Sellel pole tänapäeval mõtet, kuna selle mootori kasutegur on väga väike (V1 ~500l/200km). Pakun puusalt, et lisaks on see ka väga hea märklaud suure radari- ja soojusjälje tõttu ning seetõttu klaasplastist tänapäevase mootoriga doon pole mitte ainult odavam, vaid ka märksa raskemini tabatav.
UKRAINA sõjatööstusest
Re: Mida Ukrainast õppida?
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43807
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: UKRAINA sõjatööstusest
Kui UKR neid mootoreid ise ei tooda, siis läänes hakkab peale kohe püksilaskurlus, stiilis et mida Kreml arvab. Ja Kreml, seda teades hakkab ka oma diplomaatiliste kanalite kaudu hirmutama.
Tiibraketi ellujäämise määrab peamiselt see, kui osavalt suudab see maapinna ebatasasusi ja muid radari jaoks pimedaid kohti ära kasutada. Seepärast neid Kaliibreid niipalju alla lastaksegi, et neil on selle võimega....eee....raskusi, lendavad kaunis kõrgelt ja otsejoones ning seepärast on lihtne sihtmärk. Tomahook on tunduvalt keerulisem sihtmärk.
Siiski ma arvan, et tiibraketid pole UKR kontekstis täna esmaprobleem. Nende loomine on keerukas ja võtab kaua aega. Vajab kogemusi ja kvalifitseeritud inimesi. Selle asemel peaks näiteks käivitama 152/155 mm mürskude tootmise, tempoga näiteks 2 miljonit pauku aastas.
Seda saaks minu arvates teha edukalt ka mõne UKR rindest kaugemal asuva suurlinna metroos, kuna seadmed pole eriti suured. Sellise asja rivist välja viimiseks on vaja tuumarelva. Kiievi metroos on kõige sügavam liin 105 m sügavusel näiteks. Aga NSVL-s oli metroo ju igas miljonilinnas, ainus erand oli Tbilisi (ses mõttes, et pole miljonilinn, aga metroo oli ikka). Kui sissepääsud ja ventilatsioon piisavalt kindlustada, siis need Kaliibrid ja Iskanderid ei sellisele objektile midagi. Vaadake kasvõi Azovstali terasetehase lahinguid - neid tunneleid ei suudetudki lõhkuda, kuigi VF kasutas seal kõike, mis neil oli, ainult tuumarelv jäi proovimata.
Tiibraketi ellujäämise määrab peamiselt see, kui osavalt suudab see maapinna ebatasasusi ja muid radari jaoks pimedaid kohti ära kasutada. Seepärast neid Kaliibreid niipalju alla lastaksegi, et neil on selle võimega....eee....raskusi, lendavad kaunis kõrgelt ja otsejoones ning seepärast on lihtne sihtmärk. Tomahook on tunduvalt keerulisem sihtmärk.
Siiski ma arvan, et tiibraketid pole UKR kontekstis täna esmaprobleem. Nende loomine on keerukas ja võtab kaua aega. Vajab kogemusi ja kvalifitseeritud inimesi. Selle asemel peaks näiteks käivitama 152/155 mm mürskude tootmise, tempoga näiteks 2 miljonit pauku aastas.
Seda saaks minu arvates teha edukalt ka mõne UKR rindest kaugemal asuva suurlinna metroos, kuna seadmed pole eriti suured. Sellise asja rivist välja viimiseks on vaja tuumarelva. Kiievi metroos on kõige sügavam liin 105 m sügavusel näiteks. Aga NSVL-s oli metroo ju igas miljonilinnas, ainus erand oli Tbilisi (ses mõttes, et pole miljonilinn, aga metroo oli ikka). Kui sissepääsud ja ventilatsioon piisavalt kindlustada, siis need Kaliibrid ja Iskanderid ei sellisele objektile midagi. Vaadake kasvõi Azovstali terasetehase lahinguid - neid tunneleid ei suudetudki lõhkuda, kuigi VF kasutas seal kõike, mis neil oli, ainult tuumarelv jäi proovimata.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
- Kilo Tango
- Liige
- Postitusi: 10213
- Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
- Kontakt:
Re: UKRAINA sõjatööstusest
Sellistes kogustes moona tootmise seadmed on siiski üpris suured ja neid on palju. Mürsu kest vormitakse ikkagi kuumvormimisega ja kuna see võtab aega, siis peab neid seadmeid olema mitu. Siia on juba mitu korda postitatud videosid, kuidas see käib.Kapten Trumm kirjutas: ↑18 Dets, 2023 14:12 ...
Selle asemel peaks näiteks käivitama 152/155 mm mürskude tootmise, tempoga näiteks 2 miljonit pauku aastas.
Seda saaks minu arvates teha edukalt ka mõne UKR rindest kaugemal asuva suurlinna metroos, kuna seadmed pole eriti suured. Sellise asja rivist välja viimiseks on vaja tuumarelva. ...
Teisalt ei ole selleks metroosid vaja, sest ka Ukraina lääneosas on terve pinu nii maha jäetud, kui ka aktiivseid kaevandusi. TŠervonogradi kaevandus näiteks.
Re: Mida Ukrainast õppida?
Ma pole avaldanud soovi V1 taastootma hakata. Mind huvitas ainult, miks Kilo Tango seda "ülimalt töömahukaks ja jaburalt keerukaks" pidas. Tema täpsustavast vastusest ma igatahes targemaks ei saanud.android kirjutas: ↑18 Dets, 2023 13:50Sellel pole tänapäeval mõtet, kuna selle mootori kasutegur on väga väike (V1 ~500l/200km). Pakun puusalt, et lisaks on see ka väga hea märklaud suure radari- ja soojusjälje tõttu ning seetõttu klaasplastist tänapäevase mootoriga doon pole mitte ainult odavam, vaid ka märksa raskemini tabatav.
- Kilo Tango
- Liige
- Postitusi: 10213
- Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
- Kontakt:
Re: Mida Ukrainast õppida?
Tänapäeva kontekstis kohe kindlasti. Tegemist on teraskorpusega ja puittiibadega üheinimese lennukiga (suuruse poolest - piloteeriti seda muidugi harva. Hanna Reitch lendas sellega mõned korrad ja oleks peaaegu surma saanud).
Selle tootmiseks on vajalik püsti panna eraldi tehas, mis stantsib valmis vajalikud metallosad, mis siis kokku pannakse. Mõttetu kulu.
Lisaks tuleb ehitada valmis see pulseeriv reaktiivmootor. See tähendab katsetamist, aja ja materjalide kulutamist. Ja mis mõttega. See on nii lärmakas, et selle saabumine on ammu ette teada.
Ehk siis kokkuvõtteks - V1 ise ei ole keeruline. Selle masstootmise üles seadmine on keeruline. Sedalaadi jaburus tänapäeva kontekstis on väga väikese tõhususega, mistõttu tuleb neid toota suurel hulgal. Muul kujul, kui massiliselt toodetuna neil mõju ei ole.
Sama asja saab lahendada tänapäevaste vahenditega oluliselt lihtsamini ja tõhusamalt. Saati, et ukrainlased juba toodavad oma Neptune tiibrakette - miks nad peaksid ajas peaaegu sajand tagasi minema?
Re: UKRAINA sõjatööstusest
Ukrainas on / oli NL suur (suurim, ainus?) raketitehas Juzmash, kus kunagi ammu ka sees käisin.
Töötas üle ca 70 000 töötaja. Tehti enam-vähem kõik NL kosmoseraketid ja ka muud ...
Sugulastelt tean, et on juba aastaid nö konserveeritud. Aga vajadusel võib ju ka "lahti konserveerida".
Töötas üle ca 70 000 töötaja. Tehti enam-vähem kõik NL kosmoseraketid ja ka muud ...
Sugulastelt tean, et on juba aastaid nö konserveeritud. Aga vajadusel võib ju ka "lahti konserveerida".
Re: UKRAINA sõjatööstusest
see sai ju pihta mingi hetk, vb mitte kogu kompleks aga vähemalt osaliselt.
Re: UKRAINA sõjatööstusest
Õnneks Juzmash ei saanud pihta! Veel ei ole saanud... aga sõda käib.
Pihta sai ja vist nii, et ei ole taastatav, veel rohkem lõunas olev Azovstal.
Ja nii huvitav, et ka seal olen käinud.
Pihta sai ja vist nii, et ei ole taastatav, veel rohkem lõunas olev Azovstal.
Ja nii huvitav, et ka seal olen käinud.
Re: UKRAINA sõjatööstusest
vaadates värskemaid aerofotosid siis Azovstal'i maapealsed ehitised ei kõlba taastada vaid lammutada lõplikult.
Re: UKRAINA sõjatööstusest
Re: Mida Ukrainast õppida?
JAH, V1 mootor oleks lärmakas aga ta on ikka sigakiire ja jäksab suurt laadungit edasi lükata.Kilo Tango kirjutas: ↑18 Dets, 2023 15:58 Ehk siis kokkuvõtteks - V1 ise ei ole keeruline. Selle masstootmise üles seadmine on keeruline. Sedalaadi jaburus tänapäeva kontekstis on väga väikese tõhususega, mistõttu tuleb neid toota suurel hulgal. Muul kujul, kui massiliselt toodetuna neil mõju ei ole.
Sama asja saab lahendada tänapäevaste vahenditega oluliselt lihtsamini ja tõhusamalt. Saati, et ukrainlased juba toodavad oma Neptune tiibrakette - miks nad peaksid ajas peaaegu sajand tagasi minema?
Kahjuks Ukraina ei suuda neid Neptunesi toota piisavalt palju. Mu soovitus oli vaid heast tahtest - reaktiivmootori tootmine on vägagi keerukas ja enne saab sõda läbi kui suudetakse mootori liin töösse saada. Lääs laseb püksid hirmust täis kui Lavrov ühe halva näpuviibutuse teeb raketimootorite üleandmise kohta Ukrainale. Seega tänapäevaste raketimootorite variant kukub ära (ukraina sõjatööstus ei saa hakkama)
V1 mootor on jah tänapäeva mõistes algeline kuid sakslased suutsid selle tootmise käima lükata. Ka on V1 mootor parem kui klassikaline kolbmootor kuna on lihtsam ja kiirem. (sakslastel oli kah probleeme masstoodangusse andmisega, peamiselt tehaste maatasa pommitamise pärast ning ulatuslik mootorite sabotaaz vangide poolt)
See on nüüd eraldi teine teema aga Ukraina võiks siis kui V1 ei taha toota, kasutada Zapaka mootoreid. Algselt oligi ju Zapaka mootor lennukitele tehtud. saaks 500 kg lõhkeainega 300 km raadiusega drooni teha. Tauria tehas peaks suutma seda toota küll. Erinevalt V1 jääb see variant aeglaseks, lärmakaks ja kergesti õhutõrje poolt alla lastavaks aga oleks ikka midagi paremat kui 50 kg miiniga praegused droonid.
- Kilo Tango
- Liige
- Postitusi: 10213
- Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
- Kontakt:
Re: UKRAINA sõjatööstusest
Siin on nüüd asjad jälle segamini nagu puder ja kapsad. Reaktiivmootor ja rakettmootor on ikka kaks erinevat asja.
1. Argus As 014 pulseeriv reaktiivmootor ei ole rakettmootor
2. Ukrainlastel oli täiesti adekvaatne omamaine gaasiturbiinide tootja Motor Sitš. Eelmise aasta augustis lasid venelased selle puruks. Pole mingit põhjust arvata, et Argus As 014 koopia tootmisel läheksid asjad teisiti.
3. Selmet ehitada mingit iidamast-aadamast tööpõhimõttega pulseerivat reaktiivmootorit on mõistlik osta sisse kergeid gaasiturbiine.
4. Praegused varustamise probleemid on juurtega mujal. Mitte Venemaa kartuses.
1. Argus As 014 pulseeriv reaktiivmootor ei ole rakettmootor
2. Ukrainlastel oli täiesti adekvaatne omamaine gaasiturbiinide tootja Motor Sitš. Eelmise aasta augustis lasid venelased selle puruks. Pole mingit põhjust arvata, et Argus As 014 koopia tootmisel läheksid asjad teisiti.
3. Selmet ehitada mingit iidamast-aadamast tööpõhimõttega pulseerivat reaktiivmootorit on mõistlik osta sisse kergeid gaasiturbiine.
4. Praegused varustamise probleemid on juurtega mujal. Mitte Venemaa kartuses.
Re: UKRAINA sõjatööstusest
Ei viitsi vaielda kuid pulseeruv mootor on reaktiivmootor.
Mul ükskõik - kuid mingit reaktiivmootorit on vaja tiibraketile. Ükskõik milline sobib mida suudetakse Ukrainas toota. Ja toota oleks kohe vaja.
Mul ükskõik - kuid mingit reaktiivmootorit on vaja tiibraketile. Ükskõik milline sobib mida suudetakse Ukrainas toota. Ja toota oleks kohe vaja.
Re: UKRAINA sõjatööstusest
PVN 13-le.
Dnipro on suurlinn. Juzmash hõlmab sellest maa-ala, mis on nagu mitu linnarajooni. Juzmashi peavärav näeb välja kui Tartus olev Kaitseväe kooli maja (vahepealne EPA peamaja), s.o. 6-korruseline suurte sammastega hoone. Kui sealt läbi minna siis avaneb suur roheala kastanialleedega ja mitmete purskaevudega. Eemal oleks nagu terve linn suurte majakorpustega terves vaateulatuses. Liigutakse tehasesiseste bussidega ...
Dnipro on suurlinn. Juzmash hõlmab sellest maa-ala, mis on nagu mitu linnarajooni. Juzmashi peavärav näeb välja kui Tartus olev Kaitseväe kooli maja (vahepealne EPA peamaja), s.o. 6-korruseline suurte sammastega hoone. Kui sealt läbi minna siis avaneb suur roheala kastanialleedega ja mitmete purskaevudega. Eemal oleks nagu terve linn suurte majakorpustega terves vaateulatuses. Liigutakse tehasesiseste bussidega ...
Re: UKRAINA sõjatööstusest
Rakett võib ju olla suur ja kiire, kuid ennekõike peab ta ka täpne olema. Muidu saame jah Vau 1-e, mis oli sisuliselt terrorirelv ega teinud tsiviil- ja militaarsihtmärkidel mingit vahet. Ukraina seda vast ei taha?
* Otsin pilte ja infot Aegna merekindluses teeninutest, eriti aastatest 1930-34 *
* Meie peaülesanne olgu peatada eestlaste väljasuremine. Ukrainlased ei sure välja ka siis, kui nad kotavad (enamasti venelastega asustatud) Ida-Ukraina ja Krimmi! *
* Meie peaülesanne olgu peatada eestlaste väljasuremine. Ukrainlased ei sure välja ka siis, kui nad kotavad (enamasti venelastega asustatud) Ida-Ukraina ja Krimmi! *
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Bing [Bot] ja 5 külalist