www.militaar.net

Manurhin kirjutas: Lühidalt kokku võttes tuleb poisinolgile selgeks teha - püss ja p¤ts pole mänguasjad! Tänapäeval kiputakse nii ühe kui teisega mängima, tulemuseks esimesel juhul laibad, teisel juhul alimendid. Vanasti rippus igas talus jahipüss seinal naela otsas, padrunivöö sealsamas, lastel ei tulnud mõttessegi püssi näppima hakata.

Ei maksa vana aega asjata idealiseerida. Kindral Laidoneri poeg lasi ennast maha. umbes aastal 1948 lasi naabruses poiss oma õe püssiga mängides maha. Püss rippus seinal ja isa unustas padruni sisse. Poiss aga oli juba harjunud tühja püssiga õe poole plõksutama kui vanemaid kodus polnud . Aasta hiljem klassivend kaotas paar näppu sest poisid leidsi karbi sütikutega ja lõi ühte kiviga laiaks.
Paar tuttavat poissi mängisid susspüssiga palju, sihtisid üksteist aga läks lihtalt õnneks, Õpetajaid vist meelega ei tulistatud sest ega koolis käimine ei olnud nii kohustislik kui praegu ja õpetaja oli õpilaste jaoks, mitte vastupidi. Kooli õhkond oli teine.

Päevalehes minu meelest väga hea artikkel sellisest kuidas meedia üritab sellistel juhtudel õhust mingit huvitavat lugu kokku võluda:
http://epl.delfi.ee/news/arvamus/mis-si ... d=70040277

.

kirsa710 kirjutas:Oleks võinud ka ise suure tahtmise korral 70-e lõpus sealtkandist paar MG-42 saada, lõpuks lõin käega, mida ma nendega

Need MG-d oleksid tänapäeval vist päris väärtuslikud......

SigaElmar kirjutas:

kirsa710 kirjutas:Oleks võinud ka ise suure tahtmise korral 70-e lõpus sealtkandist paar MG-42 saada, lõpuks lõin käega, mida ma nendega

Need MG-d oleksid tänapäeval vist päris väärtuslikud......

Muidugi oleksid, aga kes seda toona teadis .
Hoolimata sellest, et ma 70. aastate lõpus poisike oli, on elu jooksul igasuguseid asju müüa pakutud. Siiani kahjatsen vahel, et ei võtnud seda või teist.

Teate, seoses selle teemaga meenus mulle täna ühiskondlikus transpordis sõites üks seik koolist (nägin ühte sarnase välimusega inimest bussis).

Üks aineõpetaja põhikoolis millegi pärast vihkas mind. See seisnes selles, et kui ükskord tunni ajal pinginaabriga midagi naljakt kusagilt paberilt lugesime, siis itsitasime kõvasti. Sellest hetkest peale leidis õpetaja huvitava väljundi... kui seni oli ta lihtsalt minu suhtes põlgust üles näidanud, siis see hetk ütles kogu klassi ees: "Vaadake kui lollakatalt ta seal itsitab... no mida sa itsitada? täitsa lollakas oled!"


Paraku sellest hetkest peale võis üsna sageli kuulda minu nimetamist lollakaks vms. Aastad möödusid ja kui olin jõudnud kahekümnendatesse ja tänaval see õpetaja mulle vastu kõndis ja ütles mulle tere, siis mina ... "out of the blue" nähvasin vastu, et igale litsile ma tere ei ütle. Hetkeks valdas mind täielik meelerahu ja joovastus mingist "võidust". Hiljem olen tundnud häbi... häbi selle pärast, et ma üldse reageerisin, tegelikult oleks pidanud mööda kõndima kui olematust inimesest.


Mida ma öelda tahan? Inimese psüühhika on keeruline asi... ja minu arust ei tohiks pedagoogid tegeleda tagakiusamisega - ei vaimselt ega füüsiliselt. Ma tõrgun uskumast, et õpilane õpetajale kurja teeb kui see on lihtsalt range ja nõudlik olnud. Kiusamine kui selline on aga väga ohtlik, ei näe inimeste sisse.

...rohkem kui 10 aastat hiljem õpetajale niihalvasti öelda - peab see ikka vaen, valu solvumine olema. Veel praegugi mäletan neid silmi ja seda hääletooni... mida sa seal itsistad, täitsa lollakas oled! Täna on sellest kõigest 25 aastat möödas...


Leidsin veel sellise artikli, soovitan lugeda:

http://arvamus.postimees.ee/2971693/vam ... nam-endine

Kõik võiks olla teistmoodi, kui jääksid lausumata traumeerivad sõnad «Ma teen kõik, et sinusugune põmmpea gümnaasiumisse ei saa» või «Üle minu laiba lähed edasi õppima». Mõelge, enne kui midagi sellist vihahoos lausute. Noor hing on keeruline ja selle sisse alati ei näe. Tagajärjed võivad olla kurvad.

Küllap on meil igaühel selline kogemus olemas, keskkoolis ajalooõpetaja võttis kõiki võrdselt ja terve klass kuulas suu ammuli, respekti oli rohkem kui rubla eest, samas eesti keele tunnis jagunes klass õpetaja pailasteks ja kõurikuteks keda teinekord mõnuga nöögiti ja möliseti...

Viljandis oli legendaarne mate õpetaja Jaan Meos . See kuidas see mees rääkis ... sind on laua põrkest tehtud , läbi sukapükste tehtud , Oleks teadnud oleks vanematele öelnud ,et ärge parem tehke . Ja nii mõnigi sai tohlaka vasta vahtimist ka . Ja siis ?Kui sind töödeldakse nii 10-15 eluaastani . Teeb tugevaks ja solvuda nagu ei oskagi enam millegi peale .
Ometi maha tappa ei tahtnud teda keegi . Nõelad ja knopkad ajasid asja ära .

Kui selline mees tänapäeval peaks tundi andma siis oleks peale igat tundi tervele klassile vaja erakorralist (Jämejala) meditsiinilist abi.

Lupus kirjutas:Viljandis oli legendaarne mate õpetaja Jaan Meos . See kuidas see mees rääkis ... sind on laua põrkest tehtud , läbi sukapükste tehtud , Oleks teadnud oleks vanematele öelnud ,et ärge parem tehke . Ja nii mõnigi sai tohlaka vasta vahtimist ka . Ja siis ?Kui sind töödeldakse nii 10-15 eluaastani . Teeb tugevaks ja solvuda nagu ei oskagi enam millegi peale .
Ometi maha tappa ei tahtnud teda keegi . Nõelad ja knopkad ajasid asja ära .

Kui selline mees tänapäeval peaks tundi andma siis oleks peale igat tundi tervele klassile vaja erakorralist (Jämejala) meditsiinilist abi.

Sellepeale tahaks öelda päris mitut asja.

1) Eeldan, et postitaja peab sellist lähenemist õpetaja poolt täiesti normaalseks. Ei hakka selle üle diskuteerima, meenutab natukene Stockholmi sündroomi: Tegin ise läbi ja see tegi mind vaid paremaks, soovitan teistelegi! Seda võib elus kohata mitmete juhtumite puhul - arengut ei toimu ja pidevalt õigustatakse pikka-aega toimunud rumalust.

2) Üks asi on kindel selektsioon lemmikute ja põlualuste osas, aga teine asi on kärkida pidevalt kõigi kallal. Oli kunagi üks ajalooõpetaja, kelle arust olid kõik jobud ja tolvanid - ega keegi ei võtnud seda tõsiselt kah.

Me vihkasime seda õpetajat 110% Kõik nii viisnurgad kui kahemehed .Aga see ei ole põhjus õpetaja maha lasta .

Lupus kirjutas:Me vihkasime seda õpetajat 110% Kõik nii viisnurgad kui kahemehed .Aga see ei ole põhjus õpetaja maha lasta .

Jah, seda kindlasti. Ei meenu ka mulle kooliajast, et keegi oleks mõne õpetaja surma soovinud... tõsi peksa taheti küll ühele tüübile anda ja eks on ka vara hävitatud jne.

Eks võib lõputult visata õhku oletusi, et kas õpetaja kiusas õpilast, või on õpilane lihtsalt psühhopaat, või mingi kolmas-neljas variant. Praeguses seisus on need kõik ikka ainult oletused. Maailmapraktika üldiselt näitab et kui meessoost olemine välja arvata siis pole mingit otsest ühist näitajat millega kõiki koolitulistajaid seostada.

Tänaste uudiste taustal jätab 15 aastane kodanik külmaverelise mõrvari mulje, tulistas üht inimest, mitu korda ja oli ka tagavara moon kassas. Kas tõesti 6 revolvri lasust oleks veel vähe olnud, et oli teine ports padruneid veel vaja kaasa võtta?

Poti soldat kirjutas:Eks võib lõputult visata õhku oletusi, et kas õpetaja kiusas õpilast, või on õpilane lihtsalt psühhopaat, või mingi kolmas-neljas variant. Praeguses seisus on need kõik ikka ainult oletused. Maailmapraktika üldiselt näitab et kui meessoost olemine välja arvata siis pole mingit otsest ühist näitajat millega kõiki koolitulistajaid seostada.

Auvinen ja Saari olid mölemad psühiaatrite kuldkliendid, söivad igasuguseid rattakesi. Koolis olid ka mölemad juba ea poolest "akadeemikud" No las see Viljandi jutt vähe selgineb, küll leiab ka ühise nimetaja!

Minul on samuti relvaluba ja relv, lapsi ja relvakappi, tõsi küll, pole. On vaid pensionärist ema, kes püstoli käsitsemisega hakkamagi ei saaks. Korteril aga on topeltuks, välimine seejuures metallturvauks kahe turvalukuga ja kui olen ise ära, on relv ja laskemoon eraldi, relvast lööknõel ka välja võetud. Aga meenutagem parem, kui palju on pandud toime kuritegusid registreeritud relvaga (üksikuid jahiõnnetusi ma kuritegudeks ei liigitaks)? Ei tulegi nagu eriti meelde. Ähmaselt meenub, et keegi missioonil käinud sõdur lasi mõned aastad tagasi saunapeol purjuspäi oma tuttava maha. Seegi ju põhimõtteliselt õnnetus, mitte etteplaneeritud mõrv. Ja et koolis vihatud õpetaja teise ilma saata? Ka selle jaoks pole ilmtingimata tulirelva vaja. Kuus kuuli kerre lasta või kuus korda pussitada teeb enam-vähem sama välja. Nii et selles suhtes ma ei julgeks väita, et relvakapp alati ja igal juhul ilmtingimata vajalik oleks. Pealegi, ka selle teema aluseks oleval juhul asus revolver lukustatud relvakapis, võti oli väidetavalt peidetud, kuid koolitulistaja leidis selle ikkagi üles. Seega polnud kapist mingit kasu. Relvakapp on takistuseks vaid murdvargale, kellel on kiire. Oma pereliikmel on päevi ja kuid aega vaikselt võtit otsida või teha plaane relvale muul moel ligi pääsemiseks.