www.militaar.net

mul ka asjad väljast haljaks nühitud seespoolt saaks puhastada enne oksiidimist mõeldud puhastusvedelikuga,mis ainega kaasas.Ja peale oksiidi saab puhastada pudeliharjaga mis tupe sisse ideaalselt sobib?Millega aga siis sisemist osa tupel katta säilivuse huvides ja rooste vältimiseks kui kodus oksiidides seda teha ei saa?Kas siis kuskil seda tööstuslikult teha ei saa?

Eeldan, et tupe seestpoolt roostes ja kaldun arvama, et eelpuhastusvahend seda ei eemalda ja rooste peale oksiidi kandmine ei anna soovitud tulemust - st rooste jääb ikkagi aktiivseks ja ei teki ka korralikku oksiidi kihti. Lase tupe hoopis roosteleotus õli täis, lase seista, puhasta kasvõi pudeliharjaga, loputa lakibensiiniga seest puhtaks ja lase suts õli jälle konserveerimiseks sisse. Esimesi samme kuni loputamiseni korrata seni kuni rooste oluliselt enam ei määri. Ja loomulikult peaks eemaldama enne tupevedru, muidugi kui see seal on.

Minuni jõudes oli selline:



Peale mitmekordset gunblue nimelise tootega plägamist (peale kantud pintsliga ja maha pestud vana hambaharjaga) muutus selliseks:



Pärast oksiidiga katmise, veega pesemise ja korralikult kuivatamise protsessi tuleb kindlasti õliga sisse määrida ja ka siis on rebane ikkagi kerge tulema ning päris mitmeid kordi peab kogu kupatuse õlise kaltsuga üle käima enne kui roostekoll jäädavalt pidama saab.

Selge! Nüüd asi arusaadav!Suured tänud.Üks küsimus veel,kas paraadtäägi tupe oli värvi alt oksiidiga kaetud või kanti värv haljale pinnale?Milline oleks selle täägi tupe värvi kood ja kust osta?

Värviga katmisel kasutatakse eeltöötlusena fosfateerimist, mis annab täiendava korrosioonikaitse ja suurendab adhesiooni (värvi nakkumist metallipinnaga).
Näiteks AKM viimistluseks oli nn. fosfaat-lakk-kate. Esmalt fosfateeriti detail soola "Mažef" lahuses ja seejärel värviti. Värvi kvaliteeti kontrolliti nii, et lasti keskmise jämedusega käiapuru ca 30 cm kõrguselt kontrollitavale pinnale pudeneda ja seejärel kaeti kontrollitav pind vasevitrioli lahusega. Pinnale ei tohtinud tekkida kollaseid vaselaigukesi.
Osa detaile ainult fosfateeriti, täiendava kaitse andis õli.
Fosfaapinnatkatet kasutati ka tervete relvade viimistlemisel. Näiteks Land-Leasega saadud Thompsoni püstolkuulipildujad olid fosfaatkattega.

suured tänud!

Nagu ka meie viimaste partiide Galil´id.

Sõjalõpu mõningad k98 sad olid ka fosfaat kattega.

Vabandan, et kõvasti teemast kõrvale kaldun, kuid on häirima hakanud fakt, et sõna TUPP (ainsuse nimetav) asemel kasutatakse väljendit TUPE (ainsuse omastav).

Vahemärkusena olgu veel öeldud, et programmi nimi oli lend end lease, ilmselt postituse autoril tegemist trükiveaga.

Halleluuja kirjutas: Vahemärkusena olgu veel öeldud, et programmi nimi oli lend end lease, ilmselt postituse autoril tegemist trükiveaga.

Nojah, programmi täpne nimetus oli Lend-Lease Agreement, kuid eesti kõnekeeles on seda ikka "ländliisiks" nimetatud. Siit ka sellele hääldusele vastavalt kirjutamine. Selline sõnakuju on kirjanduses laialt levinud. Sellegipoolest häbenen.

Mis seal ikka häbeneda, see vist foorumi uuendus - kirjavigade korrektor

sigalahe kirjutas:Paluks jälle teadjamate meeste abi.Mõnel taastataval asjal jäävad peale lõpliku lihvi ja poleerimist järele rooste söödud sügavamad musta värvi augukesed , nii 0,5-1.5 mm sügavad.Välja lihvida ei saa kuna ese kaotab propotsionaalsuse ja ei ole ka mõtet.Nüüd küsimus,kuidas saaks need kohad samuti haljaks kui eseme algupärane olek seda eeldab või kui eset on vaja oksiidida siis kas nendes mustades roostearmides jätkub oksiidi all roosteprotsess?

Aga nende rooste poolt tekitatud mustade aukudega oleks võinud siin teemas jätkata. Võid need vabalt oksiidiga üle tõmmata, kuskil eelnevas postituses mõtlesin pruuni roostet, kuigi ilmselt jääb oksiidi kihil võrreldes halja rauaga vahe sisse. Aga võib olla jääbki nii parem, st tekib ikka õige vana asja mulje ja kui oksiidi loogilistest piirkondadest veidi maha kulutada, peaks tulem päris hästi välja kukkuma. Ja härrastele kes nüüd kiirelt kärnaseid tääke oksiidma tormavad, et neid kaubandusvõrku paisata kui originaale, siis pean kahetsusega tõdema, et tulem jääb siiski kergesti eristatavaks originaal oksiidiga kaetud "orgist".
Loodetavasti nüüd tekst liiga segane ei saanud aga eks siis korrigeerimis programm parandab

Nonii, kestatõmmik omandatud tänu lahkele foorumikasutajale! Tänud!
Päike paistab jälle meie tänavas!
Enne tõmmiku paikapanekut soovitati sellest koopia teha, sest kurat teab... Mis materjal oleks hea? Päris suvalisest naelast vist ikka ei tee? Ise olen mõelnud kasutada tööriistaterast katkise lehtvõtme näol ntx.
Sakiline plaat, mis kelku muu krempli küljes hoiab, soovitati ka tagavaraks teha. Selle materjaliks pidi sobima jalgratta nn "siga" võti.
Mida asjatundjad arvavad?
On kuulda olnud kahest samasugusest juhtumist nagu mul. Kest lõhki ja tõmmik lennanud x suunas. Märksõnaks jällegi Lapua moon! Hakkan sellest ringiga mööda käima!

Basilio kirjutas: Enne tõmmiku paikapanekut soovitati sellest koopia teha, sest kurat teab... Mis materjal oleks hea? Päris suvalisest naelast vist ikka ei tee? Ise olen mõelnud kasutada tööriistaterast katkise lehtvõtme näol ntx.

Sakiline plaat, mis kelku muu krempli küljes hoiab, soovitati ka tagavaraks teha. Selle materjaliks pidi sobima jalgratta nn "siga" võti.

Et tahad mingi abrasiivtööriistaga karastatud terasest "välja voolida"? Põhimõtteliselt võimalik. Tööriistaterasest peaks saama küll. Kruvid ja tihvtid on tavaliselt süsinikterasest 45 või 50. Valmistamisel tuleb sisenurgad ümardada, et ei hakkaks arenema praod.
Kelgu kinnitusplaadiga ei juhtu midagi. Murdub ikka see detail, millest taandurvedru juhtvarras läbi käib.

Suured tänud WaA! Sinust on väga palju abi olnud!Kui sa ei pahanda siis küsin sinult teinekord jälle midagi kui mõnda asja ei tea või segaseks jääb?

EOD kirjutas: Et tahad mingi abrasiivtööriistaga karastatud terasest "välja voolida"? Põhimõtteliselt võimalik. Tööriistaterasest peaks saama küll. Kruvid ja tihvtid on tavaliselt süsinikterasest 45 või 50. Valmistamisel tuleb sisenurgad ümardada, et ei hakkaks arenema praod.
Kelgu kinnitusplaadiga ei juhtu midagi. Murdub ikka see detail, millest taandurvedru juhtvarras läbi käib.

Mõte oli jah, minifreesi kasutada, millele käib miljon erinevat otsikut.
Usun et saan lulla tegemisega hakkama. Kui mitte esimese korraga, siis kolmandaga ikka!
Kelgu kinnitusplaadist niipalju et äkki olengi valesti aru saanud ja koopia tulebki teha hoopis taandurvedru plaadist.
Mis selle siis kogemuste põhjal ära lõhub? Kas liiga võimas moon või metalli väsimine?