www.militaar.net

Vaata nüüd siia, siin on üllatavalt põhjalikult välja toodud maade ja modifikatsioonide kaupa, see mida ja kus maades toodetakse : http://images.google.ee/imgres?imgurl=h ... D%26sa%3DX

Ei tarvitse eelpooltoodud linki mitte vaadatagi. Seal on ikka need kaasaegsed moonamargid.
Kõik need markkeringud, mis küsimuses toodud, viitavad ikka rohkem (või mis "rohkem", ikka ja ainult) II MS aegsetele (või eelsetele) aegadele. Ehk siis - kui tahad täpselt teada, siis otsi vastava ajaperioodi Saksamaa moonatehaseid!
Üldteabeks võin öelda, et väiketähtedega markeering (näiteks "abs") viitab sõjaaegsele toodangule, suurtäht ja sellele järgnevad numbrid sõjaeelsele väljalaskele.

P.S.
Konkreetse kolmetähelise moonatehase koodi järgi on aga mõnikord väga raske konkreetset tootmiskohta kindlaks teha, sest nii mitmedki neist on isegi tänapäeva uurijatele veel saladuseks jäänud.

1-tähistus väikeste tähtedega dnh , numbrid 41 ja 3 ning kuusnurk,kest messing, kuul vask,kapsel messing ?
Rheinisch-Westfälische Sprengstoff A.-G., (endine Gustav Genschow & Co. ) Durlachi tehas. Valmistatud 1941;

2-tähistus P405, 40 ja 1 , kuusnurk, kest messing,kuul vask, kapsel messing?
Sama valmistaja. Valmistatud 1940;

3-tähistus P131 , 39 ja 5 , kuusnurk,kest messing,kuul vask,kapsel messing?
Deutsche Waffen u. Munitionsfabriken A.-G., Berlin-Borsigwalde. Valmistatud 1939;

4-tähistus St+ , fva , 41 , 1, kest hall teras,kuul vask, kapsel messing?
Draht-u. Metallfabriken G.m.b.H., Salzwedel. Valmistatud 1941. St+ tähistabki teraskesta.

Nende vanade padrunitega laskmisel pead eriti ettevaatlik olema. Esiteks lendub aja jooksul püssirohtu valmistamisel jäänud lahusti, mistõttu püssirohu põlemiskiirus suureneb. Lagunenud püssirohi võib isegi detoneeruda. Õlis või õlise lapi sees hoitud padrunitel on tõenäoliselt õli kesta sisse tunginud, mistõttu toimub tõrge või jääb kuul rauda kinni. Kapsel võib anda viitega süüte. Oli juhus, kus TT-l terve salvetäis padruneid andis ca 2-3 sekundilise viite.
Kui vanade 9 mm padrunitega üldse lasta, siis relvast, mis kannatab püstolkuulipilduja moona, mitte näiteks P 08-st. Iga tõrke puhul hoida relva pikemalt ohutus suunas. Nõrga lasu ja laadimishäire puhul salv ja pesas olev padrun välja ning kontrollida, ega rauas pole kinnijäänud kuuli. Muidu järgmise lasuga on raud lõhki või "paistes".

Tänan ammendava vastuse eest - ei kavatsegi neid enam kasutada, las seisavad niisama kui näidised või nii. laskmisel tegid nad kõik kõvema käraka kui uus moon ja rauda jäi ka põlemata rohu tükke nii et las seisavad -nende aeg on möödas.

Kas oskab keegi aidata, kust võiks netis leida materjali 2MS aegsete Vene ja Saksa vintpüssipadrunite värvimarkeeringute (igasugu triibud kuulil ja kesta põhjal) kohta? Kunagi olid need kuskil täitsa olemas, aga mitte enam ei leia...

PANZER kirjutas:http://www.municion.org/

Iseenesest päris huvitavaid pilte on seal (nt. varajased riidest kestaga padrunid). Kahjuks pole minu hispaania keel just kuigi hea ja suurem osa tekstist jääb arusaamatuks. Minuarust oli mingi inglisekeelne leht ka kusagil, just nende värvide tabelitega, aga no mitte ei leia teist enam...

Kasuta seda http://translate.google.com/translate_t?hl=et#

Saksa: http://home.scarlet.be/p.colmant/792color.htm
Nõukogude: http://army.armor.kiev.ua/hist/pyla.shtml
Ei ole küll täielik, kuid küllaltki hea materjal.

EOD kirjutas:Saksa: http://home.scarlet.be/p.colmant/792color.htm
Nõukogude: http://army.armor.kiev.ua/hist/pyla.shtml
Ei ole küll täielik, kuid küllaltki hea materjal.

Aitäh! Just seda mul vaja oligi!

milliseid granaate kasutasid 2. maailmasõja ajal vene väed oskab keegi öelda ; tänud ette ära

Käsigranaadid:

M 1912
M 1914/30
M 1917 (gaasigranaat)
F1 (keraamiline)
F1
RGD 33
RG 41
RG 42
RGU
RGU 38
RGU 39
RPG 40
RPG 41
RPG 43
RPG 6
WPG
ROG 43

Püssgranaadid:

Djakonov
VPGS 41

saaks keegi targem üles riputada saksa granaatide pilte,kuna ise ei leia kusagilt

http://www.atscompany.pri.ee/stielhandg ... 20m24.html