www.militaar.net

Ei olegi midagi vaielda, antud ese on kokku pandud kahest monoklist. Ja kes ei usu, siis võtku sellele pildile binokkel kõrvale ja võrrelgu veidi.

Me siin, ICTTA, väitlesime ehk pisut...eks kõik tahame ju targad ja nutikad olla siin netis väideldes !
Kõrvutasin neid oma binoklitega..., aga äkki kõneled võhikule , et miks tootja on niivõrd idiootselt monokli keskossa tekitanud kõigest ühe rihma kinnitusaasa, samuti kuidas seletada et üks pooltest on justkui parema ,teine vasemakäelistele, ja kummaline on nn markeering, ühel poolel justkui numeratsioon,kleimod jne, teisel x-shtamp vms..kuid mitte mõlemil need korraga koos. Ja miks on ühel monoklil sees kaugusmõõte ristskaala, teisel mitte.Ja statistiliselt , mind väga huvitab nt, kui palju oli monokleid umbes tollel ajal käibel, samuti võimalus leida 2 seesugust ja neid niimoodi kokkuopereerida .
Tänud ette kui mulle, kui paadunud binoklisõbrale seda keegi lahtiseletaks!

olen näinud vene monokleid nii skaalaga kui ilma. Samuti on need pildil erinevad monoklid (vaata silma okulari). Miks ma ütlesin, et võtke oma binoklid kätte ja vaadake hoolikalt!? Kuidas sa nii puhtalt korpuselt kinnitused eemaldad, et jälgi pole? Võin sulle oma binokli tuua ja näita ning mis mõte on neid kinnitusi eemaldada? Kinnitusi vaata pildilt:

Tubli Ictta ! Oleksidki võinud kohe alguses oponeerida oma seisukohta nende binoklipoolte kinnituste suhtes ! Ega see muidugi ka minu tähelepanuta jäänud noil piltidel ,kui... ma erinevatel linkidel poleks sarnast "rukabljuudi" ehk käsitööd näinud .
Seda nn musta latexmassi võis ja võib ka tänapäeval edukalt kasutada/taastada vms,mida nähtavasti seal tehtud ongi, sest ilmselt on tegu mehhaanilise välisvigastusega binokliga. ,täpse auditeerimise muidugi annaks antud eseme nn lahkamine,mis see aga meile annaks ?
Kindlasti on toredaid binokleid, monokleid jne olemas, mina siin tuginesin kõigest faktidele, kuidas pealesõda kõigest tehti kõike ja talumeeste tegusale nutikusele

Rihmakohaga Vene monokkel МП2 8x30

Tänud nähtud vaeva eest , Ictta !
See vist kaasaegne vidin seal , välja näeb igal juhul täielik "bastard" :
( kuid küsiksin veel enda käest, kas tõesti selliseid mutandikesi tehti nii vasema kui paremakäelistele....) Ja au tegelastele kes neid kokku siirdavad ! Respect !

Oskab ehk lähemat teavet anda sellise bussooli kohta?
http://www.upload.ee/files/831031/Picture_005.jpg.html
http://www.upload.ee/files/831030/Picture_004.jpg.html
http://www.upload.ee/files/831028/Picture_003.jpg.html
http://www.upload.ee/files/831026/Picture_002.jpg.html
http://www.upload.ee/files/831023/Picture_001.jpg.html

Eile viidati siin foorumis raamatule: http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?t=22110
Raamatust lk. 234 leiad samasuguse bussooli joonise...

Peaks olema (võiks?) vene 122 mm oma...
Ei julge kindlalt väita. Piltide järgi pärineb 43 aastast.

terv
o

Jutt sellisest sakslaste seadeldisest nagu Lichtsprechgerät 80/80 (LiSpr80)
Oli kasutusel mägijäägritel. Huvi äratas asjaolu, et seda segada ja pealtkuulata polnud vist praktiliselt võimalik... Eks targemad parandavad-täiendavad. Üks fanaatik on terve komplekti tööle pannud ja ... palun:

http://www.youtube.com/watch?v=vR4N6MTx_vw

terv
o

Ega seal midagi väga keerulist ei ole, põhimõtteliselt sarnaneb tavalise telefoniga, ainult juhtme asemel on valguskiir. Süsimikrofonist tulevat helisignaali tuleb veidi võimendada ja lasta hõõglampi - tekib helisagedusega moduleeritud valguskiir. Vastuvõtjas võtab valguskiire vastu arvatavasti tavaline kinoprojektori hääle dioodlamp, signaali veidi võimendatakse ja lähebki telefoni kuulurisse.

Ainsaks seadme miinuseks võib lugeda asjaolu, et töö on võimalik vaid nägemisulatuses ilma vahetakistusteta... Kaasajal loomulikult ka kohmakus (suurus).
Samas rõhutan veelkord olulist eelist - seda pole võimalik pealt kuulata. Segada ka vist väga ei õnnestu? Huvitav, kas näiteks suitsukate võiks seadme tööd häirida?

terv
o

Eesti maastikul jääb kimpu vist Kas laserkiirega saaks süsteemi moderniseerida?

Kunagi nõuka ajal oli ajakirja "Radio" algajate rubriigis umbes niisuguse optilise sideseadme ehituskirjeldus. Raadiosaatjaid tol ajal ehitada ei lubatud ja mobiiltelefonist ei osatud unistadagi. Kui seade teha transistorite baasil, ei kaalu see suurt midagi, optika oleks kõige raskem osa. Varem lampidega aparatuuri puhul oli jah vaja kaasas tassida anoodpatareid ja küttepatareid. Need võisid väiksema autoaku kaalu välja anda.
Suits, vihm, lumi, udu kindlast vähendavad side ulatust.
Kas laserkiirt saaks niisuguses seadmes (analoogseadmes) kasutada, ei oska kahjuks öelda. Tülikas võib olla laserkiirega teist seadet tabada: Laserkiir on peenike, lambi valgusvihk on kilomeetri kaugusel mitmete meetrite laiune.
Aga digitaalset signaali saaks laserkiirega edasi anda küll. Tänapäeval kõik CD, DVD, Blu-Ray seadmed töötavad laseritega: Laserkiir suunatakse plaadile ja vastavalt plaadil olevale "mustrile" see siis kohati peegeldub tagasi vastuvõtjasse, kohati ei peegeldu. Nii saabki laserkiir moduleeritud.

1980-datel katsetati TTÜ-s (tollal TPI) suhteliselt sarnast riistapuud, mis töötas laseri baasil. Sellises vriandis praktiliselt pealtkuuldamatu. Kaugust saadi he hilmaga vist paar kilomeetrit.
Mis on miinused - nagu öeldud - täieliku otsenähtavuse vajadus, kriitiline udu ja vihma/lumesaju suhtes. Ei tea, et sest midagi oleks tulnud või kui, siis mingis numbritehases NL armee jaoks.

Oma aja kohta kahtlemata kõva sõna. Sel ajal sellise tehnika olemasolu on minu jaoks täielik üllatus. Segamiseks tuleks kõvasti valgustusrakette kahe aparaadi vahele kärtsutada. Need peaks hästi pragisema. Aga kaasaegsete öise nägemise seadmetega peaks see kiir nähtav olema. Kõmm, ja pole enam sidemeest...

Ise saab ka teha. Uitaja mainitud artiklis oli tegevusraadiuseks pakutud öösel kusagil 1,5 km ja päeval poole vähem (Päike kohiseb ja pimestab). Laserkaardikepist on ka telefone valmis susserdatud. Inglisekeelsest netist ei hakanud kohe ühtki head linki hambusse. Idanaabritelt selline link: http://sdelsam.narod.ru/shemradiopr1.htm
Kuigi see on väga primitiivne ja analoogtehnikal baseeruv skeem.
Olen paremaid linke näinud aga praegu ei mäleta ja kole laiskus ei lase otsida.
Kaasajal pole ju eriti keeruline jutt läpakas kodeerida ja kasvõi USB kaudu välja pritsida. Juba aastaid on olemas palju erinevaid programme, millede abil saab näiteks arvuti helikaardiga kasvõi pilti või mingit keerulist digitaalset ludinat eetrisse saata ja vastu võtta. Raadiojaama asemele valguslink ja ongi olemas. Aga kas viitsiks jantida?