www.militaar.net

Aga toimiva UAV puhul on ikkagi põhiline probleem kindel juhtimis- ja andmekanal.
Põhimõtteliselt on ju võimalik osta 300 tuhande USD eest toimiv L-39, asendada seal nt tagumise kabiini sisustus luureaparatuuriga (sh korralikud IR kaamerad) ja on võimalik saada Eesti oludes strateegilise luure UAV, mis toimib enavähem iga ilmaga. Või kasutada mõnda propelleriga kergemat lennumasinat. Lennuaparaat ise on selles komplektis kõige odavam tükk.

Probleem on põhiliselt selle juhtimise ja andmete kättesaamisega.
Jah, ta on radaritele hästi märgatav nagu vanakooli lennuk ikka. Mind ikka paneb paraadil imestama ühe KV asjamehe kommentaar An-2 radaritele nähtamatuse kohta
Muidugi ei maksa väga palju loota ka pisilennukite nähtamatusele, Gruusia UAV-d leiti suurepäraselt taevast üles (sealhulgas radaritele raskesti vaadeldaval mägimaastikul) ja tulistati ka alla. Iraagi õhutõrjel polnud ka erilisi raskusi Predatori ründamisega (MiG-25 oma vaakumlampidega tulistas ühe alla).

Ma arvan, et 2S6 Tunguska suudab suurepäraselt avastada taeva taustal umbes supitaldriku suurusi esemeid ka neid üsna kõrge tõenäosusega ka alla tulistada.
Igal juhul tuleb arvestada, et idanaabri puhul ei piisa ameeriklaste kingitud mõnest komplektist, neid jätkub esimene päeva õhtuni.

Vastane kasutab muidu põhiliselt luurelennukeid Su-24MR, mis suudavad oma sensoritega hangitavat infot reaalajas edastada maapealsesse vastuvõtupunkti (spetsiaalselt varustatud auto). Neid peaks seal relvastuses olema ca 100 masinat (et ei tekiks arutelu, et mis kuradi luurelennnukid, venelased teevad siiani kirjatuviga).

Minu arust on väga küüniline rääkida sidekanalitest või õhutõrjest, kui sa pead Raveni lennutamiseks sobiliku ilma vahel nädalaid ootama või pead selle äkitselt tõusnud tuule pärast kivina alla kukutama.
Ravenite kaotamise kolm peamist põhjust (USA andmetel) on
1. Tuul
2. Tehniline rike
3. Linnud
....kõik muu on juba marginaalia.

....kõik muu on marginaalia.

Rahuajal küll jah.
Kui Talibani raadiolelektroonilise võitluse võimekus piirdub Icomi tangenti nupu all hoidmisega "segamises" ja õhutõrje AK-47-st taevasse täristamises.
Kui piisavalt kaalukas vastane tegutsema hakkab, ei lennata vist ka ilusa ilmaga eriti.
UAV pole ju Eesti luurevajadusest rohkemat kui üksainuke võimalus.
Samas Gruusia kandis on veel erilised mäestikutuuled ja tundub, et seal nagu lendasid (sellised Ravenist suuremad).
Aga tuuleprobleem õige - mida väiksem ja kergem lelu, seda kergemini jama tekib.

Strandberg tulistab ikka kõvasti puusalt, et siis Simm on tema arvates asja segatud.
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=64280709

Keegi ei spekuleeri meedias aga sellise "vähetähtsa" asjaga nagu lõppkasutaja ehk KV arvamus selle UAV kasutatavusest.
KV poolelt võiks seda natuke selgitada ja lõpeks see 007-vandenõuteooria ära.
Miskipärast arvan, et kui KV oleks sellest suures vaimustuses olnud, siis kasutataks neid tänaseni.

Strandberg tulistab ikka kõvasti puusalt, et siis Simm on tema arvates asja segatud.

See, et temast takkajärele nii kõva mees tehakse, peaks õnnetule Hermanile tema kongis tublisti tröösti pakkuma...

IMHO oli Eli plaanide peamine häda puudulik süsteemne lähenemine. Mis haldaksid masinate kogu elutsüklit.
Plaaner võis ju isegi korralik olla, optroonika samuti ja pilt ka tuli.
Kuid see õnnetu plaaner moodustab kogu UAV kompleksist väikse osa(hinnas samamoodi)
Kogu ülejäänu kupatus on vaat et veel olulisemgi...
Suht ülevaatlikult on kogu süsteemi olemus välja toodud "Shadow"-tüüpi UAV tutvustuses..(tõsi, ameeriklane peaks väheke võimsam/keerulisem olema)
http://www.aaicorp.com/pdfs/Shadow%20TriFold.pdf
Palju ja mis otstarbe toetussõidukid komplekti peavad kuuluma. Koos muu varustusega.

Noh need autod poleks ületamatu probleem kui platvorm ise hea oleks.
Ja oleks samahea kui jänkide omad, aga kordi odavam - nagu valmistaja ise claimis.
Mingite sise- ja katapuldiautode puudumine ja see, et ELI nende elutsüklile täisteenust ei pakkunud jama.
Tapal vedeleb neid autosid piisavalt (ja vedeles ka 2006).

Niiet küsimus jääb, kas asi oli ikka nii nagu meedias reklaamiti või mitte.

Ma ei annaks hinnangut praegusele droonile(SWAN II) põhinedes mitme aasta tagusele arendamis järgus olnud variandile(SWAN I). Pealegi, milline oli tol ajal üldse kontsepstioon UAV-de kasutamiseks(ja kuidas on sellega praegu)? Anti ju need droonid, mis KV sai Õhutõrjepataljonile; tegu ei ole just kuigi õige allüksusega selle opereerimiseks ja kus need nurka vedelema jäidki.

Täpsustus: kas ELI-lt läksid need õhutõrjepataljonile (mis oleks vale adressaat - õige oleks brigaadi luurekompanii, tegu pole ei õhutõrjevahendi ega lendava märklauaga) või anti need pärast Kevadtormil katsetamist õhutõrjepataljonile (lendavateks märklaudadeks ilmselt), kuna ära ostetud tehnikale ei leitud muud rakendust (sh ka ütleme kasutusomaduste tõttu)?

Kui algusest peale määriti need ÕTP, siis tekib küsimus osade inimeste ajumahu vähesuses, nende ainus võimalik adressaat olnuks Kuperjanov (või mis iganes koht, kus tollal luurajaid koolitati).

Дозор-600, "Транзас" toodetud prototüüp

Vähemalt on sellised unistused neil ja aastaks 2014 loodetakse katseeksemparid lendama saada ning aastaks 2020 asjandused relvastusse võtta. Igatahes on aastani 2020 sõjalises eelarves reake kirjutatud. Milline see apastraat on või tuleb, keegi veel täpselt ei tea. Kontseptsioon peaks olema nagu legol. Vastavalt vajadusele saaks külge riputada erinevat relvastust ja muud kola. Peterburi kompanii "Транзас" lubab valmis meisterdada parda-, juhtimis- ja navigatsioonisüsteemid ning Kaasanis asuv katsekonstruktorbüroo "Сокол" lendava kasti. Mis kõige märkimisväärsem, asi peab ninast sabaotsani olema puhas kodumaine toodang. Elektroonika kaasaarvatud. Pole võimatu, et meie armsad idanaabrid erutusid grusiinide tegemistest samas valdkonnas...

Kapten Trumm kirjutas:Keegi ei spekuleeri meedias aga sellise "vähetähtsa" asjaga nagu lõppkasutaja ehk KV arvamus selle UAV kasutatavusest.
KV poolelt võiks seda natuke selgitada ja lõpeks see 007-vandenõuteooria ära.
Miskipärast arvan, et kui KV oleks sellest suures vaimustuses olnud, siis kasutataks neid tänaseni.

S..t ja kusi nende ELI UAV-dega! Äkki selle pärast KV nendest loobuski? Ma ei taha kedagi maha teha, kuid me peame enda jaoks aru saada, et sellisel kujul, nagu ta oli, antud lennumasin ei täitnud oma eesmärki. Edasiarendamiseks oli vaja veel pappi saada, kuid lõpptulemust ei garanteerinud. Võib olla sellepärast pole meil toimivat UAV-t. Antud kodanik nagu just ärkas, ja tekitab oma teeoriaga ei tea mida. Küsiks uuesti, miks siis eelmise aasta mais MISTRALI laskmistel belglased lennutasid sihtmärke, aga mitte ELI? Selline SM, võrreldes UAV-ga on tavaline mudellennuk, kas nad isegi seda ei suuda pakkuda või probleem on milleski muus?

Kapten Trumm kirjutas:Täpsustus: kas ELI-lt läksid need õhutõrjepataljonile (mis oleks vale adressaat - õige oleks brigaadi luurekompanii, tegu pole ei õhutõrjevahendi ega lendava märklauaga) või anti need pärast Kevadtormil katsetamist õhutõrjepataljonile (lendavateks märklaudadeks ilmselt), kuna ära ostetud tehnikale ei leitud muud rakendust (sh ka ütleme kasutusomaduste tõttu)?

Kui algusest peale määriti need ÕTP, siis tekib küsimus osade inimeste ajumahu vähesuses, nende ainus võimalik adressaat olnuks Kuperjanov (või mis iganes koht, kus tollal luurajaid koolitati).

Noh jah, kupi luurajad ongi kõige õigemad mehed neid UAV-sid juhtima ja nendega opereerima Nondel meeldib Wolfi-dega kihutada ja KSP-st täristada Tublid mehed, kuid UAV-sid annaks pigem Luure pataljoni kätte. ÕTP-sse jäänud UAV-dega asi on selline ,et nemad ei kasutatud mitmete põhjuste tõttu, aga peamine on see et UAV jaoks ei piisa et ta lihtsalt lendaks x kaugusel ja kõrgusel. See on pigem mudellennuk.

Kuulsin eile vöi üleeile raadiost, et Soome luure-UAV kukkus alla !
Teostatakse otsinguid !

http://www.lentoposti.fi/uutiset/puolus ... kaanpaassa

Aparaati kasutatakse, luureks ,valvamiseks ja tule juhtimiseks. Antud isendit kasutan Niinistö suurtükibrigaad!
Aga teie tapelge edasi teemal, milline väeliik peaks Eesti droone kasutada saama?

ivanorav kirjutas: Aga teie tapelge edasi teemal, milline väeliik peaks Eesti droone kasutada saama?

Siin ei ole midagi väga pikalt arutada. UAV-del on erinevad ülesanded ja erinevad kasutajad. Suurtüki-UAV on nende vahend, mis üldse ei välista, et võib olla ka samasugune või sarnane UAV, mida kasutab ka nt. Luure pataljon, sest vaevalt suurtükk hakkab kogu EKV-le luureinfot hankima.

Mehitamata luurelennukeid on erinevat liiki.

Kõige tillukesemad on sellised Raven tüüpi ja need sobivad oma alla 10 km tegevusraadiusega nii pataljoni tasemele. 24/7 iseseisvaks tegevuseks on vaja nii 1 jagu. Võimalik, et see jagu peaks olema luurerühma koosseisus. Meil võiks need olla pm JvBr pataljonides. Lendamiseks ei ole minuteada vaja õhukoordineerimist, kui lennud toimuvad mõnesaja m kõrgusel.

Swan/Shadow stiilis UAV komplekt oma 50+ tegevusraadiusega on juba vähemalt brigaadi taseme masin. Teenindamiseks 24/7 kulub rühm. Ühe variandi järgi peaks sellised UAV-d kuuluma suurtükiväeluureallüksusse, teise variandi järgi brigaadi luure- või staabiallüksusse. Suurtükiväega on see side, et lennu ajal on võimalik viseerida ja määrata maapinnal koordinaate, mis teeb võimalikuks kohese tulejuhtimise vastase tagalas. See tähendab ühtlasi ka info jagamist lahingüksustele. Samas võib ka olla nii, et brigaadi luurevõimed on koondatud ühte üksusse/allüksusse, kust siis toimub luureandmete koorineeritud jagamine ja edastamine suurtükiväele. Kindel, et sellise UAV lennud vajavad juba õhukoordineerimist suurtükiväe ja õhuväega.

Siis on veel suuremad UAV-d, mille lennuulatus on 100 või 200+ km ja diviisi-armee teema. Taoline masin maksab vast juba samapalju, kui pärislennuk.

Meie tingimustes saanuks Eli Swan olla brigaadis kas suurtükiväepataljoni luurepatareis, luurekompaniis või staabikompaniis. Brigaadi otsealluvuses ei oleks vb administraiivselt ja logistiliselt hea. Iseasi, kas väga kõrgete pagunitega otsuste langetajad olid nii maalähedastes teemades (nagu pataljoni-brigaadi lahingupilt) piisavalt pädevad, et nende nüansside peale tulla. Üks tuntud pagunikandja tahtnud saata seda lennukit kuulu järgi luurepataljonile, mis on ilmselgelt ebavajalik, sest luurepataljon (reaalselt on tegemist pigem luurekeskuse, kui pataljoniga) tegeleb strateegiliste, mitte taktikaliste-operatiivtaktikaliste luureteemadega, üks aga tahtnud anda Scoutspataljonile, mis on ilmselge overkill. Suurtükivägi arvatavalt ise ei tahtnud seda endale kaela peale, sest tegemist endalgi ja kaadrit vähe.
Samuti suunati nii ka personali väljaõppesse siit-sealt, kust juhtus ja tundus, et kedagi juhtivatest isikutest see UAV teema nagu ülemäära ei huvitanud. Mingit konkreetset struktuuri ega allüksust ei moodustatud ega taktikalisi tegevusjuhendeid-funktsioonikirjeldusi ei arendatud. See viimane natuke kivi ka firma kapsaaeda. Ei ole mõtet toota lihtsalt kallist aparaati ilma toetava kontseptsioonita! Niisiis koolituse käigus järjepidevust ei tekkinud ja lõpuks ei osatud kummalise, kuid kalli süsteemiga ka midagi peale hakata. Tegi vaid katselende. Jäi mulje nagu mingi kamp tegeleb vahepeal muu töö arvelt oma huvist hobi-lennumudelismiga.
Leiti vist lõpuks põhjendus, et ei vasta nõuetele, pole vaja, Eli toodab saasta vms. Otsustati, et kui juba raha makstud, vaja kuhugi anda. Nagu siin kirjutati, anti lõpuks hoopistükkis... õhutõrje sihtmärgiks. Kuna aga seal puudus koolitatud personal, jäi lattu seisma. Raha uuesti firmale koolituse kinnimaksmiseks ka ilmselt pole. Võimalik, et osa juurdekuuluvast tehnikast on võetud kasutusele muul igapäevasel õppe-eesmärgil.

Kokkuvõttes oleks saaga märksõnad, et "vasak käsi ei tea, mida parem teeb", "luik-haug-vähk", "parem karta, kui kahetseda" ja no lihtsalt üleüldine ... .


Aga tundub, et gruusias asjad toimivad. Eks vahepeal ole ka toimunud firmas areng ja seadmed on töökindlamad, kui algusaastail.
Igasuguste taoliste tehnikavidinate arendamine ja upgrademine peab käima armees käsikäes ajaga. Ei saa nii, et käime täna välja korraga summa X ja saame selle eest tutika äsjavalminud eksklusiivse überasja igaveseks. Projektid peavad olema pikemaajaliselt jätkusuutlikud.
Meie kääbuskaitseväes puudub aga isegi toimiv koordineeriv nö arenduskeskus, mis saaks arendusasjadel kätt pulsil hoida. Projekte tehakse muu töö kõrvalt, kuidas aega jääb ja kuidas osatakse. Eraldi on suudetud teha vaid SIVAK.