www.militaar.net

Samahästi võivad need ka suusasaapad olla.

Võivad olla algselt nii suusasaapad, kui balletisaapad, mul selles suhtes suva. Kuid hilisem tuuning on sihtotstarbeliselt uisutamisele suunatud.
Igastahes on algselt olnud kallid saapad: korralik materjal ja eeskujulik töö.

Midagi sellist:
http://www.eantiik.com/products/metall/ ... tion=media

Kas siin võiks olla midagi EW või WW2 aegset ja ehk Saksa poolel võidelnud meeste jalavarjugi? Tikutatud nahktallad vist nagu viitaks millelegi vanemale. Talu lakapealt sai igaks juhuks kokku korjatud. Loodan siinkohal targemate meeste abile. Viltide pildi panen igaks juhuks, peaks olema lihtsalt nn peenemad "linnavildid", mida teha lasti, et edevam jalga tõmmata, kui tavalist lubjakat : ), aga parandage kui eksin!

Pildid siin: http://postimg.org/gallery/f74a8tf4/8fdbd1bf/

Esimestel piltidel paar, siis üksikud, lootus on ka paarilised leida, vaja veel tuhlata : ).

Tere!

Juba hulga aastaid olen varjul hoidnud selliseid vanu saapaid:









Välimuse järgi tunduvad olema ikka õite vanad... ehk oskab keegi kosta,kas tegu on sõjaväes kasutusel olnud saabastega?
Võrdlesin suurust ja tundub olema nr.45 kanti....
Kui nüüd kellegil tekib huvi nende vastu siis läbirääkimised tel. 56 95 60 13

Tänan!

Esmapilgul meenutavad kangesti USA armee suusasaapaid, mida ameeriklased lend-lease programmi raames lahkesti punaväele tarnisid.

Analoogseid "algaja langevarjuri saapaid" tuli Eestisse humanitaarabina Kanadast 90ndatel ja neid jagati mitmele poole.
Viimane nende suurem kasutusprojekt oli film "Nimed marmortahvlil".

No siis ei ole muud teha,kui Merilõviga kokku mäkerdada ja lae alla rippu panna.

Demineerijate üritus ajakirjanikele. Aga nagu ikka, selle asemel et tutvustada nt. varustust vms. need paugutamisest vaimustuses. Küsiks siinsete spetside käest, et mis "jalatsid" ja mis otstarve.

http://tallinncity.postimees.ee/3331905 ... hkekehasid

Pommirühma demineerija käimad, kannatas ka miskise lõhkemise talla all välja.

Ongi nii, et vildid on EW või koguni WW 2 aegsed, kuid kontsaturvised on külge nikerdatud ise , mingit väärtust sellistel rääbakatel muidugi eriti pole, peale emotsionaalse.
Kirsanäru on tõepoolest väga Saksa moodi , aga ainult moodi , kuna ka siin on hr talunik nikerdanud taldu ja täiesti ümbertöötlenud algupärasuse. Aga no vene oma ta ka ometi pole ,see alumise rea artikkel siis.

Aituma arvamuse eest! Rindelehe peal pakuti ka EW aega. See üks ülemine üksik saabas tundub sellise peenema näoga, kaarja lõikega sääre ülemise otsaga. Ise läksid mõtted ehk isegi kusagile revolutsiooniaega? Aga need presentsisuga tikutatud saapad maru huvitavad, ei tea kas seda tüüpi saabast ükski armee ei kasutanud? Tundub nagu võiks olla tehasetöö, samas too aeg oli saabas moes ja ju liikus ka igasugu tavalisi nahksäärikuid.

Sihukesele vildile käisid kalossid otsa ja need lisandid tekkisid meile suure tõenäolisusega siiski peale suurt sõda. Nii 50-ndatel, arvan ma. Vildi ülaserv on ca. 5-10 cm ulatuses allakeeratav.

See viltuse ülaservaga säärsaabas oli saksa poole sõjaväelastel igati kasutatav (vt. fotodel). Sõja alguse poole ka sõdurivarustuses ja hiljem vaid ohvitseridel. Just täpselt sama tegumoega saapapaar on praegu mu enese kasutuses ja see ON kunagi saksa ohvitserile kuulunud, kes neid ka omal ajal teenistusülesannete täitmisel kandis - seepärast teangi öelda.

Põnev! Ega ei oska ehk mõnda pilti juhatada, kust vaadata? Riidemajandusega pole väga süvitsi kursis, aga jalgavedamise aasad olid vist ka Saksa saapale väga omased? Tundub ka, et kontsaraud on all olnud naelade järgi, ka just sakslasele viitav temaatika, niipalju kui oskan arvata, mis küll kahjuks kadunud, aga samalt pööningult ka ühe kontsaraua leidnud.
Saabas pärit Peipsiäärsest vanaisa kodutalust ja talus olid sõja ajal sakslased sees. Tean, et köögis sõid ohvitserid ja vanaisa jutu järgi tean, et käidi sealt jääd lõhkamas. Sama tõendab ka talust leitud pudeljäämiinide Flaschen Eisminen 42 kasti kaan. Kuna sellega tegeles kohapeal 42. Politsei ja pioneeripataljon, siis julgen arvata et seal oli ka ehk eestlasi siis. Hoov oli masinaid täis olnud, toimis väliköök. Muidu olid väga sõbralikud mehed olnud, nagu ikka lastele anti kunstmett ja vanaisal meeles, kuidas suupilli mängiti. Huvitav fakt ka see, millist olen ka varem kohanud, et söömise ajal jäeti relvad esikusse, olid rivis seisnud. Aga ostetud voodrilauad võtsid ära, et teha langenutele kirste ja vanaisa mälu järgi kokale miski väliköögi jaoks oli autole kuuti vaja, mis neist laudadest kokku löödi. Eks sõjaaja asi, kui vaja siis vaja. Muidugi ei tea ju kuidas see asi toimus ja mil viisil lauad omanikku vahetasid. Seda vanaisa ei teadnud, kuna oli siis 10-11 aastane. Igal juhul meeles oli see, et väga viisakad ja aupaklikud mehed olid.

42. Politsei pioneerpataljon oli Eesti üksus, kui seal sakslasi oli siis ehk sideohvitser ja mõned üksikud erialamehed veel.
Patül. oli major Schiller ja kapten Pedaja.

Seda ma mõtlengi, et Eesti üksus ja kuna nemad jäälõhkamisega tegelesid, siis eeldan et oli talus ka neid toimetamas. Keegi kahjuks ei mäleta, kas eesti keelt oli kuulda, laste asi - ühed sakslased vormi järgi kõik:) Sakslasi ja saksa keelt mäletati aga küll, nii vanaisa kui vanaonude poolt.