Stsenaarium: sissid invasiooni vastu

[metssiga]

Enamik praegusi tegevpoliitikuid on maksimaalselt käinud vene ajal ülikooli sõjalise kafeedras ja saanud sealt kogemuse, et sõjavägi on mõttetu lollimängimine. Kõrgharidusega ju käisid kaasas teatud mööndused sõjaväe osas. Sellist teenistust nimetataks tänapäeval nahahoidmiseks. Võrreldes N. armee eluga oligi see nahahoidmine siidinäppudele.

Natike OT, aga ise pole ei tegev- ega mittetegev poliitik, küll aga käisin nii 30 aastat tagasi selles kafeedras, mis kapten Trummi arvates tähendab lolli ja kaabakat. Sama arvati tollal ka minust, kuid tollal olin ma nii erandlik tüüp, et tõesti õppisin ka selles erikafeedras. Nende (ja mõningate lisandunud) teadmistega oskasin aastaid hiljem rühma-kompanii-pataljoni tasandil juhtida lahingutegevust seal, kus vennalikud lõunaslaavlased üksteisel kõrisid lõikasid. Ja veel, nagu Kapten Trumm ütleb, et võrreldes N. armee eluga ... jne. ega siis see N. armee elu anna lahingutegevuse oskusi.

[Forman]

Jah, kui vaadata mis parteisse meie praegune ühiskonna eliit kuulus ja mis armees tegid karjääri praegused kaitseväe kõrgemad juhid, siis peab ütlema, et vähe on väärikaid valikuid nende meeste elus.
Mehel ja mehel on vahe. Mõni omas põhimõtteid ja elas seetõttu kasvõi mudas, mõni kerjas võimu ja hüviseid kõrgemalt, ükskõik mis.

Nüüd, 20 aasta töö tulemusi hinnates tekib küsimusi...aga keegi ei küsi. Mis toimub?

Mis armees nad oleks pidanud karjääri tegema siis? Eksiil-kaitseliidus?

[sven]

Mõnes olukorras on väärikam adra taga kõndida.

[mutionu]

Oled sa kindel, et kui nad oleks sel ajal adra taga käinud siis oleks Eestis olukord parem kui praegu? Ma kahtlustan vastupidist. Kuskilt pidid ju sõjaväelise taustaga inimesed tulema.

[Juhani Putkinen]

Mis armees nad oleks pidanud karjääri tegema siis? Eksiil-kaitseliidus?

Õige.

Valikuid eriti palju ei olnud. Mõned eestlased püüdsid põgeneda läände - aga võeti kinni.

Mõni Eesti patrioot hankis sõjalisi oskusi okupatsioonivägede sees - tema sai oskusi mis on võimalik Eesti kasuks kasutada.

Asi pole eriti lihtne.

Mina isklikult poleks olnud nõus okupanti teenima vaid oleksin tõenäoliselt surma saanud juba varakult. Mõni teine teenis okupanti, sai oskuseid, võib-olla tema oskustest on olnud või saab olema kasu Eestile.

Kordan - see asi pole tõesti lihtne.

Kui on tahtmine oma isamaa teenida, nii seda saa teostada mitmel erineval moel. Samuti kui on tahtmine oma isamaa vaenlast (Venemaa) teenida, nii ka seda saa teostada mitmel erineval moel.

Mina isiklikult ja ka näiteks kindral Kert oleksime valmis mõned isikud seina äärde panema ja maha laskma - aga ei saa olla sugugi kindel, et kõikidel juhtudel see oleks õigustatud.

Krt. mõedes seda ...

[sven]

Jah, olen kindel, on vastus mutionule.

[kert122]

kuulge mehed, aru ma ei saa, mis kaitsmine see on siin??
et õigustate kõrgeid ametnikke kes on teeninud kuskil mujal, põhjendades et kuskil pidi teenima....
hästi....aga nüüd küsimus, mis siis saavutatud on???20 aastat, Juhani, mida soomlased on saavutanud?62 hornetit,49 hawki(vist ainult õppeks)
tankid(leopard 2,t55), soomukite tehased, patria timmib koguaeg uusi tooteid, suurtükke on roppu moodi, jäägripataljonid, taistelusukeltajat,mehitamatta luurelennukid(ranger), 12 erinevat klassi laevu mereväes jne jne.
olen ka kuulnud et sommidel on väga kõva rannikukaitse....hästi, tean et soomet ei ole elanud okupatsiooni all paarisaja aasta vältel, on saanud koguaeg vaikselt timmida, kuid siiski.


ma arvan et ma väga puusse ei pane, aga pakun et mobilisatsioon soomes on 5miljonilise elanikonna puhul 300 000, ja meil 1 500 000 elanikonna puhul 16 000???

vägisi jääb tunne ,et meil ei tahetagi areneda....näidake tanki?peale paarikümne btr-i ja liisingpaside pole ju kottigi.
õhuväed?järelpõletid??an-2, ja neli robinsoni...jess
merevägi, ei tea suurt midagi, aga ma arvan et kui miinitraalerid just miine ei veeska, siis ei ole ju ka nendega kottigi teha.
pole millegiga dessantigi vastu võtta, ak-4 30mm kahurite vastu dessantpaadil just ei astu vast...

[Arnold]

Kert! Enesetunde tõstmiseks võib alati molu keerata Läti poole - küll siis tekib soe ja mõnus tunne (Nagu püksi pissides )

[kert122]

ka variant, aga tuleks ikkagi pürgida paremuse poole, loota parimat, kuid valmistuda hullemaks.

[Madis22]

Kui ma veel koolis käisin, siis õpetati mind, et konstruktiivne kriitika eeldab lisaks miinuste väljatoomisele ka positiivse ja säilitamistvääriva äranimetamist. Lisama pidi alati ka soovitusi parendamiseks. Ainult miinustest rääkimist nimetati tollal irisemiseks.

See teema siin algas iseenesest päris hästi: toodi välja mitmeid ohustsenaariumeid mille najal arutleda nendest ohtudest minimaalsete pingutustega puhtalt välja tulemiseks vajalike riigikaise jõudude ja nende saamiseks vajaliku üle. Kahjuks on lõpp kujunenud kuidagi Delfilikuks virinaks. Tulge palun asjaliku teksti juurde tagasi.

[Jaanus2]

Et miks okupanti teeniti. Mõni poiss tahab ikka sõjaväkke ja astub kasvõi okupandi omasse, kui paremat võtta pole. Sest talle lihtsalt meeldib sõjaasjandus. Võib oma südames olla tubli eesti mees, ei juurdle nende probleemide üle ainult niipalju. Aga kui olukord muutub, ongi tubli mees. Laaneots näiteks - oli isegi küüditatud, aga ikka teenis okupanti. Kindlasti ei unistanud, et teeb relvastatud riigipöörde ja taastab EV. Probleem on selles, et meil oli-on professionaalseid sõjaväelasi liiga vähe, isegi neid vene armee omi. Neid, kes jagavad asja sisuliselt. Ülejäänud on sõjaväekauged ja olles nüüd midagi tegemas-otsustamas, tegelevad pigem vormilise küljega. Et oleks paberi peal enamvähem OK ja NATO rahul. Lisaks need vene sõjaväe mehed, keda sealne pakasuhha rahuldas ja kes nii tublid ei ole ja jätkavad samas vaimus. Üks asi on lihtsalt pidada sõjaväge (peab iseseisval riigil olema, igavene jama...), teine asi on pidada seda nii, et sest ka reaalselt riigi kaitsel kasu oleks. Kui ei oska või kui ei usu ise, et on kasu, siis polegi kasu.

[kert122]

madis 22, tuua välja midagi head on suhteliselt raske, kuid arvan et positiivne on see, et on teatud kontigent tüüpe kes asjaga ikkagi tegelevad, kui nad pead kokku paneks, annaks ära teha väga palju.

sissiteema arendamiseks eesti ei ole vaja tanke ega muud kallist tehnikat.
ja olen kindel et eestis on koolitajaid kes valdavad teemat.

kaitseminister on asjalik, see on ka vast hea.
oleks väga hea kui kaitseliidu vabatahtlikud teeksid koostööd omavahel, jagaks kogemusi ja teeks ühiseid õppusi, kus on taktikalised olukorrad nii et kahe erineva maleva õppus on korraldatud nii et neil on erinevad laagripaigad ja lahtine stsenaarium, mõlemal omad ülesanded suunatud üksteise vastu.

see kõik on tehtav, ja selline asi ärataks huvi koomas kaitseliitlastes, ja hakkab tekkima aktiivsus, aga see eeldab aktiivseid väikeseid meeskondi erinevates malevates, kes teevad koostööd.

seda saab teha....ja see on positiivne

[Juhani Putkinen]

oleks väga hea kui kaitseliidu vabatahtlikud teeksid koostööd omavahel, jagaks kogemusi ja teeks ühiseid õppusi, kus on taktikalised olukorrad nii et kahe erineva maleva õppus on korraldatud nii et neil on erinevad laagripaigad ja lahtine stsenaarium, mõlemal omad ülesanded suunatud üksteise vastu.

See on väga hea ettepanek.

Näiteks Viru malev ja Jõgeva malev võiksid lüüa lahinguid ajaloolises Avinurme kandis - kus on nagu nii vaja lahinguid lüüa ka tulevikus. Alutaguse malev võiks olla üks kord kaitsel ja teine kord vastupealetungil.

Juba kolme maleva ühisõppus.

[kert122]

jah, kuid kas ka huvi oleks kellegil?
iseenesest oleks ju kogemus kõigile, lahtine stsenaarium, sisuliselt võõrad vastased, mänguruum mõned kilomeetriruudud.
mõned pädevad kohtunikud.olukord seis ei tehta, aega 24-48h, leia üles vastase laager, telli tuli ja oled võitja.

kõike saaks mõelda ja aretada, taktikaline olukord, oma mõistust tuleb kasutada, kes tahab teeb raamatu järgi, võit on võit.

kuna tegevus käib erinevate malevate mängumaadel, ei tohiks ongelmaid olla.iseasi, kas staabid sellist asja lubavad, kui mina oleks malevapealik, siis mina tahaks küll teada, milleks poisid võimelised on

asi on ka selles, et oma malevasiseliselt teab taset, aga teises malevas ei tea midagi, alustada võib väikselt et tärkaks huvi, lõpuks võiks juba maakaitsekompaniid omavahel manööverdada, see oleks juba suur õppus ja kulukas ka.

[Larry]

Niipalju kui mina tean selliseid üritusi juba sel aastal ka plaanitakse (kui kaugel planeerimisega ollakse ei tea). Asja eesmärk ongi juba eelnimetatud praktika saamine reaalse "vaenlasega", kontaktide tihendamine naabermalevatega ja nende võimetest ülevaate saamine/ kogemuste vahetamine. Väga hea mõte. Aga iseenesest on patrulllaager väga nõudlik ettevõtmine selles osalejatele, enne oleks vaja põhiasjad selgeks saada ja üksus tööle saada. Eks muidugi ka praktika/ omad vead õpetavad , aga nii on see üsna vaevaline protsess, vähemasti enne õppust tuleks väike ülevaade asjadest teha. Kaitseliitlane on ka veits isepäine, tegutsedes tihti "omaenese tarkuse järgi" ja võttes kaasa vaid sellise varustuse, mis talle tundus vajalik olevat kaasa võtta. Hiljem metsas, kui vajadus siiski ilmneb ei ole enam võimalik asja parandada. Aga noh need on sellised "tehnilised detailid" , peaasi on tegutseda, harjutada, isiklik kogemus on parim õpetaja!