www.militaar.net

Ma olen nüüd täielikus hämmingus, mis puutub Sütiste pargi raudteetamme. 20-ndate aastate kaart näitab hoopis teistsugust asja, kui nüüd selgub. Tundub, et see "lisaharu" tundmatu objektini EW aegses lasketiirus on ikkagi seesama noolsirge kõnnitee, mis läheb paralleelselt Sütiste teega ning minu seal nähtud harutee ei olnudki silmapete... Tondi suunas möödus see nähtavasti Sütiste tee 17 olevast suurtüki töökojast. Kõlab loogilisemana.
Kuid, kas praegu kaardile märgitud lisaharu on ulme või reaalsus? Maastik on seal niivõrd segi, et minu silm ei ütle ära mis on mis.
Samuti hakkab selguma nende tundmatute liivaküngaste ja kraavide kohta - mingid laod ja siis ikkagi PSMK aegsed...?
Huvitav, mis otstarve oli sellel miniatuursel rööpal? Nii väike rööbas ei saand selgelt rongi kanda, ehk siis vagonett? Kui tegemist oli ladudega, siis ilmselt laskemoona transport lao sees (Nagu Astangu tunnelites)?

Vaxi leitud harutee ei ole silmapete. Kui seal "noolsirgel teel" natuke ringi vaadata, siis pöörab sealt veel üks haru Rahumäe poole, see on pildil olevast harust natuke Mustamäe haigala poole tagasi minna, aga see haru ei ole enam nii lihtsasti märgatav - on juba üsna maatasa. Arvata võib, et need mõlemad harukesed (ja niisuguseid võis veelgi olla) olid laosisesed teed. Kui 1970-ndatel Sütiste tee park rajati, tehti sealkandis üksjagu puhastustööd.
Mingid jäänused omaaegsetest teetammidest suunduvad ka Vanaka poole (risti raudteetammidega), nende päritolu ei tea. Tuleb arvestada, et kunagi oli Vanaka kohal väike suusahüppemägi, enne kui ehitati praegusel kohal olev Mustamäe suusahüppemägi. Viimane oli algselt puidust ja sinna sai suveti vabalt üles ronida ning sealt avanevat vaadet nautida, 1960-ndatel rekonstrueeriti.
Raudtee Tondi poole läks praeguse Mustamäe haigla kohalt (või sealt lähedalt), ilmsesti pööras üks haru ka suurtükitöökotta. Sealt edasi, nüüdseks ehitiste alla jäänud alalt läbi minnes jõudis raudtee Rahumäe teeni, Tuisu tänava ristmikust natuke Rahumäe poole, ja liitus Rahumäe - Tondi teega. Samas oli raudteevahi putka (praeguse politseimaja poolsel küljel), mis mitte väga ammuses minevikus maha põletati.
Arvan ka, et kitsad rööpad olidki vagonettide veeretamise tarbeks. Umbes samasugused rööpad on ka Mäeküla (Astangu) tervena säilinud tunnellaos.

Ladusid sinna PSMK ajal ehitama tõesti hakati ja midagi vist jõuti ka valmis. Kunagi oli "battali" lehel sellest juttu kuid nüüd on see ümber tehtud ja seda teksti seal enam pole. Astangu ladudest on aga rööpad vahepeal pihta pandud - niipalju siis muististe kaitsmisest.

Nii, käisin jälle välitöödel
Seekord kõndisin Laagri raudteetammi pidi. Linna poole jääva tammi leidsin ilusasti üles, see on üsna kõrge ja hästi säilinud. Silda muidugi enam ei ole, sinna kohta oli kitsas betoonist purre tehtud.
Mis aga edasi juhtub, on huvitav. Kaardil on ilmselt Laagri raudtee peale jõge totaalselt valesti. Nimelt peale jõge läheb tamm u. 50m otse ja pöörab siis vasakule, Vanasilla teega paralleelseks, joostes teest põhja poole jäävates hoovides. Muidugi võib see ka olla müstiline Männiku-Laagri lõik...

Kasutaja Vax pani üles kena rea fotosid ja kolmanda juures neist küsib, mis betoonsambad need on, kas seal oli telefon, telegraaf või valgustus. Juhtumisi võin sellele vastata.

Tegemist on nõuka-aegse sideliiniga. Kahejuhtmeline liin aadresside Pärnu mnt 328 ja Nõmme tee 99 (miilitsakool ja alaealiste kogumispunkt) vahel. Liini rajamiseks nähti ilmselt palju vaeva, näiteks TSIK-i (praegune Audentes) ühikatest läks liin otse üle, mitte kõrvalt mööda. Milleks selline kulukas otseside vajalik oli, võime vist küll ainult oletada.

Igatahes PSMK-ga see kuidagi seotud ilmselt ei olnud muus, kui selles, et ehk oli kohati mööda vana tammi ja sihti lihtsam liini panna.

Käidud jällegi üks lõik läbi.
Nimelt Nõmme-Väike (Hiiu), sealt edasi Tähetorni viadukti alt läbi ning edasi vasakule ETKVL ladude taha.
Tähelepanekuid.
Ringdepoo juurest Kivimäe ladudeni läinud haru kohal on ka hiljem olnud laiarööpmeline tee, mis läheb praeguse elevaatori juurde. Kunagine kitsarööpmeline läks ilmselt "läbi elevaatori" (mida seal sel ajal ilmselgelt ei olnud). Kohati on näha omaaegne munakivi-sillutis.
Edasi kõndides läks üks haru mingisse sõjaväebaasi. Huvitav oleks teada, kas PSMK ajal oli seal ka midagi militaarset.
Edasi läheb raudtee allamäge, selgelt on näha süvendi laiuse järgi, et raudtee on olnud kahesuunaline.
ETKVL ladude juures on näha kunagise harutee jäänused (laiarööpmelise), tegelikult on seal neid lausa kaks. Üks keeras ladude väravast sisse ning teine jätkus piki aeda, kusjuures vahepeal tegi aed jõnksu, kus raudtee järkus seespool aeda. Raudteeliiprid jätkuvad üsna pikalt, mööda pooleliolevast ehitisest ja lõpevad alles väljaku tagumises otsas kohas, kus algab mingi ettevõtte ülesküntud ala.
Tõenäoliselt on see raudteeharu rajatud endise kitsarööpmelise kohale.

Pildimaterjali:
Ringdepoo tagant haru Kivimäe ladude poole:



Raudteesüvend Harku liinil


ETKVL ladude taga vana raudtee:

ETKVL ladude taga olev haru viis kunagisse vanaraualattu, laias süvendis olid kunagi paralleelselt laia- ja kitsarööpaline (Vääna raudtee).

Elevaator on palju hilisemast ajast (pilt Nõmme Jalutaja teejuhist, lk 77):
http://nagi.ee/photos/photo_sizes.php?i ... 759&size=l

Vanaraualao asemel oli Kalda tänava all kunagi liivakarjäär, tõenäolisel siis kitsarööpmelise raudtee pallastikarjäär (kaart on EW 1:50000):
http://nagi.ee/photos/Castellum/14900761/

Panen siia paar asja omaaegse Nõmme-Väike jaama kohta.

1. Jaama skemaatiline plaan (on kahjuks viletsavõitu resolutsiooniga)



2. Üks foto 1924. aastast



Fotol on jaamahoone, sellel peaks olema silt jaama nimega. Jaam oli olemas veel 1950-ndatel, kuid ma ei ole kindel, kas jaamahoone asus siis selles samas majas või oli viidud üle mõnda teise hoonesse. Raudtee-aegseid maju on sealkandis veel praegugi, kõik rohkem või vähem ümber ehitatud. Kuid kõik need ei pruugi olla kindluseaegsed, sest ka EW ajal oli see raudtee (Vääna raudtee) kasutusel. Hoonete taga on praegune Vääna tänav.
Minu pilt on pärit kuskilt vanast ajalehest, tunduvalt parem pilt samast kohast on aadressil http://www.hansaco.ee/raudtee/?main=1&s ... 83&tlink=0 ja seal on veel muudki Nõmme-Väikse kohta.

Mõlemad ehitised on tänapäevani alles.

Nõmme-Väike oli ikka suur liiklussõlm. Praeguseks pole sean enam ühtegi rööpapaari alles.

Kui juba sai räägitud, et ETKVL ladude kohal oli PSMK jaoks liiva karjäär, siis küsiks, et kas selle raudtee rööpad ulatusid ka seal kõrval olevasse Harku rappa. Või seal olnud raudteed hilisem Eesti aegne ettevõtmine. Rabas raudteetammide jooksusuundade järgi tundub, et need jooksid kokku ka kindlusraudteele praeguse Kadaka puiestee viadukti piirkonda.

Faust kirjutas:Nõmme-Väike oli ikka suur liiklussõlm. Praeguseks pole sean enam ühtegi rööpapaari alles.

Kui juba sai räägitud, et ETKVL ladude kohal oli PSMK jaoks liiva karjäär, siis küsiks, et kas selle raudtee rööpad ulatusid ka seal kõrval olevasse Harku rappa. Või seal olnud raudteed hilisem Eesti aegne ettevõtmine. Rabas raudteetammide jooksusuundade järgi tundub, et need jooksid kokku ka kindlusraudteele praeguse Kadaka puiestee viadukti piirkonda.

Rabas olevad raudteed (turba veoks) peaksid olema eestiaegsed, küllap olid nad kitsarööpalise võrguga ühenduses ( et mitte ümber laadida). Kust selline hea Nõmme-Väikese skeem pärit on? Ehk leiaks sealt veel midagi selle kandi kohta. Igasugu raudteega seotud hooneid on seal palju olnud, praeguseks enamus kadunud.

Fotol on oranžiga märgitud laohooned paekivist ja arvatavalt vanimad laokompleksi ehitised.
Samas ei ole joonis eriti täpne ja märgitud laod võisid olla juba 1924 aastal paigas?

Ringdepoo juurest Kivimäe ladudeni läinud haru kohal on ka hiljem olnud laiarööpmeline tee...

Ajaks siis asja niipalju veel keerulisemaks, et laiarööpmelist raudteeed ei ehitatud puhtalt kitsarööpmelise tee kohale vaid mõlemad eksisteerisid üheaegselt

Siin on mitu varianti - lihtsam oli nt Raasiku jaamas - ühel pool laadimissilda Raasiku on küll I ms teema, aga pole otseselt PSM.

Kallim on ehitada üks, aga mitmerööpmeline tee:
http://en.wikipedia.org/wiki/Dual_gauge

Aga niigi olid pöörangud ühed väga kallid jupid, siin läheks veel keerulisemaks (ja kallimaks).

Lätis on küll olnud marsruute, kus on kõrvuti standard- ja laiarööpmeline tee (Riia-Jelgava-Gluda ning Daugavpils-Zemgale), aga kuidas see on tehniliselt lahendatud, ei tea. Lätlaste andmetel ei läinud neil enne Nõuka-aega lõuna poole (Euroopa poole siis) enam ühtegi laiarööpmelist raudteed. Ehk siis Euroopa pool polnud enam probleemi.