www.militaar.net

Juhani Putkinen kirjutas:
Soome iseseisvus 6.12.1917 - ja pärast seda Soomet pole mitte keegi okupeerinud, imperialistlik paariariik on küll püüdnud okupeerida, aga tulemuseta.

Hõõru jah nina alla.

Härra soesilm! Soovitan Teil soojalt lugeda kadunud Käärmanni raamatuid "Sissisõja käsiraamat" ja "Metsavenna käsiraamat".

Siis vahest viskab pildi ette, et miks neid ettevalmistusi vaja on. '40-ndatel mindi sisuliselt sellega, mis sul seljas oli. Kui peaks tõesti juhtuma, et mingi jorss üritab siia maale ronida, siis võib selle peale kindel olla, et enam hääletut minekut ei tule. Siis on vähim asi mida me teha saame, hoolitseda iseenda heaolu eest. Mis sest, et kohest effekti pole näha, kunagi, kui kõik viltu veab, oled Sa õnnelik, et heal ajal investeerisid ISEENDA heaolusse.

Case closed.

Hea küll. Ega ma nende peidikute lausvastane ei ole. Mind tegelikult huvitas rohkem lõkke tegemise võimalus. Ja enamgi veel teiste arvamus. Ma saan aru et 2:1 kaotasin ... arvestades Hr Putkineni kogemusi, siis üks punkt löödi mulle jalgevahelt!

3:1 Mitte sõnavõtmine ei tähenda, et ei loe.

See peidikute värk ei tööta meil - 5. kolonn on igal pool sees ja kõik on nagu peopeal... Soomes seda muret pole... Aga Tallinn, Narva, K-Järve, Sillamäe, Valga, ka Tartu... Katsu sa seal midagi peita, et ükski vant ei teaks...

Kas metsa vähe? Pealmise pinnasekihi peale tagasi paned, peaks kõik korras olema.

Gfreak kirjutas:Kas metsa vähe? Pealmise pinnasekihi peale tagasi paned, peaks kõik korras olema.

Pinnasekiht pinnasekihiks, aga kuhu sa põhilise, väljatulnud pinnase paned, et see kellelgi kahtlusi ei tekitaks, et mida siin kaevatud on? Katsu sa lisaks võõras metsas peidikut kaevata ilma, et kedagi sulle kaela ei saadeta. Omas metas on muidugi lihtsam mõni plastvaat mõningase varustuse jaoks maasse matta ja niipalju väljatulnud pinnast suudab ka ehk auto järelkäruga ära vedada. Kapitaalsema punkri ehitus on ikka märksa komplitseeritum tegevus ja ka oluliselt riskantsem, et keegi sellest haisu ninna ei saaks, olgu selleks kasvõi puhas uudishimu.

Eestis on piisavalt sellist tihnikut, kuhu ükski inimene oma nina ilma tungiva vajaduse ja suure huvita ei pista.

Shiim kirjutas:Eestis on piisavalt sellist tihnikut, kuhu ükski inimene oma nina ilma tungiva vajaduse ja suure huvita ei pista.

On jah. Kaasa-arvatud sellist, mis on peaaegu voimatu läbida.

Potentsiaalsel vainlasel o piisavalt tulejõudu, et kahtlusalune piirkond puhtaks põletada... Sissi värk ei kesta kaua, kui konventsionaalne sõda läbi... Vant lihtsalt tapaks kõik abistajad maha ja põletaks talud... Tšetšeenid hävitati brutaalsusega... On metsatukas sissikartust - 10 GRADi kohale ja ... Õhk - kui NATO ei jõud, siis lännu... Ah ei viitsi... Afgaanis-Iraagis ehk veel püütakse tsiviili ja asjassepuutumatut säilitada, vant külvab surma lihtsalt ringiratast... Ja veerand Eesti elanikkonda on tal abis...

Konventsionaalsed sojapidamist (Tallinn hoitakse enda käes) toetatakse sissitegevusega. Kurnatakse Tallinnasse suunduvaid kolonne varitsustes.

Sissi võib istuda augus näiteks 500 m kaugusel teest suvalises kohas. Ei ka venelastel ole lõpmatuseni neid grade, et neid igale poole ühe sissi tõttu külvada.

metsaline kirjutas:Potentsiaalsel vainlasel o piisavalt tulejõudu, et kahtlusalune piirkond puhtaks põletada... Sissi värk ei kesta kaua, kui konventsionaalne sõda läbi... Vant lihtsalt tapaks kõik abistajad maha ja põletaks talud... Tšetšeenid hävitati brutaalsusega... On metsatukas sissikartust - 10 GRADi kohale ja ... Õhk - kui NATO ei jõud, siis lännu... Ah ei viitsi... Afgaanis-Iraagis ehk veel püütakse tsiviili ja asjassepuutumatut säilitada, vant külvab surma lihtsalt ringiratast... Ja veerand Eesti elanikkonda on tal abis...

See jutt on sul kinnimakstud?

Ma katsun teemasse tagasi jõuda, kuid enne paar tähelepanekut eelmiste sõnavõttude kohta.
Iga peidiku puhul ei ole vaja kaevatagi! Ma tean mis asi on pinnase ära vedamine näiteks 2x2m peidiku puhul. Väga raske aga võimalik. Eriti kui mõni vooluveekogu lähedal on. Ma tean seda ka, kuidas on seda teha "võõras metsas", kuigi omandivorm võtab selles olukorras väga erinevaid toone . Kuid veel kord - alati ei pea kaevama.
Mis tshetsheenidesse puutub, siis pole neid kõiki hävitatud brutuaalsusega, muidu ei käiks seal täna paugutamist. Ja oma suure tulejõuga ei hakka vaenlane kindlasti arulagedalt kogu piirkonda läbi tulistama. Ega ta napakas ole!
Kui nüüd teemasse tagasi tulla - külm ja nälg. Kas keegi teab mõnda metsavenda, kes oleks külmetusse surnud? Või mõnda haigusesse? Või isegi, et mõni vend oleks pikalt tõbine olnud (voodihaige)?

no näiteks voitkad, neil oli probleeme tervisega ju, no näiteks, hambavalu.

*Helmut Valdma näiteks 2 korda kopsupõletikus ja vähemalt ühe korra väga raskelt. Lepa raamatus Soekõrv'aga episoodi ka kirjeldatud - peast tervet lõiku siia genereerida ei suuda.
Raviarstideks olid nimetatud Soekõrv ja ka dr.Kull.
*Aleksander Õismaagi meenutas haigeks olemist peale haarangust väljavõitlemist ja läbikülmumist.
*Millegipärast tuleb ka kohe "karujook" meelde...

Kui ikka kõik avaldatud mälestused läbilugeda - kindlasti tuleb neid haigusjuhte juurde. Olgem realistid - ega metsavend nüüd tervislikus mõttes üli-inimeseks ikka ei muutunud küll. Elu niisketes tihnikutes, vihmasajus moona hankimine jmt. See siiski jätab oma jälje tervisele. Kuigi õpetas kindlasti ka seda tervist hoidma.

Aaro Pihlapuu vist ka kirjutas oma päevikus haiguspäevadest.