Palgad

[Kapten Trumm]

Lisan hagu tulle (mitte midagi isiklikku, aga mõelge laiemalt)

Seoses võidupühaga tekkis sel aastal juurde

1 kindral
1 brigaadikindral
(ok, selle põhjus on selge, kuigi mina küll ei tõsta enne koondamist kellegi palka)
(2010 juunis -1 kindralmajor)

1 kolonel (2010 juunis 2 koloneli)
13 kolonelleitnanti (2010 juunis 14 kolonelleitnanti)
36 (!!!!) majorit (2010 juunis 23 (!!!!) majorit)

Tahaks tommy moodi küsida, "mille arvelt"?
Kus on see SA pataljonid, mida hakkab juhtima igal aastal juurde tekkivat täiendavat üle 30 kodanikku majorist kolonelini?
Nendel asjadel on vägagi suur rahaline väljund?

[Kipper]

Kuidas muidu NATO staapide mehitamise poliitika on nüüdisajal? Ikka pannakse oivikut ja 100% kohtadest mehitatud?

[TTA]

Ja nii neid ohvitsere aina koguneb ja koguneb. Surematud on nad, teenistusest ära ei lähe ja pensionile ka mitte!

[Sho]

Loogiline areng.. kui sõjakoolist tuleb aastas teenistusse teatud arv leitnante.. siis kümmekonna aasta pärast on meil lisaks umbes sama suurusjärk majoreid ning leitnanditest on ikka puudus. Ega rahuaja sõjavägi pole tsiviilstruktuur, kaotused ja pankrotid praktiliselt puuduvad, kõik ohvitserid on karjääriohvitserid.

[TTA]

Loogiline areng.. kui sõjakoolist tuleb aastas teenistusse teatud arv leitnante.. siis kümmekonna aasta pärast on meil lisaks umbes sama suurusjärk majoreid ning leitnanditest on ikka puudus. Ega rahuaja sõjavägi pole tsiviilstruktuur, kaotused ja pankrotid praktiliselt puuduvad, kõik ohvitserid on karjääriohvitserid.

Töötad kaitseväes ja räägid omast kogemusest või lihtsalt leiutad?

[Sho]

Ei üht ega teist ega kolmandat. Puhas loogika ning eelnevate sajandite sõjavägede arengute vaatlused. Kõik uus on hästi unustatud vana.

Sul on eelpool nimetatud tendentsile midagi sisulist vastu vaielda?

[Kapten Trumm]

Ja nii neid ohvitsere aina koguneb ja koguneb. Surematud on nad, teenistusest ära ei lähe ja pensionile ka mitte!

Kas meil läheb igal aastal suurusjärgus 20-30 vanemohvitseri töölt ära, pensionile jne? Mine sa tea, aga igatahes ei usu. Igaks juhuks.

Majorite nimekiri kisub igal võidupühal juba nooremleitnantide omaga samasse klassi (kui arvestada, et "allotsas" on rohkem reservi omi, "ülaotsas" on reservi omi üksikuid.

[hillart]

Kas meil läheb igal aastal suurusjärgus 20-30 vanemohvitseri töölt ära, pensionile jne? Mine sa tea, aga igatahes ei usu. Igaks juhuks.

Usu ikka, sest reaalselt see just nii ongi.

[Standartenführer]

Üldiselt selleasemel, et mõelda endale asjad loogiliselt ja lihtsalt selgeks ning tegutseda vastavalt oma põhimõtetele, käib siin foorumis mõtetu heietamine 25 lehekülge kus 80% postitustest on sisutühi loba ja see ei ole ainuke selline teema. Kohe näha, et inimestel on igav. Mõni sisustab aega ohvitseride lugemisega, teine on lihtsalt loll agitaator jne, lõpokokkuvõttes olles absoluutselt kaugenenud olukorra tegelikest põhjustest.

Minge püüdke kala.

[hummel]

A4

20 aastat teenivale kaitseväelasele on tagatud eripension, mis on kahtlemata tunduvalt kõrgem ja kindlam tsivilisti „rahvapensionist“ või „pensionisambast“. Igal kolmas kaitseväelane elab kaitseväe korteris, mille eest ta maksab vaid kommunaale ja sümboolset üüri; kõigile kortereid ei jagu, aga kõigil pole neid ka vaja ning siiski on võimalus see korter saada, kui piisavalt kaua „järjekorras“ oodata. Riik tagab kaitseväelasele riided nii igapäevaseks töötegemiseks kui ka pidulikuks juhuks, samas kui tsivilist peab iga aasta panema terve kuupalga hakkama ülikondade, särkide, lipsude ja kingade peale. Teenistuskohustuste täitmisel viga saamise korral on riigi poolt pakutavad tagatised ja meditsiiniteenused paremad, kui ükskõik millisel teisel jõuametkonnal (tsiviilsektorist rääkimatagi).

Tahaks veel lisada, et

- Pension on tore, aga arvestades, kuidas toimib mõtteviis teistes ministeeriumides ja et avalikult soovitakse vormikandjaid juba mõnda aega lambiametnikega ühte patta panna, siis erilist kindlusetunnet sellised spekulatsioonid tulevikuks küll ei tekita. Pigem nii, et enne, kui pole saama hakanud (kui sinnani kestab), pole midagi kindlat.
Mis selleks uueks pensionieaks nüüd kinnitataksegi?

- Kas iga 3. kaitseväelane elab KV korteris, on hea küsimus. Pigem oleks jutt üldistavalt KV elamispinnast. Kaitseväes võiks teenida vähemalt 2000 kaadrikaitseväelast. Minuteada on KV-l u 5 korralikku kortermaja maksimaalselt 200 korteriga ja lisaks ilmselt mõnikümmend korterit. Kokku ehk miski alla 300 korteri. Ülejäänud elamispinnad on ühiselamukohad väeosades, kus on võimalik majutuda (E-R), kuid mis ei ole kasutatavad elukohana (pere, vaba aeg jms). Täpseid arve ei oma, kuid usun, et KV korteri hüvesid saab kasutada miski 20%. Lisaks on Logistikakeskus asunud tsentraliseerimise korras kortermaju enda alla koondama, misjärel on mõnes kohas üüri tõstetud kõrgemakski, kui ümberkaudu linnas. Huvitav, et KV kulud on suurenenud ka mõningates muudes valdkondades ja teenustes, mis on Logistikakeskuse juurde tsentraliseeritud, et "vähendada kulusid". Ega ükskkorteris elamine pole ka alati boonus. Tuttav maksis oma 3-toalise perifeeria ametikorteri eest kommunaali u 250 EUR kuus - kortermajas lasti kinni taguda ka see puudujääk, mis 1. või 3. korruse Koljad või Mišad võlgu jäid.
Korterite asi toimiks reaalse boonusena, kui KV korter oleks õigus saada kohe ja praktiliselt kõigil, kel vaja. Praegu pigem uppuja päästmise või loto teema - panustada ei saa. Samuti annaks KV korterite vaba saadavus KV-le tugevama moraalse ja pingevabama võimaluse roteerida pädevat personali erinevate Eesti piirkondade vahel vastavalt teenistuslikule vajadusele.

- Riik tagab tööriided tõepoolest, kuid nendega ei saa siiski sageli käia väljaspool teenistusaega. Teisalt peab nendega käima, kui on teenistusaeg, sõltumata ilmastikust ja vormiriietuse praktilisusest. Viimased talved on näidanud, KV vormiriietus ei ole külmakindel ja seda on isegi ametlikult tunnistatud. Päästeks tuli lõpuks välja KVJ KK, mis lubab kanda ka mitte-EKV vormielemente lahingõppustel (v a rivistused) läbiviija loal.

- Arstiabi viga saamisel ja vb teatud tagatised on toredad, kuid enne peab viga saama, et neid tagatisi saada. Kas see oleks lahendus pere toitmiseks, on iseküsimus. Minu üksuses ei ole kellelgi "õnnestunud" teenistuses vist kunagi niiviisi viga saada, et saaks ära kasutada miskeid erihüvesid pere toimiseks. Jah - tervisekahjustusi on aastatepikkusest töötamisest tekkinud küll ja siis on variandid, kas lastakse kõlbmatuse pärast lahti või suunatakse pikemale ravile. Isegi teine variant on halb, sest meie kääbusarmees on iga spetsialist pidevalt arvel.

Mis ma tahan kokkuvõtteks öelda, on, et need kaitseväelase boonused on küll idee poolest lahedad, aga reaalsuses kahjuks väga juhusliku toetava iseloomuga ja üsna ebakindla perspektiiviga.
Lisaks ei ole nendega üldjuhul võimalik peret toita. Põhipalk on ikkagi olnud juba aastaid selle töö eest madalavõitu. Makstaks praegu ka 10% kõrgemat nö buumilõpu aegset palka - head meest praegu ikka teenistusse ei meelita.

[hummel]

A4

tuleks hakata tähelepanu pöörama selliste asjadele (mis erinevalt eripensionist, palgatõusust, tasuta korterist jms ei maksa rahaliselt suurt midagi) nagu toimiv ja pidev sisekommunikatsioon, juhtkonnas toimuvate otsuste arusaadav selgitamine mitte ainult üksuste ülematele, vaid kogu koosseisule, õhkkond kaitseväe sees üldiselt ja üksustes, heade töötajate mitterahaline tunnustamine ja soosimine, toimiv personalirotatsiooni ja karjääriplaneerimise süsteem, selge perspektiivi andmine kõigile selle kohta, millised on nende valikuvõimalused nt 3-4 aasta pärast, heade teenistujate edutamine ja kehvade kõrvaldamine jpm. Ei ole kahjuks veel eriti kohanud kaitseväelase, kes ütleksid, et nende eelpool mainitud asjadega oleks meil seis kaitseväes väga hea. Ja KV-st lahkujad nimetavad lahkumise peamiste põhjustena just nende vigurite puudumist, mitte niivõrd palka. Kuni neid asju korda ei tehta, võib kaitseväelaste palku suurendada lõpmatult, kuid kaadrivoolavusele see erilist mõju ei avalda. Või avaldab ainult nii palju, et lõpuks jäävadki järele vaid need, kes on kõigest raha peal väljas.

Sellega olen põhimõtteliselt nõus. Kaitseväes on olnud aastaid prioriteet väljaõpe ja julgeolek, kui kõige selgem ja arusaadavam eesmärk, kuna personal ja logistika on jäänud pidevalt tahaplaanile. Tahaplaanile nii suunatud ressursside, kui ajupotentsiaali poolest.
Mulle on jäänud ka mulje, et KVÜÕA õpetab tulevasi ohvitsere järjekindlalt vaid lahingut, mitte personali juhtima ja planeerima (pm õpetatakse pigem SA vajadusteks). Iga värske ohvitser omandab siis vastavaid kogemusi üksuses teenides, kuidas juhtub. See ka KVÜÕA seisukoht, et väeosa peab õpetama. Kuna aga juba väeossa tulles tervitab ees vastav segadus, jätkubki areng endises stiilis ja midagi ei muutu. Vene k öeldi vist, et "ratas pöörleb".


Teine teema, millest olen juba mitu korda juttu teinud, on, et EKV ei ole sellise väikese üldise RA koosseisu ja personaliarvukusega lihtsalt jätkusuutlik. Militaarsüsteem nõuab toimimiseks väga palju väga erinevate alade häid spetsialiste, kusjuures neid pole sageli võimalik asendada ka kalli tsiviilteenuse sisseostmisega.
Kui armee on väike, jääb ka neid erispetsialistide ametkohti (ja loomulikult inimesi) väga vähe ning süstemaatilist juurdetootmist seega praktiliselt võimatu ette planeerida. Juhtub aga mingi turvarirma vms teema tõmbetuul ühel päeval üle käima, on praktiliselt riiklik katastoof. Konkreetse ala arendamisega tuleb alustada jälle 5-10 a tagusest ajast.
Ok, tõstame konkreetsetel asendamatutel spetsidel palka... Ega see ülejäänud kaitseväelaste, kelle reaalne koormus isegi suurem, motivatsioonile eriti hästi ei mõju. Lisaks tekib asendamatutel inimestel ajapikku teatud mandumine ja langeb tööviljakus. Puudub loomulikult ka rotatsioonivõimalus - konnatiik. Ei päästa enam ka lisatasu.

Seleks, et näit Maavägi oleks jätkusuutlik, peaks ta olema kaadri poolest 1,5 kuni 2x arvukam. Ehk siis korraga oleks komplekteeritud/õppes ajateenijatega
- 2 jalaväepataljoni tänase 1 asemel
- 2/3 kõigist lahingutoetus ja lahinguteenindustoetusüksustest tänase 1/3 asemel.
See arvukuse suurendamine aitaks paremini paika saada ka normaalset personalipüramiidi (st et näit ltn/vbl ametkohti saab rohkem, kui kpt/v-vbl), suurendades tegevallüksuste arvu võrreldes staapidega, millede arv ei suureneks. Seega poleks vaja Maaväe RA võimekuse 2x suurendamiseks suurendada personali arvu rohkem, kui u 1,5-1,7x. Teatud asendamatutele eksklusiivspetsialistidele tekiks aga ühtaegu rohkem erialast tööd, mis võimaldaks neid palgata/koolitada pisutki rohkem (sagedamini või regulaarsemalt) ja tekitada ka sisest konkurentsi. Loomulikult suureneks staapide ja juhtkondade kompetents, sest tekiks arusaadav selektsioon juhtivamatele ametikohtadele.
Ei pea vist mainima, et sellisel juhul saaksime lasta ka märksa rohkem meeskodanikke läbi ajateenistusest ja komplekteerida adekvaatsemalt reservväge... ning kaadrikohti.

Küsite, et kust saame inimesed uutele ametikohtadele? Praegugi puudus? Aga saame. Vähemalt ajateenijaid koolitavates üksustes. KV probleemiks on justnimelt struktuuri kääbuslikkus ja kaadriteenistusse astuja esmaametikohtade vähesus allüksustes. Staapi või kompanii juhtkonda ju kedagi kohe tänavalt ei võta!?
Ehk sageli ongi nii, et kui meil on "konnatiigis" koht vaba ja palgafondki olemas, ei taha keegi vähegi asjalik tulla. Leidub aga pädevaid soovijaid, keda me ise ootaks, pole neid võimalik kohe ühelegi nö esmaametikohale (srs) võtta, sest kõik olemasolevad hetkel hõivatud (kuigi inimene ei pruugi kohal olla) ja palgafondi koos ajutise lisaametikohaga saaks alles poole aasta pärast. Peab ikka eriline tubli kannatlik ja patriootlik tegelane olema, kes jaksab selle aja passida...

[Kapten Trumm]

Kunagi Kennedy ajal oli USA kaitseminister keegi McNamara, kes muude jamade kokku keeramisega koos juurutas kaitsevaldkonnas sellise erasektorist pärit asja nagu nullpõhine eelarvestamine (zero-based budgeting). Teatud põhimõtted sellest on kasutusel tänini.

Idee seisneb selles, et taotleja (elik siis relvajõud) peavad igal aastal põhjendama oma kulutusi ja fakt, et need kulud on nii x aastat olnud, ei ole argument. Ehk siis tegevused tuleb igal aastal üle vaadata.

Meil on riigisektoris põhiliselt baaspõhine eelarve - mis lähtub sellest, et kulud peavadki sellised olema.

Maybe on see üks võimalus? Muidugi eeldab see ka tsiviilkontrollilt sisulist pädevust aru saamaks, mis on mis, sest vastasel juhul muutub protsess farsiks.

[Hjalmar Nelk]

Oma viis kopikat (senti?) vestlusele lisaks.

Tahan meelde tuletada, et see auastmete andmine iseenesest ei ole mingi traagika ega (nii naljakas, kui jargnev lause ka ei tundu) loo juurde majoreid-kolonele. Meie kaitsevae personalisysteem on taoline, et selleks, et saada auastet pead juba teenima vastaval ametikohal. Muidu ei ole voimalik. Seega mitte president ei loonud yhe koloneli (voi majori jne) juurde, vaid see syndis hoopis kaitsevae juhataja kaskkirjaga, kui see mees ametikohale maarati. See aga syndis toenaoliselt aegu ja aegu varem, kui mees oma auastme katte sai. Ma millegiparast arvan, et kaitsevaes on vahem neid kelle reaalne auste vastab ametikohale, kui neid, kellel ei vasta. Niisiis - trummi tasuks lyya siis, kui juhataja kohale maarab, aga mitte siis, kui president auastme annab.

See auastme andmine on seotud jallegi sellise mystilise asjaga, nagu austme vanus ja vahe seotud millegi muuga. Ja seetottu ei maksa tosiselt votta juttu, et kas meil toesti niipalju vendasid iga aasta reservi laheb, kui neid juurde toodetakse. Ei lahe. Lihtsalt auastme vanus teatud hulgal kaptenitel, kes teenivad majorite (voi ka kolonel-leitnantite) kohtadel sai nyyd tais ja anname neile siis ka kupu peale. Aga ametikohale (ehk siis alus uue austme saamiseks) maarati nad sugugi mitte yhel paeval vaid see protsess on kestnud aastaid. Moni vend, kes nyyd sai majoriks, on vastaval ametikohal teeninud kindlasti rohkem, kui viis aastat (juba toenaoliselt leitnandina) ja alles nyyd teenis need ajad tais. Ja muuseas, ega suurt vahet pole, kas sind maaratakse vastavale ametikohale paev enne vanuse taitumist, voi naiteks viis aastat, samal paeval saad ikka.

Ehk siis arge ajage sassi ametikohale maaramist reaalse auastme omistamisega.

Teine mure, et mida see koik maksab? Nagu oeldud - vaadata tuleb sel juhul vaid auastmetasude suurendamist (uurige Riigi Teatajat - kaadrikaitsevaelaste teenistuse tasustamine). Kaptenist majoriks - 41 EUR, majorist kolonel-leitnandiks - 35 EUR. Maksud loomulikult sealt maha. Nii hull vist polegi? Muidugi raha seegi, aga kas parem oleks, kui majori koha peal teenib aastaid kapten ja meie hoiame selle 41 EUR kokku?

Lihtsalt tahtsin yhes (vaga vaikses asjas) selgust tuua

[Kapten Trumm]

Küsimus tekkis sellestsamast leitnantide-kolonelide seosest, mitte sellest 40 eurosest vahest. 40 eurot on 1 asi, teine asi on see, millega hõivatakse neid, kes kümnete kaupa käskkirjadest läbi jooksevad, kui sellist auastet eeldavaid riviametikohti on piiratud ja lõplik arv? Ehk kui palju sellest on neid, kes "vägesid juhivad" ja kui palju neid, kes pabereid ühest virnast teise tõstavad?

Kui vaadata sedasama leitnantide-majorite/kolonelide arvu, siis loogika ütleb, et leitnante peaks olema kordi rohkem kui majoreid. Ometi on need nimekirjad pea samapikad (kui eemaldada "alumisest" nimekirjast ülalmainitud reservi tegelased, keda on seal ka täiesti arvestatav arv).

Vahe tuleb ju sellest, et a) "toiduahelas" on vältimatult nooremohvitseride arv suurem, seejuures mida noorem, seda suurem b)kõrgematel ametikohtadel on auastme "teenistusaeg" ka pikem. Selle loogika järgi peaks sealt läbi jooksma 1 major nt 5-8 leitnandi kohta. Kas ma aiman õigesti, et suuremate auastmete nimekirjades on ikkagi arvestav osa "paberitõstjaid" (kellele ei allu rivilised ametikohad) ja sellest ongi tingitud selline kummaline personalipüramiid?

Kui vaadata rivilist ülesehitust, siis
1 kapteni kohta peaks olema 3-5 leitnanti
1 majori kohta peaks olema 3-5 kaptenit
1 kolonelleitnandi kohta peaks olema 3-5 majorit
jne...moodustubki püramiidi laadne asi, kus auastme tõusuga kiiresti kahaneb auastmete arv. Sama loogika peab läbi jooksma ka auastmete andmisest, sest auastmete "vanus" on võrreldav (tegelikult on kõrgematel isegi see pikem).

On mu arutluskäik arusaadav? Mulle väikse ajutöö tulemusena paistab täpselt see, millele Borja vihjas - personalikulud on ülekoormatud suht suureaarvulise (rivikaadri) kohta admin jms paberitõstmispersonaliga, kes taastoodavad iseennast ja kelle arvu õigustatakse kahtlase väärtusega argumentidega. Kaasnev efekt on lõputu bürokraatia ja reaalsest elust kaugenemine, mille tulemusena kirjutab nigela palga ning muidu tüdinenud leitnant x lihtsalt avalduse ja läheb Soome ehituse brigadiriks, kus teenib 4 korda rohkem ja kus on 8 korda meeldivam töö-atmosfäär.

[Hjalmar Nelk]

Selline arutluskaik on arusaadav ja selge.

Ei kehti meie kaitsevae puhul. Meil aga ei ole yheltpoolt sellist pyramiidi, mida kirjeldad ja teisalt on meil (ikka veel) kasvuraskused.

Pyramiidi proportsioonide yle voib kah muidugi vaielda. Kas toepoolest on leitnant-major tasemel voimalik 3-5 kordne (!) erinevus igal tasemel? Pigem ei. Ma ei usu, et seda oleks yleyldse kusagil armees proovitud ellu viia. Isegi sellistest up-or-out armeedes nagu Rumeenia ja Slovakkia on proportsioonid sootuks teised. Jarsk kukkumine tuleb ehk koloneli tasemel. USAs enne kindralit.

Meie probleemiks on see, et meie ei saa ju inimestest nii kergelt lahti. Ja kas tahamegi? Oletame, et viime sojakooli vastuvotu (utoopiliselt) korgeks, nii 150 inimeseni aastas. Leitnandi auastme vanuseks ehk umbes 4 aastat, siis kokku oleks nii 600 leitnandi ametikohta. Ega vastuvotu vahendamine suurt ei muuda ja auastme vanuse pikendamine palju juurde ei anna. Matemaatika oleks sama. Sealt 200 kaptenit, 60 majorit, 20 kolonel-leitnanti, 6 koloneli ja 2 kindralit? Arvuliselt tundub ilus, aga probleeme ei lahenda. Esiteks - mida me peale hakkame iga aasta nende ohvitseridega, kes ei suuda ylessepoole rebida? Reservi? Oige ta ju oleks ja voib-olla leitnantite puhul probleemi ei tekitaks, aga majorite puhul? Praegusel hetkel ju mingeid sotsiaalseid tagatisi ei ole, pane kotid kokku ja jaa 50-dat eluaastat ootama. Ja niikaua tee vist juhuotsi. Kui populaarseks sojakool muutub, kui piltlikult oeldes majorid kylapoodide ymber juhuotsi ootavad?

Samas lahendaksime selle nii-oelda yksuste probleemi. Vahemalt opetajaid jatkub. Aga kes tegeleb NATOga? Kes on vordvaarseks partneriks liitlaste kolonelidele-kolonel-leitnantitele? Meie kaptenid ja majorid? Kindlasti mitte. Haridust ja elukogemust pole. Korgemaid mehi suurt kasutada ei saa (neid on kokku alla 30), sest nood on hoivatud igatsugu muude asjadega. Koolitame majorid teiste riikide kolonelide tasemele? Voimalik, aga votab aega (ehk siis "soome" ara nende efektiivse teenistusaja) ning miks me neid siis kolonelide tasemel majoreid kolonelideks ei kutsu? Ja lopuks tuleb tunnistada, et korgemal tasemel on toepoolest rohkem paberitega jandajaid, kui yksuste juhtijaid. Selleks ei ole vaja suurt sisekaemust. Aga naidake sellist sojavage ("Tahesodalaste" raamat ei lahe arvesse), kus see nii ei oleks. MEil teeb asja veel hullemaks see riigi vaiksus. Siin ma ei virise, lihtsalt konstatnteerin. Ka meie saadame laia ilma ataseed. Saadame leitnandi? Ei ole vist tosine. Korgemal tasandil on tahes tahtmata vaja rohkem kogemust ja paremat haridust ning vormiriietusel valjendub see korgema auastmega.

Kokkuvottes - ka meil on personalipyramiid. Tanu sellele, et oleme reservarmee on meil ka kapteneid rohkem, kui leitnante (sama peaks ka Soomes olema), kuid muidu on selge vahenemine olemas hilisemate auastmete puhul.

Meie spetsiifika juurde tagasi tulles. Meie ei ole sojavagi "normaalses" mottes. Meil on terve struktuur taidetud paljuski ohvitseridega, kelle auaste ei vasta ametikohale. Nyyd hakkame aga "paisu" tagant valja paasema. Inimesed lihtsalt saavad omi auastmeid. Ohvitserid, kes aastaid tagasi teenisid leitnantitena kolonelide ametikohtadel saavad lihtsalt jarjest auastmeid juurde ja see tundub sellise revolutsioonina. Vastupidi - revolutsioon toimus aastaid ja aastaid tagasi, kui inimesi maarati neile ametikohtadele. Ka kui tahta naha sellist ilusat "toitumisahela" loogikat siis tuleb yles otsida naiteks presidendi kaskkirjad aastast 1998 veebruar. Kokku neli kaskkirja ja kolonelist lipnikuni oli rida selline (voin kiire liitmisega eksida) 1-3-8-28-44-109-9, ehk siis kokku yle 200 ohvitseri ylendati koigest yhe kuu jooksul! Neid kaskkirju oli see aasta ju veel. Aga rida on ju oige, voi mis? Loomulikult, kui hakata syyvima, siis tegelikult naete, et enamik leitnante on kaptenid, voi lausa majorid jne.