Õhutõrje

[Juhani Putkinen]

Nende radarite kohta jääb õhku rippuma sama küsimus, mis tekkis esimese radari hanke järel teistel radaritootjatel, et miks Eesti ostab kaugmaaradari oma raha eest, kui riigi enda huvides oleks keskmaaradarid.

Minu esimene kirjutis selles teemas: "Samal ajal otsustati hankida 12 uut keskmaaradari ning moderniseerida kolm vana kaugmaaradari. Radarihanke oma poolt maksab umbes 2700 miljoni EEK."

Seega Soome EI telli uusi kaugmaaradareid, vaid keskmaaradareid - ja Eesti ostab koos Soomega keskmaaradareid.

[toomas tyrk]

Nende radarite kohta jääb õhku rippuma sama küsimus, mis tekkis esimese radari hanke järel teistel radaritootjatel, et miks Eesti ostab kaugmaaradari oma raha eest, kui riigi enda huvides oleks keskmaaradarid. Kaugmaaradar on vajalik selleks, et suur vend saaks nuuskida venelaste õhuruumis ja selle peab välja maksma NATO.

Äkki vaataks kalendrisse ka mõnikord?

Kellavere radar läks käiku 20. aprillil 2003 (osteti veel varem, ei viitsi praegu neid lepingute sõlmimise kuupäevi taga ajada).

Eesti liitus NATOga 29. märtsil 2004.

Kellavere radari püstipanek ning liitmine ühtsesse õhujälgimissüsteemi oli üks neid "küpsuseksameid", mille Eesti NATOga liitumiseks tegi.

Vahest tekib selline imelik tunne, kui loed jälle mõne mehe postitusi, kuidas NATO on paha ning kasutu ja eestlased lollid, et loodavad NATO peale...

Qui bono?

[Kapten Trumm]

Miks kalendrisse? Liitumisaeg ei puhu sellisel teemal üldse pilli. NATOga liitumise eelses perioodis oli Eestil võimalik saada relvastusabi relvajõudude viimiseks vastavusse. Seda abi on Eesti kasutanud väga vähe. Ei ole olnud kunagi keelatud küsida ja saada selleks rahalist abi, eriti kui tegemist on süsteemiga, mis on NATOle strateegiliselt vajalik.

[tuna]

Ma toetun ainult oma mälule praegu, aga kas mitte Leedu ei jätnud seda kaugmaaradarit ostmata? Vähemalt tuleb mul uduselt meelde, et kui see punakotkas Leedus alla tuli, siis põhjendati leedulaste poolset asja mahamagamist sellega, et neil pole üldse uusi radareid.
NATOsse võeti aga Leedu koos meiega.

[Lemet]

Nagu läbi udu meenub, jättis-võttis Leedu kasutusse vanad nõukogude aegsed süsteemid, mis olla nende väiteil olnud ka Trojanovi mahamagamise põhjuseks.

[Kapten Trumm]

Seega Soome EI telli uusi kaugmaaradareid, vaid keskmaaradareid - ja Eesti ostab koos Soomega keskmaaradareid.

Need EI OLE keskmaaradarid.

Viga on selles, et kuigi populaarteaduslikud ajakirjaartiklid nimetavad neid keskmaaradariteks, on tegelikkuses tegemist kaugmaaradariga, millel on parandatud sooritus keskmisel ja madalatel kõrgustel. Ground Master 400 seeria on kaugmaaradarid. Keskmaaradarid on Giraffe, Sentinel jne.

Tootja enda klassifikatsioon:

GM400 : The world’s first long range high medium low altitude radar

400 km töökaugus ja 30 000 m töökõrgus on päris kindlalt kaugmaaradar.
Samad näitajad on ka olemasoleval TPS-117 kaugmaaradaril.

Tootja kodulehel seisab:
Height: 2,000 feet at 100 Nm

160 km kaugusel avastamiskõrgus 600+ meetrit? Või mida see tähendab? Selle kõrguse all mahub ju vähemalt neli rivi lennukeid segamatult lendama.

Tootja koduleht (sealtsamast sorides saate aru ka, mis radar on keskmaaradar (selle kaugus on alla 100 km). Näiteks hangitud Giraffed on keskmaaradarid.
http://www.thalesraytheon.com/business- ... r-400.html

Võhiklik pressiteade Eesti keeles. Kui meiesugused siin eksivad, siis Kaitseministeeriumi ametnikud võiks vähemalt enne tootja kodulehe läbi lugeda ja ennast radarite klassifikatsiooniga kurssi viia
http://www.mod.gov.ee/?op=news&id=1932

Nõustun täiesti reservkindral Roosimäega, et kaugmaaradar EI OLE Eesti otsene vajadus. Eesti vajadus on keskmaaradarid, mis on palju efektiivsemad ohtlikel kõrgustel, palju mobiilsemad ja mis kõige tähtsam- odavamad. Meil ei ole vaja jälgida Novgorodi all lendavate vene lennukite harjumusi, vaid me peame olema suutelised avastama õigeaegselt madalatel kõrgustel suurte kiirustega liikuvat taktikalist lennuväge, mille vastu on kaugmaaradarid vähetõhusad. Kaugmaaradarid on vajalikud, kuid taktikaliselt on keskmaaradarid Eesti oludes kasulikumad. Soomes on olukord natuke teine, sest riik on märgatavalt suurem.

[Kapten Trumm]

Nagu läbi udu meenub, jättis-võttis Leedu kasutusse vanad nõukogude aegsed süsteemid, mis olla nende väiteil olnud ka Trojanovi mahamagamise põhjuseks.

Ma arvan, et meie radariga oleks ta samasuguse madallennu teinud ilma, et teda avastatud oleks. Ainult Giraffed oleks siin päästnud.

[tuna]

Vahest tekib selline imelik tunne, kui loed jälle mõne mehe postitusi, kuidas NATO on paha ning kasutu ja eestlased lollid, et loodavad NATO peale...

Qui bono?

Selle kohta kuidas elementaarsete julgeolekualaste küsimuste esitamine on Eestis millegi pärast NATOs kahtlemine, üks surematu tsitaat KaMina asekantslerilt.

Eesti sees on nende viimase 14 aasta jooksul käinud lakkamatu debatt selle üle, kas meid ikka võetakse NATO liikmeks, kas NATO pole mitte sõjalisest kollektiiv-kaitseorganisatsioonist julgeolekupoliitiliseks jututoaks muutunud, kas meile ikka tullakse appi, kas meie liitlastel on olemas kõrges valmiduses vabad väed, millega meile appi tulla, ning kui need väed ka olemas on, siis kas nende kohalejõudmiseks ei kulu uskumatult palju aega jne, jne. Allakirjutanu on neid argumente ja nende muutumist ajas 1995. aastast alates tähelepanelikult jälginud. Huvitav on see, et kõigi nende erinevate vastulausete taga on reeglina ühed ja samad inimesed, kelle argumendid küll ajas muutuvad, kuid skepsis NATO suhtes on jäänud kõigutamatuks.

Sven Sakkov "Eesti, 888 ja NATO" Diplomaatia, september 2008

Ja mida me võime nüüd lugeda Kaarel Kaasilt, kes käis ühel NATO kohtumisel.

Allpool olgu ära toodud peotäis sellel 10.-12. maini väldanud üritusel räägitust ja väljaöeldust. Siia ülestähendatu esindab iseenesest mõista erinevate ja mitmete seminaril sõnavõtnute seisukohti.

NATOst, allianssi tervislikust seisundist ning olukorrast maailmas

• Suured konventsionaalsed sõjad pole enam mõeldamatud
• Ebastabiilsus NATO piiride läheduses tulevikus pigem kasvab, kui kahaneb
• Põhja-Atlandi lepingu artikkel 5 on iseenesest vaid tükk paberit, mis ei oma mingit väärtust ilma selle praktikas rakendamiseks vajalike sõjaliste ettevalmistusteta, operatiivplaneerimiseta, sõjaliste võimete ja infrastruktuurita –ehk reaalse sisuta. (Remark: üheks näiteks sellisest infratruktuuriprojektist võib pidada näiteks Ämari lennuvälja renoveerimist).
Artikkel 5-ga seonduv on praegu sedavõrd tugevalt fookuses seetõttu, et viimase 10 aasta jooksul pole allianss sellele reaalse sisu andmisega praktiliselt tegelenud.

http://blog.icds.ee/article/mida-peaks- ... arelvadega

Mida me peame sellest siis järeldama?
Kas nüüd on NATOs kahtlemine levinud ka Eestist väljapoole NATOsse endasse?
Või on KaMina tegelased meile kõik need aastad ajanud selle "NATOs kahtlejate" jutuga (mis jõudis ka presidendi kõnedesse) täielikku jama?

[Lemet]

kuidas NATO on paha ning kasutu ja eestlased lollid, et loodavad NATO peale...

Noh, lause esimese poolega - kui peaks tõesti nii olema, et NATO meile vajaduse korral kasutuks osutub( aga kas keegi julgeb selle peale mürki võtta, et kuulus viies punkt meie puhul ainult lõualõksutamiseks ei kujune), siis on NATOs tõepoolest midagi head ja kasulikku raske näha. Ja teine pool- kas Sulle, Toomas, ei tundu, et eestlased ongi tõepoolest lollid, et AINULT NATO peale loodavad. Nagu see viimased kümmekond aastat olnud on. Luues niššivõimekust (taas kord need kurikuulsad ja suurema osa mõtleva rahva arust olematu kasuteguriga miinitraalerid, helikopterid, transpordilennukite osakud, kergjalavägi palavates maades , paarkümmend logistikaspetsi, meedikut, demineerijat )ja uskudes sinisilmselt, et vajaduse korral mustab meie taevas NATO lennukitest ning Poolast tulevad teed saavad soomusmasinatest ja muust tehnikast umbes olema. Võib-olla tuleks kasuks lõpuks üles ärgata, silmad lahti teha ja mõista, et loota saame AINULT eneste peale. Ja kui sea kombel veab, siis EHK ka NATOle ja välisabile. Ons seda NII raske mõista?

[Kapten Trumm]

Justnimelt, NATO pole ASJAGA TEGELENUD. Kui natuke rohkem sõja-asjanduse kohta mingist vallast teadmisi omada, siis saab järjest selgemaks see asi, kui vähe on sealt tegelikult võimalik kiiresti abi saada ja kui kaua tuleb ise vastu pidada, et kellelegi oleks üldse appi võimalik tulla. Mitte asjata ei käinud Ida-Euroopa riikide vahel rebimine, kes saab endale jänkide raketikilbi objektid, sest nendega käivad kaasas USA (mitte NATO) julgeolekugarantiid. NATO on praegusel hetkel hulk õhku rikkuvaid pensionieelikutest poliitikuid ja natuke sõjajõudu. Kellest omakorda lõviosa annab USA.

Ja selles valguses tuleb kulutada raha selleks, et venelaste Su-24-d (millel on igailma madallennuvõimekus nagu F-111-l) ei ilmuks ootamatult pomme puistama sõjalisele infrastruktuurile, mitte puistada sadu miljoneid järjekordsele partnerlusprojektile, mille raames ehitatakse kaks õhukatteta ja väikese mobiilsusega radarijaama, millega on rahuajal mõnus venelaste lennuväemanöövreid jälgida ja mis sõja-ajal muutuvad esimestel minutitel kaheks kaitsetuks 200 miljoniliseks sihtmärgiks. Või valmistuda selleks, et üle piiri lekkivad helikopterid eriüksustega pardal ei ilmuks nagu välk selgest taevast väeosi piirama.

Ärme räägi, et need Ground Masterid on mobiilsed. Tänapäeva sõjas on 30 minutiga positsioonilt lahkuda suutev radarijaam sama hea kui statsionaarne=potentsiaalne surnud raud. Eesti oludes on vaja jaamu, mis teevad seda minuti jooksul. Juba Vietnami sõja ajal tähendas, et kui sa 15 minutiga polnud kadunud, siis jõudis vastane kohale ja pommitas sind segamini.

Lähtudes olukorrast (lennukeid ei tule, ÕT rakette natuke) on ELUJÕULINE õhukaitse üles ehitatud põhimõttel enne efektiivsus, siis laienemine. St et kõigepealt võtame ette kõige olulisema piirkonna ja teeme selle vastasele läbimatuks. Kui see on tehtud, siis liigume laienemise poole. Neid kalleid radareid pole mingit mõtet mööda Eestit laiali laotada, kui neid kaitsta pole võimalik.

[Kapten Trumm]

Sven Sakkov "Eesti, 888 ja NATO" Diplomaatia, september 2008
Või on KaMina tegelased meile kõik need aastad ajanud selle "NATOs kahtlejate" jutuga (mis jõudis ka presidendi kõnedesse) täielikku jama?

Küsimus on selles, et teatud ringkonnad on Eestis arusaamisel, et iseseisev riigikaitse peab olema vaid selleks, et osaleda NATO missioonidel ja kui probleemid tekivad, siis tuleb NATO ja sõdib. Ja lisaks on nad arusaamisel, et nende arusaam riigikaitsest ongi kaitsepoliitika. Ja see kaitsepoliitika on õige, sest kuskil Gerogetowni või Harvardi ülikoolis kuulatud kaasaegse julgeolekupoliitika kursus seda väidab. Et maailmas on tulevikus vaid väikesed assümmeetrilised sõjad ja suure sõja oht on igavesti kadunud.

Kohati meenutab see retoorika Jossif Vissarionovitsi arusaamu elust. Ehk kui partei käskis kolhoosnikul külvata vilja jaanuarikuus ja kolhoosnik hakkas seletama, et talvel külvatud vili ju ei kasva, siis kuulutati kolhoosnik rahvavaenlaseks ja lasti maha.

Umbes sama retoorika tuleb ju ka nende NATO-skeptikute ja elus-olus pettunud reservi arvatud ohvitseride väljaütlemiste suunas.

[Juhani Putkinen]

Seega Soome EI telli uusi kaugmaaradareid, vaid keskmaaradareid - ja Eesti ostab koos Soomega keskmaaradareid.

Need EI OLE keskmaaradarid.

Viga on selles, et kuigi populaarteaduslikud ajakirjaartiklid nimetavad neid keskmaaradariteks, on tegelikkuses tegemist kaugmaaradariga, millel on parandatud sooritus keskmisel ja madalatel kõrgustel. Ground Master 400 seeria on kaugmaaradarid. Keskmaaradarid on Giraffe, Sentinel jne.

Radareid klassifitseeridakse natuke umbmääraselt. Mina soomlasena kasutan Soome kaitseväe klassifikatsiooni.

Giraffet mis mõõdavad kuni 100 km klassifitseeridakse märgiosutamisradariteks ja lühimaaradariteks sõltudes mis nendega otseselt tehakse.

Soome praegune (Soome oma toodang) keskmaaradar mõõdab kuni 350 km.

Soome praegune (Prantsuse oma) kaugmaaradar mõõdab kuni 500 km - nendesse on nüüd tellitud upgrade.

[Kapten Trumm]

Eks kontekstid ole ka natuke erinevad, nt Soome territoorium on natuke teisest klassist ka. Kui see 400 km radar panna üles üks Lõuna-Eestisse, teine Muhumaale (sellest on ajakirjanduses räägitud), siis mida annab Eestile võimalus näha Venemaa õhuruumi 350 km sügavusele ja alates 1 km kõrgusest? See on hea, kui on, kuid pole esmavajalik. Ehk nice to have, but not must have.

Sõjalises mõttes on tähtsam saada kontrolli alla madalad kõrgused ja seda selle klassi radaritega ei tee.

Ehk Eestis on selle ülesande täitmiseks vaja klass madalamaid radareid, näiteks selle kahe Ground Masteri asemel tuleks osta neli Giraffet Suur-Tallinna piirkonnas usaldusväärse madala kõrguse vaatlemise tagamiseks.
Nende madala kõrguse näitajad on sootuks teisest klassist (nad suudavad avastada ja madalal lendavaid koptereid) ja nende ellujäämise võime sõjaoludes on midagi muud. Giraffede ostu kohta pole mul küll miskit kobiseda (parem kui Sentinel) ja sellega pani Eesti küll täppi.

[Gideonic]

Sõjalises mõttes on tähtsam saada kontrolli alla madalad kõrgused...

On see üldse ilma AWACS'iteta teostatav ? Kas leidub maapealseid radareid, mis suudavad nn "Maad kaisutavat" lennukit Eesti maastikul õhutõrje jaoks vajalikult kauguselt tuvastada ? Ja veel nii, et nad pärast seda mõne "ALARMski" otsas ei lõpeta (või kuidas iganes meie lähinaabrid oma radarivastaseid rakette kutsuvad) ?

[Kapten Trumm]

Päris ideaalseks ei saa, aga saab täitsa rahuldavalt. Selleks on viimane moesuund tõsta radari antenn üles, maapinna ebatasasuste ja metsa tagant välja.

Muidugi üks alternatiiv on tõsta õhutõrje kompleks koos radari ja rakettidega reaktiivmootori abil õhku ja sealt ülevalt on hoopis parem radariväli nende "maapinna kallistajate" vastu. Lisaboonusena on ka raketi lennukaugus suurem. Aga see on teadupärast meile ülejõu käiv, liiga kallis-keerukas ning need hävitatakse ootamatu rünnakuga juba maa peal

Selleks, et leida vastast madalalt, tuleb töötada lühema lainepikkusega, kasutada dopleri efekti ja teha minutis rohkem peilinguid (parabool käib kiiremini ringi) ja kasutada kiiremaid arvuteid. Ja tõsta radari parabool võimalikult kõrgele. Kui oleks võimalik kõik üheainsa radaritüübiga ära teha, siis poleks neid Giraffesid-Sentinele ju kellelegi tarvis. Seega kõlab lausa füüsikaga vastuolus tootja claim "very low altitude".

http://www.youtube.com/watch?v=SAhWU19e ... re=related

Palju kõrgust on? 10 meetrit?