval ka tankid kuuluda? Nüüd vist osaliselt avatud Mäo ümbersõidul on mitu uut silda? Tallinnas avati just Tartu mnt viadukti juures uus sild jne.

Ei ole.

Kapten Trumm kirjutas:Ei ole.

Aga kuidas sina peaksid seda teadma? Kui tohib küsida?

Kapten Trumm kirjutas:

A4 kirjutas: Siinkohal ei saa ma jätta tegemata ka väikest torget Kunnase aadressil, kes "tegematajätmiste" eest vasakule ja paremale lööke ja kohtuotsuseid jagab. Mees, mitu kordusõppust sa oma ametiajal aastatel 2002-2007 korraldasid ligi 10 000 reservväelasele, kes alates taasiseseisvumisest Eesti kaitseväes väljaõppe olid saanud? Tore on rääkida sellest, kuidas kõik ministeeriumid ja poliitikud on saamatud ja lollid, aga miks sa ise ei hoolitsenud ühe sõjalise riigikaitse olulisema komponendi - reservväe - arendamise eest?

Kui natuke süveneda, mismoodi käib Eestis reservõppekogunemiste korraldamine ja kes lõpuks rahakoti rauad avab, siis Kunnast ainuisikuliselt süüdistada oleks küüniline. Kunnas võib tahta palju asju, aga kui tema isiku või idee sobimatuse tõttu (välismissioonid ja assümm. sõjad, hoosianna) Kamin lihtsalt asja ära blokib, siis võib ta oma operatiivosakonnas kasvõi tiritamme kasvatada, aga neid kogunemisi ei tule. Lõppkokkuvõttes annab vastavad käsulauad välja kamin, mitte peastaabi operatiivosakond.

Siin on ka mõni mees pannud Kunnasele süüks sõja ettevalmistuste mittetegemist - enne ikka lugege, mis kellegi ülesanne on.

Aga siiski, sõltumata Kunnase süü "raskusest" pole vist täna eriti kedagi siin lugemas, kes kahtleks tema praeguse tegevuse vajalikkuses. Oli just tema üks kaitse-teemalise huvi ärgitajaid Eestis, et poliitikud ja nende paika pandud ametnikud ei saa enam päris oma rida ajada. Mulle küll ei meenu ühtegi poliitikut ja ühiskonnategelast, kes oleks sedavõrd jõuliselt sõna võtnud selle palgaarmee-idiootsuse vastu.

Mõnes mõttes on Kunnase ja teiste tol ajal kaitseväge tüürinud meeste tegematajätmine isegi hullem

Ootoot, täpsustame enne edasist puusalt tulistamist ikka seda skeemi, kuidas toimub EV-s õppekogunemiste planeerimine ja kes selle eest vastutab. Sinu jutust jääb mulje, et sulle mingil põhjusel ebasümpaatne Kunnas.

Vähetähtus vahemärkus:
BTW, mis puudutab Kunnase isikut - Lahingukoolis räägitakse temast siiani legende ja peetakse üldiselt hea sõnaga meeles, vahest pole ta midagi nii eluvõõras ja tume koht?

kui nimetutel poliitikutel ja ametnikel, kes totaalkaitset välja ei ehitanud. Viimased vähemalt ei lammutanud midagi, mida ei eksisteerinud,

Eesti Vabariigi avaliku teenistuse uus moraalikreedo mittemillegi tegemise õigustamiseks - nad vähemalt ei keeranud midagi kihva

aga samal ajal lasi kaitsevägi torust alla 10 000 reservväelast, kes olid täiesti reaalselt olemas.

Avame kaitseministeeriumi põhimääruse ja vaatame, kes vastutab reservide ja mobilisatsiooni ettevalmistamise eest. Seal on üsna ühemõtteliselt kirjas.

Taas sama viga, mis siin enne lp admin juba tegi - kujutatakse peastaapi ja KVJ-t kui mingit maavälist foors mazoori. Oli mingi maaväliste jõudude paika pandud ja mehitatud peastaap, kes sai raha maavälisest rahakotist ja toimis maaväliste seaduste järgi ning isegi kelle olemasolust kamina ametnikud ei teadnud. Mis tegutseb kuidagi omapäi ja mis ei sõltu kuidagitmoodi kaitseministeeriumi ja kaitseministri tahtest. See on tüüpiline eksiarvamus.

(Kahtlemata on õppekogunemiste pikal pausil terve rida objektiivseid põhjuseid, nagu näiteks 1990. aastate väljaõppe ebaühtlus, üleminek üksusepõhisele väljaõppekorraldusele, segadus reservväelaste isikuandmetega jne. Seda huvitavam on see, et oma riigikaitse "sõlmküsimustest" jutustavas raamatus ei mainita õppekogunemiste mitte-toimumist isegi poole sõnaga mitte).

Lisa siia juurde veel isiksuste ja eri asutuste vahelised hõõrumised ja vastutöötamised, kaitseministri välja antud selgete juhtnööride puudumine ja rahade mitteleidmine nende korraldamiseks?

Mis puudutab segadust reservväelaste isikuandmetega, siis mingiks objektiivseks põhjuseks see ei küüni. Reservväelaste arvestus on selgelt kamina teise allasutuse mure ja KJPS-ga mingit seost ei oma.

Kaitseministeeriumi valitsemisala saab ka edaspidi keskenduda SÕJALISE riigikaitse arendamisele, mitte ei pea tegelema soola ja tikkude jpm varumisele tervele Eesti elanikkonnale

Kuidas lahendada probleem, et Eestis ei tekiks
a) vastutuse hajumist eri ministeeriumite vahel - Eesti halduspraktika kohaselt on "ühisosa" asi, mis tähtsuselt viimane on. Igasugu ebapädevaid komisjone ja töögruppe on küllalt olnud, mis teevad palju kära, aga vähe tegusid.
b) dubleerivate varude ja varude haldamise teke, mis kriisi ajal hakkavad kahtlemata konkureerima samadele varudele. Näiteks KRA arvestab, et saab autodele kütust x terminaalist, samal ajal on ka MKM arvestanud, et sealt saab. Või pole kaitseväele vaja tikke, villaseid sokke, petrooli ja toitu?

Kui meie kaitsekava on võrreldav Gruusiaga, kus taganeme tehnikat maha jättes Tallinna suunas ja karjume NATOt appi, siis pole see varude ja totaalkaitse küsimus üldse teema - neid ei lähe eriti vaja - armee ajab läbi oma kuivtoiduga (kuna logiseva mobilisatsiooni tõttu ei tule kogu koosseis kokku) ja elanikud saavad pärast rahvusvahelist humanitaarabi.

[/quote]

Vabandan, et ma teema tahtmatult totaalkaitse küsimustelt kaitseväe eelarve ja õppekogunemiste teemale kaldus.

On väga vale arvamus, et eelarvelistes ja väljaõppe-alastes küsimustes on kaitsevägi nagu mingi ministeeriumi pantvang, kelle iga liigutus vajab heakskiitu ametnikelt. Kaitseväe ülesandeks on SÕJALISE riigikaitse läbiviimine (olemasolevate ja konsensuslikult kinnitatud arenguplaanide raamides) ning selle ülesande täitmisel ei kirjuta KEEGI kaitseväelastele ette, kuidas ja kui palju õppuseid korraldada. See oleks ka võimatu, sest kaitseministeeriumil tsiviil-asutusena puudub selleks vajalik sõjaline kompetents.

Kaitseväe juhataja (täpsemini peastaab kui KVJ tööorgan) määrab iga-aastaselt ära 85% kogu kaitse-eelarve kasutamisest ja ainult 15% on ministeeriumi ja selle allasutuste (KRA ja Teabeamet) määrata. Iga-aastase riigieelarve koostamise ajal koostab peastaabi rahandusosakond (J8 ) kaitseväe eelarve ning saadab selle ministeeriumisse, mis paneb kokku ja edastab Rahandusministeeriumile kogu valitsemisala ühte eelarve. Polel veel kuulnud, et keegi oleks KV eelarves omapead tegema mingeid kardinaalseid muudatusi – kui nii oleks juhtunud, siis oleks Kunnas sellest juba ammu kirjutanud kui näitena lollide tsivilistide sekkumisest kaitseväelise kompetentsi pärusmaale.

Kaitsevägi ei ole tõepoolest mingi foors mažoor, aga kindlasti ei saa öelda, et ministeerium sisuliselt kaitseväe eelarvet ja väljaõppeplaane teostaks.

Seega võib eeldada, et kui oleks nimetatud aastatel raha küsinud õppekogunemiste korraldamiseks, siis oleks see raha ka eraldatud. Vastasel juhul tooks Kunnas kindlasti ära järjekordse näitena kamina kahjurlikest tendentsidest.

Sama käib ka ministri iga-aastase määruse kohta, mis puudutab õppekogunemistele kutsutavate reservväelaste arvu (sama kehtib aastas teenistusse kutsutavate kutsealuste arvu kohta). Seal toimub samasugune formaalsus – kaitsevägi esitab vastavalt väljaõppeplaanidele oma piirarvud ja õppekogunemiste toimumise ajad ning kaitseminister koputab need ilusti ära. Pole veel kuulnud, et kunagi oleks olnud probleeme kaitseväe poolt esitatud määruste heakskiitimisel. Kui oleks olnud – siis ei jätaks Kunnas seda mainimata.

Õppekogunemiste kui selliste korraldamise on kaitsevägi täiesti teadlikult võtnud täielikult enda kätte. Vastupidiselt Trummi väitele ei tegele KRA ega ministeerium juba aastaid arvepidamisega reservväelaste arvu üle, nende õppekogunemistele kutsumise jms, vaid see asi on täielikult kaitseringkondade ülesanne (Seda, kui „efektiivselt“ vägi sellega hakkama sai, nägime viimasel Siilil – aga vead ongi selleks, et nendest õppida).

Jah, loomulikult on Kaitseministeeriumi põhimääruses kirjas reservväelaste ja mobilisatsiooniga tegelemine – selles mõttes ministeerium ka mitmes mõttes vastutab. Sisuliselt tegeleb selle teemaga aga kaitsevägi – kaitseväes kureerib seda valdkonda aga J3, mida pikki aastaid juhtis teadagi kes.

Kaitseministeeriumi ülesandeks on teostada hankeid kaitseväe (mitte kogu riigi) mobilisatsioonivarude loomiseks, selleks on ministeeriumis ka vastav büroo logisitkakeskusest tulnud kaadikaitseväelasega eesotsas ning selle asjaga kulgeb töö täiesti ladudalt ja tõusvas joones. Loomulikult ei hakka me kunagi lugema võidukaid pressiteateid stiilis „kaitseministeeriumi mobilisatsioonibüroo teostas järjekordse hanke kaitseväe mobilisatsioonivarude täiendamiseks x tonni mootorikütuse ja x tonni kuivtoiduga, mis ladustatakse järgmistel aadressidel…“. Sest arusaadavatel põhjustel on mobilisatsiooniks valmistumine riigisaladus.

Ma ei tahtnud ka tegelikult süüdistada Kunnast 10 000 reservväelase raisulaskmises. Imelik on lihtsalt see, et olukorras, kus õppekogunemiste puudumise teemal on korduvalt sõna võtnud isegi „rahvavaenlane Kanniku“ poolt nõustatav president Ilves (Rüütel, kelle juures Kunnas mõnda aega Riigikaitsenõukogu sekretär ja julgeolekunõunik oli, õppekogunemiste puudumist probleemina ei maininud), ei ole Kunnas õppekogunemiste puudumist kunagi probleemina maininud. Isegi, kui nende meeste kogunemistele kutsumine oli teadlik ja mõistlik otsus, pole seda kunagi eriti korralikult reservväelastele endile kommunikeeritud, mis on tekitanud paljude seas psühholoogiliselt üleoleva suhtumise kaitseväkke ja reservarmee süsteemi laiemalt. Sest kõikidele omal ajal väljaõppe saanud ajateenijatele (sh minule) kinnitati, et 3-5 aasta jooksul kutsutakse terve teie rühm õppekogunemisele, hoidke selleks tarbeks alles oma nimesildid, toe-tagid ja ajateenistuse jooksul koostatud konspektid õppematerjalidega. Tänaseks on sellest möödas 8 aastat.

Muide, lappasin igaks juhuks läbi mõned vanad ajakirjad „Sõdur“. „Sõduris“ nr. 3/2003 ja 2/2004 on kaks huvitavat artiklit Kunnaselt endalt, pealkirjaga „NATOga liitumine tähendab väljakutseid“. Elektrooniliselt võib need artiklid leida siit: http://www.erok.ee/uploads/files/kunnas ... natoga.pdf

Artiklitest, eriti teise artikli lõpust tuleb selgelt välja, et kaitsevägi keskendub alates 2003. aastast reservi lastud reservväelaste õppekogunemistele ning kõik enne seda väljaõppe saanud mehed arvatakse nn täiendusreservi, kellele tavaolukorras õppekogunemisi ei korraldatagi. Ma ise ei leia, et see kõige õigem samm oleks olnud, aga kui targad mehed nii otsustasid, siis kurat nendega.

Muide, nendest artiklitest vaatab meile vastu hoopis teine Kunnas, kui tänastest ajaleheartiklitest. Kõik mõtted ja laused on hästi läbimõeldud ja kirjapandud ning põhjalikult argumenteeritud (nagu ka täna), kuid puudub tänasele Kunnasele omane raevukus ja kohati paranoiani ulatuv süüdistamine, vaid kainelt ja asjalikult on kirjeldatud arenguplaani 2004-2010. Ajateenijate väheses arvus ei nähta probleemi, liitlaste appitulekus ollakse kindel, kaitseväe op-struktuuri suurust (seesama 16 000, mida Kunnas täna mõttetuks nimetab), peetakse igati optimaalseks jne, planeeritud varustusehangete kohta (sh miinijahtijad) ei öelda ühtegi halba sõna jne.

Kapten Trumm kirjutas:Minuarust üritasid Sa viidatud teemas väita, et riigikaitses esinenud segaduses (eelkõige tulenevalt KVJ isikust) pole mingit Kaitseministeeriumi ega selle ametnike süüd, vaid tegemist on ametnikest sõltumatu poliitilise jamaga (minu sõnastuses "maaväline jõud". Mis siin veel arusaamatuks jäi? Valdamata mingeid saladusi, lihtsalt analüüsides meedias ilmunud infot, ei julgeks ma nii kindlalt küll ambasuurile viskuda. - juba Simmi juhtub näitab selgelt, et seal majas asjad nii korras polnud.

Minumeelest oli loogika seal ja ka siin väga lihtne
1. riigikaitse eest vastutab kaitseministeerium ja kaitseminister. Ka siis, kui kolonel Põmmpea midagi kokku keerab.
2. riigikaitse võtmesikute määramine toimub vaid kaitseministeeriumi ja ministri heakskiidul, sisulisel ja/või vormilisel), üldreeglina on see sedasi ka käinud. Mingi "Lennu" pole seal eriti teema kunagi olnud. Kui peate silmas Kerdi lugu, siis seal pole küll põhjuseks Lennu.

Seega vastust küsimustele, miks on probleemid ja miks on saamatud inimesed, tuleb otsida eelkõige Kaitseministeeriumist (kes antud ala eest vastutab ja tegevust korraldab), mitte Lennust, mingist ähmasest poliitilisest tahtest või maavälistest jõududest. Mis siin veel segast on

Kaitseministril on tegelikult väga raske otseselt kaitseväe tegevuste eest vastutada, sest sisuliselt kujutab kaitsevägi endast täna ühte täiendavat ministeeriumit, millel on oma, rahvaesindajate poolt ametisse nimetatud minister (ehk KVJ), oma valitsuse poolt ametisse nimetatav kantsler (ehk PSÜ) ja omad asekantslerid (ehk peastaabi osakonnajuhatajad). Eelarve koostamisest me juba rääkisime.

Vastutuse koha pealt ütlevad seadused üsna üheselt - kaitseväge juhib ainujuhtimise põhimõttel kaitseväe juhataja, kes, tõsi küll, allub tänaseks otseselt kaitseministrile.

Väita seda, et kaitseminister ja -ministeerium panevad paika kaitseväe juhtkonna, ei ole päris õige. Ainsad kaitseväelased, kes kaitseminister ametisse nimetab, on kümmekond kaitseatašeed ning need kaitseväelased, kes töötavad kaitseministeeriumis. Kaitseväe juhataja nimetab ametisse Riigikogu, peastaabi ülema ja väeliikide ülemad valitsus (tõsi, KVJ ja kaitseministri ettepanekul). Ülejäänud kaitseväe ohvitseride ametisse nimetamisel puudub ministril aga igasugune formaalne võim.

Seega on ministril täna väga keeruline vasutada kolonel Põmmpea lollide otsuste eest, sest tal puuduvad vahendid Põmmpea ametisse nimetamiseks või vallandamiseks.

nokkloom kirjutas: Aga kuidas sina peaksid seda teadma? Kui tohib küsida?

Pidasin ühe äsja valminud viadukti juures kinni ja uurisin järele. Ei ole seal mingeid lõhkeaine auke.

Tegelikult olen ka paari projekti kunagu uurinud ja ei KVPS ega Kamin polnud neid kooskõlastavate asutuste hulgas.

Teede ehitus ja riigikaitse käivad täiesti sõltumatuid ja omavahel mitte kooskõlas olevaid teid. Maanteamet laseb oma rida ja KV oma rida. Kui kunagu tankid tulevad, olen enam kui kindel, et tekib probleeme.

Mujal riikides nii ei käi. Saksamaal on iga kraavisilla juures väikesed kollasid sildid, kui raske sõjaväe rekka võib üle sõita ja kui raske tank. Sellised väikesed kollased märgid, mida liiklusmärkide hulgas pole.

Seda teemat ja (taas)tekkinud vaidlust "Kamin on süüdi- ei ole", "Kunnasel on õigus- Kunnas oli ise saamatu" vürtsitaks hea meelega nopetega nüüd juba pea legendaarseks muutunud kindral Roosimäe intervjuust Eesti Ekspressile:

Hästi lihtsalt seletades. Kui mina kaitseväelasena saan poliitilise käsu, et punktist A tuleb minna homme punkti B, siis sellega mulle öeldakse aeg, sihtkoht ja ülesanne. Aga see, kuidas ma lähen A-st B-sse, kas roomates, ujudes või Karlssoni propelleri abil, ja mis varustusega, see ei torgi kedagi teist. Seda otsustan mina. Aga meil mis toimub? Ametnikud annava ette punkti A ja B, ja siis hakkavad dikteerima, millise varustusega, mis taktikaga sinna minna. Kaitseväe ekspertidel kaob igasugune sõnaõigus kaitseväe küsimustes.

Mis on juhtimine? (loetleb püstiaetud näppudel) Sa juhid personali ning jagad ressurssi. Mind ajab alati naerma see tsiviilkontrolli asi. Kas KV täidab seadusi? Täidab! Kas KV-le eraldatud ressurss on kasutatud sihipäraselt? On! Ja see ongi kogu tsiviilkontroll. Meil aga mõeldakse, et see on see, kui tsivilistid hakkavad sõjaväelastele dikteerima, milline on taktika ja milline relvatus.



(Näitan Roosimäele kaitseministri kirja 12.veebruarist 2009, mis on saadetud KV juhatajale. Seal seisab lause "Käesoleval hetkel on käimas projekti "Investeeringute ja (suur)hangete projektipõhine planeerimise" elluviimine, mille teostamiseks moodustatud töörühma on kaastatud ka kaitseväe esindajad)

Kas see on esimene kord, kui sõjaväelasi kaasatakse?

Jah, esimene. Meie käest pole varem küsitud.

Meil on alati probleem relvastusega. Sõjaväelased ütlevad, et meil on nende ja nende ülesannete täitmiseks vaja sellist relvastust. Aga ametnikud ütlevad, et ei, teil pole vaja! Selles ongi point. Lõpuks muutub KV liivakastiarmeeks, kus otsustatakse nagu väikese lapse eest, mis ta mängib ja mis vahendid talle antakse.

A4, kuidas need nopped kogenud sõjaväelase mõtetest Sulle tunduvad Sinu enda kirjutatud ridade kontekstis? Intervjuu on minu arust nii hea, et kõlbab uuesti üle lugeda: http://www.ekspress.ee/2009/04/24/eesti ... tamata-ver