Oras, K., Unt, M. (2008) Sündimust mõjutavad tegurid Eestis. Tallinn:
Rahvastikuministri büroo.
(Uuringu esimene raport)
1985. aasta rahvaloenduse andmetele tuginedes väitis Kelam (1989), et on tõusnud nende
noorte arv, kes soovivad kahte või kolme last ning et kolmelapselist perekonda soovivaid
noori oli kuni kaks korda rohkem kui neid, kes tahaksid perre vaid üht last. 1999. aastal oli
kolmelapselist perekonda soovivaid noori üle kolme korra rohkem kui neid, kes soovisid
ühelapselist perekonda. 2008. aastal sooviti kolmelapselist perekonda kaks korda sagedamini
kui ühelapselist, niisiis on olukord taas sarnane 1985. aastaga. Seda võiks vaadelda kui
potentsiaali sündimuse suurendamiseks: lapsi väärtustatakse ning soovitakse endale, kuid
nagu on öelnud Kelam (1989), sõltub see, kui suureks jääb erinevus soovide ja tegeliku
käitumise vahel, paljudest asjaoludest, sealhulgas ka sotsiaal- ja majanduspoliitikast.
Väikelinnades ja maal elavate inimeste hinnangul võiks olla ja peaks olema peredes rohkem
lapsi kui maakonnakeskustes jt suurtes linnades elavate inimeste arvates (vt Tabel 6). Ka
endale soovitav laste arv on väikelinnade- ja maaelanike puhul suurem kui linlaste puhul.
Võrreldes 1999. aastaga on suurenenud erinevused maal ja linnas elavate inimeste arvamuste
vahel, kui palju lapsi võiks olla keskmiselt Eesti peres või mitut last nad endale soovivad.
Arvamused ei erine aga selle osas, mitu last peaks tingimata igas Eesti peres olema.
Päris nii ei ole, et "enam ei soovita lapsi saada". Erinevused (käärid) on soovide ja tegelikkuse vahel (soovitakse saada keskmiselt 2,2 last, aga saadakse 1,65)
Kokkuvõtvalt: eestimaalaste vähese sündimuse taga nähakse eelkõige materiaalseid
põhjusi: ressursside nappust laste kasvatamiseks ja liialt väikest riigipoolset toetust.
Lisaks tuuakse välja muutunud väärtushoiakud, mis ei soosi perele keskendumist.
Lastetud toovad teistest sagedamini välja just väärtustega seotud põhjused.
Paljulapselised näevad vähese sündivuse taga teistest sagedamini riigitoetuste
ebapiisavust.....
...Vaadates inimeste vabas vormis antud arvamusi, miks Eestis sünnib vähe lapsi, on vastajate
arvamused väga üksmeelsed. Ülekaalukas osa ehk 70% vastustest võiks koondada
üldnimetaja „materiaalsed mured ja ebakindlus tuleviku suhtes“ alla....
...Need, kes arvavad, et laste sünd jääb ebakindluse ja vahendite nappuse taha, toonitavad
eelkõige seda, et inimestel pole rahalisi vahendeid laste kasvatamiseks või nad pelgavad
majanduslikku ebakindlust (37% kõigist). Väiksem, kuid piisavalt suur osa toob lisaks välja
ka piisava riigipoolse toe puudumise, probleemid lastehoiuga (20% kõigist). Kümnendik toob
välja, et lapsi ei julgeta tahta, kuna puudub üldine kindlus tuleviku suhtes....
...Kokkuvõte. Peamised põhjused, miks laste saamist edasi lükatakse, on majanduslikku
laadi (liiga väike riigipoolne materiaalne toetus, liiga suured finantskohustused, pole
sobivaid elamistingimusi) või seotud sooviga enne lapse saamist enesearendamisele
pühenduda. Naised tajuvad meestest sagedamini töö- ja pereelu ühildamise kaasnevaid
raskusi.
https://www.sm.ee/sites/default/files/c ... s_2008.pdf

- Rahulolu LPH 2006.png (128.98 KiB) Vaadatud 2625 korda
Praegused toetused noorperedele.
https://www.sm.ee/et/perehuvitised-0
Mida võiks IMHO tegelikult teha:
* Ühekordne toetus (ütleme 18-28 vanustele vms) abiellumise puhul.
* Riigi poolt tagatud või teatud ulatuses kompenseeritud eluaseme soetamine noorperedele. Siin on väga palju erinevaid variante, võimalikke tingimusi ja nüansse võimalik kehtestada/määrata. Näiteks eluaseme soetamise kulude kompenseerimine vastavalt perekonnaseisule ja laste arvule (nt. 20% ulatuses abiellumise puhul, 40% ulatuses 1 lapse puhul, 60% kahe lapse üuhul, 80% kolme lapse puhul, 100% nelja ja enama lapsepuhul vms. Nt. et kui saad riigilt kas elamispinna või toetuse ise elamispinna leidmisel, siis peaks olema teatud ülempiirid, ehk siis teatud summas riik toetab/kompenseerib eluaseme soetamist, sünnib esimene laps ja kustutatakse mingi osa elamispinna soetamise kuludest, sünnib teine laps kustutakase järgmine osa jne kuni sinnamaani välja, et nt. 3 või enama lapsega pered saaksid riigi poolt antud korteri/muu elamispinna 100% endale teatud aja möödudes).
* Tagada laste päevahoid ja kompenseerida seda teatud ulatuses (siin võib jälle kompensatasiooni suurus oleneda ka laste arvust vms). Kompenseerimiste all ma ei mõtle praegust süsteemi "külvata raha" lastevanematele lihtsalt laste arvu järgi ehk per laps teatud toetussumma (mis on ka oluline ja võiks võimalusel jääda), vaid need sihtotstarbelised toetused peaksid minema otse sinna, milleks nad mõeldud on. Näiteks tagab riik lasteaia koha(d) + juhul kui paned lapse(d) sinna või mõnda muusse lasteaeda (ise leidsid koha), siis riik maksab sellele lasteaiale otse iga lapse pealt kulude eest (üks kindel summa ülemmääraga) + need kes otsustavad ise lapsi kodus kasvatada ilma lasteaiata, need saaksid siis selle toetuse ise kätte (sama summa).
* Toetusmeetmete tagatud järjepidevus kuni laste täiskasvanuks saamiseni.
Kõik see eeldab suuremaid toetussummasid riigieelarvest, aga nagu näha riikide võrdlusest (kulutused SKP-st), siis tulemuste saamiseks peaksimegi rohkem kulutama.
Ja vbl ka targemalt kulutama.
************************************************************
Joonas Ojap
Normid ja väärtused Eesti meeste laste saamise soovide mõjutajana
Tartu Ülikool Sotsiaal ja haridusteaduskond. Bakalaureusetöö.
http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10 ... a_2015.pdf