www.militaar.net

Väino kirjutas:Kas taldriku signaali saab välja peilida?

“We reached an altitude of over 64 km, which is a new record for student-built hybrid rockets. The previous record of 32 km was set by the HEROS rocket in 2016. We look forward to reviewing all the data and preparing to launch the second rocket, hopefully to an even higher altitude,” says Julian Dobusch, Chief for Hybrid Propulsion at HyEnD.

Hiljutised sündmused panevad tahes-tahtmata küsima, kas Starlinkile leidub töökindlaid alternatiive või sõltub asendamatu satelliitside sisuliselt ühe mehe äranägemisest. Kas sellised süsteemid on olemas ning millised on pikaajalised väljavaated Euroopale, rääkisid Novaatorile Tartu Ülikooli kosmose- ja kaitsetehnoloogiate professor Mart Noorma ning kosmosetehnoloog Rauno Gordon.

Kui mõelda kitsamalt lahinguväljal vajaliku side alternatiividele, ei pea Mart Noorma sõnul vaatama ainult kosmose poole. Tulevikus võivad näiteks piisava leviga olla ka maapealsed 4G- ja 5G-võrk. Kosmosetehnoloogial põhinevatest alternatiividest on praegu olemas eelpool mainitud traditsioonilised geostatsionaarsel satelliidil põhinevad sidesüsteemid näiteks Viasat. Sisuliselt kõikjal madalal orbiidil töötavate laia leviga sidesüsteemide vallas on Starlink esimene.

Rauno Gordoni sõnul on alternatiivid teoreetiliselt olemas, kuid tehniliste parameetrite järgi ei suuda need Starlinkiga konkureerida. "Meil on teisi satelliidivõrgustikke, aga need on kiiruse ja andmeside mahu poolest kõvasti kallimad. Mõni vajab näiteks antenni staatilist fikseerimist. Seda ei saa metsas lihtsalt püsti panna, vaid seda tuleb häälestada mõne geostatsionaalsel orbiidil oleva satelliidi peale, mis ei liigu," lisas ta.

Süsteemidest, mis suudaks pakkuda konkurentsi ka Starlinkile, väärivad Mart Noorma hinnangul enim tähelepanu Euroopa Liidu programm Iris2 ja Amazoni Project Kuiper. Samas peaks need süsteemid hakkama korralikult tööle alles järgmise viie kuni kümne aasta jooksul. See tähendab, et kui ukrainlased oleksid sunnitud Starlinki näiteks homme välja vahetama, oleks neil võrdväärsete kosmosesüsteemidega asendamine väga keeruline. Arendusjärgus Iris2 on Rauno Gordoni hinnangul Starlinkile võimekuselt sarnane. Kui viimane on aga kommertsprogramm, mis on üles ehitatud täielikult erainvestorite toel, siis Iris2 maksab suures osas kinni Euroopa Liit. "Seal tekib minu arvates muidugi ärimudeli küsimus: kas suudetakse saada lõpuks piisavalt raha, et viia projekt masstootmissse ning tekitada lõppkasutuses piisavalt palju terminale, mis oleksid odavad," mõtiskles ta.

Samas on Euroopal Gordoni sõnul eelis, et kogu projekti tehakse odavamalt. Kui Starlinkil on praegu üle 7000 satelliidi ning kui nende arv peaks kasvama, siis Iris2 raames plaanitakse orbiidile lennutada vaid mõnisada tehiskaaslast. "Selle taga on tehnoloogiline erinevus. Euroopal on käes sagedusload, mis võimaldavad satelliitidel olla kõrgematel orbiitidel. See tähendab, et iga üksik satelliit saab katta kõvasti suurema maa-ala. Euroopa satelliidid on planeeritud võimekamana ja nii, et iga satelliit saab anda sidet Starlinkist kordades rohkematele klientidele," lisas ta. Side mõttes tähendavad kõrgemad orbiidid aga suuremat viiteaega. Kui tavaline inimene ei pane seda näiteks lähiriigis asuva sõbraga videokõnet tehes tähele, siis Eestist Ameerikasse helistades hakkaks pikem viiteaeg Gordoni hinnangul siiski segama. Seetõttu on Euroopa Liidul plaan arendada 10–20 aasta perspektiivis veel lisaks välja väga madalal maalähedasel orbiidil (250–350 km) lendavate satelliitide süsteem.