www.militaar.net

Tean paari tegelast, kes oma 2141 tükkideks laiali võtsid(kusjuures selles mõttes oli tegu väga tehnoloogilise masinaga, kui teiste toonaste autodega võrrelda), kerele korraliku korrosioonitõrje tegid, väheke müraisolatsiooniga vaeva nägid ning uuesti oma käe järgi kokku lappasid ning seejärel üpris muretult sõitsid, kuniks uuemad lääne autod taskukohaseks muutusid.

Vastu pidas ta nagu ikka vene auto, seejuures nõrgavõitu oli esisild (amortides ei seisnud õli sees), kuid tagasild oli selline, et 150-180 tuhat kilomeetrit ja peale piduriklotside ja mansettide tagasillas polnud midagi puutuda tarvis. Nn koperativnikute ajastul oli isegi selline teenus, kus pakuti Samara esiamordi "padruni" paigaldamist 2141 esiamordi sisse, tõsi, sellega rikuti ka auto sõiduomadused, sest tulenevalt esiotsa suurest massist ja mootorist üle esisilla peab esisild olema tal suhteliselt pehme.

1987-1990 toodetud masinad olid küllalt kvaliteetsed, kvaliteet käis alla sünkroonis NSVL lagunemise pardakiga, näiteks 1991 tuli autosid, kus polnud plekile isegi krunti peale lastud ja värv kapoti all irdus A4 suuruste tükkidena . Sestap võib täheldada anomaaliat, et 1988 aasta auto on tänagi suhteliselt roosteta, kuid 1991 oma on uksekäepidemetest allapoole punane. Olen nt näinud 1992 autot (Eestis müüdi neid tollal uuena, ca 30 000 krooni tükist), kus kogu põhjaplekk on roosteauke täis kuskil laos roostetanud, kuid tehas on selle autoks käkerdanud ja üle värvinud.

Kapten Trumm kirjutas: See oli ka ainus nõuka uus väikeauto, mis oli tagasillaveoga. Selle käkerduse nimi on Iz-2126 "Orbit". See on Eestis kõige vähem levinud nn uue põlvkonna nõuka sõiduautodest.

Ei mäletagi, et oleks sellist oma ihusilmaga näinud. Kui neid üldse Eestisse toodigi, siis mingi imeväike kogus. Aga piltidelt ei paistagi välimus kõige hullem, isegi veidi vähem kandiline kui '90 alguse Škoda Forman. Kusjuures Formanid jt. tolleaegsed Škodad olevat ikka päris usinasti lagunenud ja roosteuss armastas neid vaat' et rohkemgi kui vanu Ladasid.

See auto ilmus müügile siis, kui meil juba kroon maksis, nõuka autokaubanduse kaudu seda ei tulnudki.
Muude analoogsete aparaatide põhimass saabus siia veel rublade eest, kui valida polnud.
Foori taga võisid kenasti kohtuda tavainimeste hoole ja armastusega vuntsitud Samarad ja Soome prügimäe pannid.
Paari taolist "Orbiiti" olen näinud, rariteetsuse poolest konkureerib ta ilmselt Oka'ga, mida ka üksikuid oli.
90ndate algus oli siin selline naljakas aeg, et kroonide eest oligi ainus uus auto vene auto, mida osta jõuti.
Sellele hakkasid tasapisi konkurentsi pakkuma mingid kummalised vanadusest puretud Datsunid ja Sierrad.

mx77 kirjutas:Tõstaks siis veidi Trummionu teadmiste taset ja esiteks rebiks ta sellest venearmastusest välja. Maailmas väga levinud keeles, inglise keeles, on selle liigendi nimetus CVJ (constant velocity joint). Ja teiseks nende kardaaniristide osas sa eksid, probleem ei ole nurgas, vaid selles, et nurga all oleva kardaanirist ei kanna enam pöördliikumist üle lineaarselt vaid väljundvõlli joonkiirus hakkab sisendvõlli suhtes ühe pöörde vältel muutuma. Tagaveolise auto vedava kardaani puhul on see lahendatud sellega, et kardaaniristid on omavahel 90 kraadise nurga all ja nad kompenseerivad teineteist.

Olen kuulnud, et kolhoosi-sepikodades aretati Uazikute esisildadele ka tavalisi kardaanliigendeid, sest püsikiirusliigendid kippusid lagunema ja uusi polnud saada. Pöörderaadius küll suurenes, aga sõita sai.

Mul muide on praegugi 2141.
88a. mudel ning suht heas seisus veel. Panin peale 1.7 monopritsega Niva mootori, mis tegi autost vägagi kobeda igapäevasõiduki. Linnavahel võib kenasti 4. käiguga sõita, veab nagu diisel. Samas kütusekulu maanteel on kusagil 6l/100km kandis. See oli mul mitu aastat igapäevane sõiduvahend, pidas vägagi hästi vastu. 10a. noorem Audi A4 on näiteks praegu tunduvalt problemaatilisem. Mossel vahetasin 3a. jooksul ühe rattalaagri, esimesed piduriklotsid ja ühe korra pritse temperatuuri anduri.
Hetkel on masin mul maal koormakatte all ja ootab karpide vahetust ja iluravi. Karbid muide olid Volga poes 18€/tk.

Kapten Trumm kirjutas:

Lisaks Porschele soovisid seda lepingut ka AVL (Austria), Ricardo (Inglismaa) ja FEV (Saksamaa), kuid valituks osutus just Porsche.

Kummaline, Ricardo tegeleb ikkagi jõuülekannete teemaga, näiteks Moskvits 2141 käigukast on Ricardo konstrueeritud 80ndate alguses.
(ei olegi Audilt maha kopeeritud).

Ricardo on minu arusaamist mööda selline värkstuba, mis jõudumööda iga asjaga tegeleb, aga päris tõsiselt mitte millegiga.
Porsche palkamisest on mõnes saksa autoajakirjas ka juttu olnud - niipalju kui google-translatiga olen lugenud. Porsche ise pole vist ärisaladusele viidates midagi kommenteerinud.

Võib-olla on selle valiku taga ajapuudus, mis Putinile jalaga selga taob - 2016 või 2018 peab ju see auto juba sõitma. Siis kui Porschel oli suuresti saksa riigile kuuluvas Volkswagenis väike osalus, süüdistati teda vahel oma tarbeks tootearenduses riigi raha eest. Või puukfirmaks olemises. Arendus käis VAG raha eest ja perspektiivsed projektid võttis Porsche enesestmõistetavalt omale. Hukkaläinud asjad lendasid Volkswageni arhiivi. Sealt tulid siis sellised nähtused, et Porsche ja VW maasturid on põhimõtteliselt ükssama auto.

Ma ei tea, mis aktsiate suhe neil tänapäeval on, aga Porsche ja VAG on kindlasti omavahel seotud. Siis näikse kõige lihtsam olla võtta Volkswageni W-12 mootor ja seda natuke peale keerata kui Putin kindlasti 800 hp nõuab. Bentley peal peaks see mootor 500-600 hp olema.
Samamoodi saab sellest venelaste nõudmisele vastu tulles V-8 (oblastnoidele) ja R-4 (lihtrahvale) aretada. Vana tuntud volkkari skeem ja kui mootorit hakatakse Volga ääres tootma siis nad teavad küll, et ühest Tšaika mootorist saab kaks Volga oma.

Autot ennast peaks ikka Zil ehitama. Mõned pildid, aga ei minatea kas järjekordne unistus või vormib juba keegi tõesti plekki.
Kapoti pikkuse järgi peaks mootor küll hoopis rida12 kui mitte 16 olema

http://www.tuttosport.com/foto/motori/n ... sulente%3F

vanahalb kirjutas: Võib-olla on selle valiku taga ajapuudus, mis Putinile jalaga selga taob - 2016 või 2018 peab ju see auto juba sõitma. Siis kui Porschel oli suuresti saksa riigile kuuluvas Volkswagenis väike osalus, süüdistati teda vahel oma tarbeks tootearenduses riigi raha eest. Või puukfirmaks olemises. Arendus käis VAG raha eest ja perspektiivsed projektid võttis Porsche enesestmõistetavalt omale. Hukkaläinud asjad lendasid Volkswageni arhiivi. Sealt tulid siis sellised nähtused, et Porsche ja VW maasturid on põhimõtteliselt ükssama auto.

Mis ajast see VW suuresti riigile kuulub???
Hetkel on Porshe VW Audi Grupi enamusosanik (50,7%), Alam-Saksi Liidumaal on seal vaid 20% osalus.

mx77 kirjutas:
Mis ajast see VW suuresti riigile kuulub???
Hetkel on Porshe VW Audi Grupi enamusosanik (50,7%), Alam-Saksi Liidumaal on seal vaid 20% osalus.

Vaatasin vikipeediast, et hetkel jah ja seda hullem/parem. Porsche osalus oli varemalt minumeelest väiksem, mingeid 10% numbreid nagu mäletaks. Alam-Saksi Liidumaa kirjutasin ka lühidalt "riigiks".
Ja volkkari W12 mootori panin samuti puusalt, sellest vist lihtsa poolitamisega V-8 ei saaks. Aga vahet pole, VAG-l on Bentley, Lamborghini, Bugatti jaoks piisavalt tehnoloogiat, küll midagi Putinile ka jagub.

Ricardo on minu arusaamist mööda selline värkstuba, mis jõudumööda iga asjaga tegeleb, aga päris tõsiselt mitte millegiga.
Porsche palkamisest on mõnes saksa autoajakirjas ka juttu olnud - niipalju kui google-translatiga olen lugenud. Porsche ise pole vist ärisaladusele viidates midagi kommenteerinud.

Porsche enda mingis infobülletäänis on see Samara värk ära toodud isegi, kõrvuti Opeli mahtuniversaaliga.
Tehtud on seda muidugi stiilis "robust Soviet car for AvtoVAZ" - justkui distantseerutud on.
Sest tegelikult peale mootori (mis oli päris suur samm 2101 omast edasi) seal midagi väljapaistvat ju polegi.
Ricardo kodulehelt selle 2141 käigukasti asja kohta kinnitust leida ei õnnestunud, andmed põhinevad vene saitidel.
Konstruktiivselt on agregaat muidugi sarnane pikimootoriga Audide käigukastile.

Kapten Trumm kirjutas: Porsche enda mingis infobülletäänis on see Samara värk ära toodud isegi, kõrvuti Opeli mahtuniversaaliga.
Tehtud on seda muidugi stiilis "robust Soviet car for AvtoVAZ" - justkui distantseerutud on.
Sest tegelikult peale mootori (mis oli päris suur samm 2101 omast edasi) seal midagi väljapaistvat ju polegi.

Teine lause räägib sul ju selgelt esimesele vastu. Ma ausalt öeldes imestasin et nad seda 08 väljatöötamist üldse mainivad. 08 ongi ju metsiku lääne inimese jaoks "robustne nõukogude auto". Porschel on ju palju huvitavamaid prototüüpe ja ka väike seeriaid ning ka masstootmises olnud/olevaid mudeleid kui see Nõukogude Golf. Porsche jaoks ju tegu nö haltuuraga, mis tehtud VAGi värkstoas ringi vaadates-kõik sõlmed ka mootor "omavad analooge" VAG grupi 70/80 tehnikas.
Samas, kas ongi üldse midagi loota kui meie mõistes RAS müügituludega käiakse ringi nii:

Kapten Trumm kirjutas: Lisaks oli Togliatti tehas NSVL autotööstuse traditsiooniline valuutalehm ja sellepärast anti sinna lahkemalt kõva valuutat tehnoloogia, knohow ja komponentide ostmiseks/leiutamiseks.

VW oleks ka vist sealsamuses, kui osa autosi tuleks müüa rublade eest ning valuuta osas: kui ilusti küsite saate midagi.

Tollel ajal eksisteeris riiklik tsentraalne planeerimine, tänasesse päeva kandes oleks olukord, et sa tahad uut toodet teha, siis pead käima Rahandusministeeriumis (mis saatuse irooniana asub täna endises plaanikomitee hoones) paar aastat Vana Tallinnaga, kui juhtub et seal on raha vähe või muud prioriteedid, siis sa ei saagi oma tootearendust teha. Vabas turumajanduses võibolla hoomamatu asi.

Lada oli enim eksporditud sõiduauto, siis loogiline, et uus toode pidi käima moega kaasas ja soovitav oleks kasutada lääne know-how'd.

Huvuipakkuv on veel see, et NSVL-s ei eksisteerinud asja nimega "automood". Kuna nõudlus ületas pakkumist, oli piisav, kui toota mingeid autokujulisi asju, mis ülesande täitmisega hakkama saaks. Seepärast pidi iga konstruktoribüroo pidevalt ühe silmaga jälgima, mida piiri taga tehakse, käidi mööda automesse ja osteti näidiseid kokku.

Veel midagi teemas "ЗиЛ tänapäeval"...
http://russos.livejournal.com/1161164.html

Kapten Trumm kirjutas: ...Kuna nõudlus ületas pakkumist, oli piisav, kui toota mingeid autokujulisi asju, mis ülesande täitmisega hakkama saaks.....

Siin tulebki mängu see "kuri" kapitalism ja vaba turg. Kui võrrelda, missuguse varustusega masinad veeresid ringi sellel ajal (ja palju palju varem) juba ameerikamaal. Siis on ilmselgelt näha, et sellised nõukogude sunniviisilised sünnitised, mida inimesed tarbisid, sest ei olnud valikuvõimalusi, ei peaks normaalses turusituatsioonis hetkegi vastu.

Päris huvitav oleks vaadata, missugune oleks see idanaabri tööstus ja toodang, kui oleks ka seal tervislik vaba turu majandus juba aegade algusest eksisteerinud.

missuguse varustusega masinad veeresid ringi sellel ajal (ja palju palju varem) juba ameerikamaal

Euroopas aga selles autoklassis, kus nõuka tava-sõiduautod olid, oli 80ndate keskpaigas elektriaknad või konditsioneer üliharuldane eksootika.
1986. aastal sai Suurbritannias 2107 hinna eest osta kahte sorti uut lääne autot, need olid Citroen 2CV (WWII tehnika) ja Fiat Panda (700 kuubikune miniauto) Turumajandus.

Top Gear 1986: http://www.youtube.com/watch?v=LMKRhMBvkOc

Kes keelt ei tönka, siis hinnad
Skoda 130 - 2598 naela
FSO - 2990 naela
Yugo - 3250 naela
2107 - 3725 naela

Sama raha eest lääne alternatiivid
Citroen 2CV - 3095 naela
Panda -3490 naela

Nende rahanumbrite eest ja nende piires oleks minu valik suht silmad kinni 2107 - ka siis, kui sama valik samades piirides tuleks secondhandist teha täna. Antud saadet tasub võibolla vaadata ka natuke poliitilises värvingus, huvitav, mida oleks see briti übermensch rääkinud 2CV sõiduomaduste ja müra kohta? Või Fiat Panda kiirendusest. Tõsi oli see, et mis 3500 naela eest uuena osta sai, ei kannatanud läänes tehtuna eriti autoks nimetamist.

Lõppjäreldus kasutatud Opel Kadeti kohta oli muidugi mõistlik ja õige, saadav hinna ja kvaliteedi suhe olnuks idabloki uutest parem.