Juhani Putkinen kirjutas: Seega Soome EI telli uusi kaugmaaradareid, vaid keskmaaradareid - ja Eesti ostab koos Soomega keskmaaradareid.
Need EI OLE keskmaaradarid.
Viga on selles, et kuigi populaarteaduslikud ajakirjaartiklid nimetavad neid keskmaaradariteks, on tegelikkuses tegemist kaugmaaradariga, millel on parandatud sooritus keskmisel ja madalatel kõrgustel. Ground Master 400 seeria on kaugmaaradarid. Keskmaaradarid on Giraffe, Sentinel jne.
Tootja enda klassifikatsioon:
GM400 : The world’s first long range high medium low altitude radar
400 km töökaugus ja 30 000 m töökõrgus on päris kindlalt kaugmaaradar.
Samad näitajad on ka olemasoleval TPS-117 kaugmaaradaril.
Tootja kodulehel seisab:
Height: 2,000 feet at 100 Nm
160 km kaugusel avastamiskõrgus 600+ meetrit? Või mida see tähendab? Selle kõrguse all mahub ju vähemalt neli rivi lennukeid segamatult lendama.
Tootja koduleht (sealtsamast sorides saate aru ka, mis radar on keskmaaradar (selle kaugus on alla 100 km). Näiteks hangitud Giraffed on keskmaaradarid.
http://www.thalesraytheon.com/business- ... r-400.html
Võhiklik pressiteade Eesti keeles. Kui meiesugused siin eksivad, siis Kaitseministeeriumi ametnikud võiks vähemalt enne tootja kodulehe läbi lugeda ja ennast radarite klassifikatsiooniga kurssi viia
http://www.mod.gov.ee/?op=news&id=1932
Nõustun täiesti reservkindral Roosimäega, et kaugmaaradar EI OLE Eesti otsene vajadus. Eesti vajadus on keskmaaradarid, mis on palju efektiivsemad ohtlikel kõrgustel, palju mobiilsemad ja mis kõige tähtsam- odavamad. Meil ei ole vaja jälgida Novgorodi all lendavate vene lennukite harjumusi, vaid me peame olema suutelised avastama õigeaegselt madalatel kõrgustel suurte kiirustega liikuvat taktikalist lennuväge, mille vastu on kaugmaaradarid vähetõhusad. Kaugmaaradarid on vajalikud, kuid taktikaliselt on keskmaaradarid Eesti oludes kasulikumad. Soomes on olukord natuke teine, sest riik on märgatavalt suurem.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.