www.militaar.net

Kilo Tango kirjutas: ↑14 Juul, 2023 9:54 Isesihtuvast raketist saab aretada alljärgnevad kombinatsioonid, kus rõhk ei ole niivõrd propulsiivmeetodil:

Sihkett või selle suupärasem variant sikett. Kõlab juba piisavalt "militaarselt" küll. Tiibrakett oleks siis tiibsikett.

Pole üldse paha.

Õhutõrjesiket, Tankitõrjesikett, ...

Kas juba ATACMS oleks kaugmaasikett?

Lähme veel tagasi rakettidesse.

Carl Gustaviga tanki suunas lennutatav projektiil on tegelikult tankitõrjerakett.

Javeliniga lastakse aga sikette.

Ning selline sõnamoodustus on ka eesti keelele omane - nii on näiteks vesikivist saanud veski.

Kriku kirjutas: ↑14 Juul, 2023 16:32 Ning selline sõnamoodustus on ka eesti keelele omane - nii on näiteks vesikivist saanud veski.

Kriku, mis nüüd teha - paneme milnetis hääletusele ja kui rahvale meeldib, saadame akf URR-i viidatud komisjonile?

Miks mitte - aga mulle isiklikult meeldiks "sihkett" rohkem. "Sikett" oleks nagu sikkudega seotud kuidagi.

Sihkett - kõlab loogilisemalt.

Huvitav diskussioon, proovin panustada!

Si(h)kett on kindlasti suupärane, kuid "isesihtumine", millest ta tuletatud on, pole ilmselt lõpuni täpne. Näiteks Stugna-P ja TOW on ka "missile'id", kuid lennu ajal juhib neid ikkagi inimene, mitte moon ise.

Juhitavust siin eelmistel lehekülgedel mainiti, aga vähemalt kaks tüve on veel (võib-olla käisid need läbi, aga ma ei märganud sel juhul).
1. "Tüüritav rakett"
2. "Ohjatav rakett"

Neist on võimalik tuletada variante, nagu näiteks "ohjerakett", "tüürrakett" vms. Konkreetsete variantide puuduseks on see, et nad on liitsõnadena pikemad.

Kriku kirjutas: ↑14 Juul, 2023 17:11 Miks mitte - aga mulle isiklikult meeldiks "sihkett" rohkem. "Sikett" oleks nagu sikkudega seotud kuidagi.

Mulle kõlbavad mõlemad. See aga, et missiled üteldakse raketiks, ei kõlba.

Jälle see rakett. Rakettmootor ei ole relva defineeriv osa.

Kilo Tango kirjutas: ↑14 Juul, 2023 18:18 Jälle see rakett. Rakettmootor ei ole relva defineeriv osa.

Termini missile kontekstis on tähelepanek teil kahtlemata õige (kuigi mööngem, et ka sõna si(h)kett justkui viitab reaktiivmootori olemasolule). Aga nagu ma ütlesin, siis tüvi "isesihtuv" ei ole, minu hinnangul, võrdväärne terminiga guided, mida termin missile oma olemuselt on. See ei tähenda otseselt, et "sih(k)ett" ei kõlbaks.

EDIT: Võib-olla kui asendada "isesihtuv" pikalt välja öelduna mõttega "lennu ajal taas- või ümbersihitav", siis kaob minu kriitika võrdluses sõnaga guided.

Sikett on minu arust piisavalt täpne ja suupärane.
Aga kui kedagi häirib sihitamine, et ei vasta guided sõnale, siis võib ka ju võtta juhitav rakett ehk juhkett voi jukett. Aga sikett on minu jaoks suupärasem.

Rabapistrik kirjutas: ↑14 Juul, 2023 19:47

Kilo Tango kirjutas: ↑14 Juul, 2023 18:18 Jälle see rakett. Rakettmootor ei ole relva defineeriv osa.

Termini missile kontekstis on tähelepanek teil kahtlemata õige (kuigi mööngem, et ka sõna si(h)kett justkui viitab reaktiivmootori olemasolule). Aga nagu ma ütlesin, siis tüvi "isesihtuv" ei ole, minu hinnangul, võrdväärne terminiga guided, mida termin missile oma olemuselt on. See ei tähenda otseselt, et "sih(k)ett" ei kõlbaks.

Möönan, et termin ei ole 100% täpne, aga nagu akf URR märkis, ega ei peagi olema. Samas olles siiski märksa täpsem, kui kõik eelmised.
Teisalt ega see "juhitav"-gi ole 100% täpne, sest enamuse nende "juhitavate rakettide" puhul ei juhi seda mitte keegi - lendavad lihtsalt varem sisestatud trajektoori mööda või vastavalt ette antud tingimustele sihtkohta. Ehk siis inimest protsessis ei pruugi olla (ehkki sõna "juhtimine" seda nagu eeldaks). Rääkimata sellest palju korrutatud rakettmootori probleemist. Lisaks - rakettmootor ei võrdu reaktiivmootoriga. Pmst. on kõik mootorid reaktiivmootorid, kuna nad panevad mingi massi ühes suunas liikuma, mistõttu hakkab mootor koos selle külge kinnitatud lennuki või laevaga liikuma teises suunas (mõju ja vastumõju - Newtoni kolmas seadus). Aga see häda on paljude terminitega, mida ei olnud olemas enne Nõukogude aega - need on pahatihti vene keele toorlaenud ja sestap eesti keele loogika seisukohast lombakad.

Sikett kõlab väga kaunilt ja arusaadavalt, võiks uudissõnana esitada küll!

Sihkett on ehk loogilisem, aga minu meelest oluliselt ebamufavam hääldada. Isegi kui see "h" peaks olema peaaegu hääletu, leiduks kindlasti neid kes seda nii ei hääldaks (ja kes teab mis hääldus lõpuks peale jääks).
Pealegi pole selle esmakordne kokkuveerimine nii sujuv.

Ühtlasi on "Sikett" tunduvalt eestipärasem ja lihtsam hääldada kui "rakett", 5+ idee!

Tegin siis hääletuse: viewtopic.php?t=53579

juhtmoon
navimoon
täpett
nakett
märkett