www.militaar.net

Jah, varem ka, aga keskaja demograafia teema läheb ühelt poolt allikate puuduse ja teiselt poolt epideemiate tõttu väga keeruliseks. Eestis oli rahvastiku kasvu faas ikkagi alates ajast pärast Põhjasõda.

Minu nõudmised on väikesed, mina saaks ka praeguse rahvapensioniga elatud

Juhul kui sa oled näiteks 40-aastane siis reaalhindades sa praeguste prognooside
ja pensionireformi alusel nii head pensioni saama ei hakka.
Elektri, kütuse , toidu jms ostuks nii head ostujõudu kui praegu
sul kindlasti olema ei saa.

Suud puhtaks saates ütlesid oma ala eksperdid välja , et tulevikus
pensionit kui sellist meil olema ei hakka. Ehk siis igakuist raha riigilt millega ära elada.
Nimetagem seda pigem toetuseks mingi muu põhisisseruleku kõrvalt.

Smith kirjutas:

Minu nõudmised on väikesed, mina saaks ka praeguse rahvapensioniga elatud

Juhul kui sa oled näiteks 40-aastane siis reaalhindades sa praeguste prognooside ja pensionireformi alusel nii head pensioni saama ei hakka.

Viide, palun.

Katseklaasi lapsed ja enne pensionit kohustuslik eutanaasia:)

Mõned lehed tagasi pakuti varianti,et võtame pensionärilt valimisõiguse, ma arvan lihtsam oleks anda lastele valimisõigus st. lapsevanemad valivad laste eest. Asja lihtsustamiseks võiks anda laste hääled nõrgemale sugupoolele emale siis poliitikud muretseks nende häälte saamise nimel nii laste kui emade eest. Kaoks loodetavasti hetkel lastega kodus oleku aja nöökimised näiteks emapalka saad aga pensioniarvestust riik emadel selle aja eest ei arvesta jmt.
Teiseks oleks asotsiaali ettepanekud vaja ellu viia kus pensioni saab ainult 3+ lapse vanem, teised korjavad omale säästud ise,sest lastekasvatamisele nemad aega ja raha ei pea kulutama.
Hetke 500+ lasteraha toetusest on palju kasu samas tulumaksu maksame kaasaga ikka rohkem kui riik tagasi annab.

Lisaks aitaks lasterohkusele kaasa see kui lastetu ei saaks enam täita teatuid ametikohti näiteks president,minister,kantsler jmt. Presidendiks saaks ainult alates 3+ last kui peetakse normaalseks Repsi moodi lastega tööl käimist see kõik muudaks rahva meelsust.

Teiseks oleks asotsiaali ettepanekud vaja ellu viia kus pensioni saab ainult 3+ lapse vanem, teised korjavad omale säästud ise,sest lastekasvatamisele nemad aega ja raha ei pea kulutama.

Idee ise põhimõtteliselt õige, aga ilmselt oleks ühiskonnale lihtsam ja ka õiglasem maha müüa kombel, kus täispensionit saaksid kolme lapse vanemad, ühe ja kahe lapse omad saslsid vastavalt 1/3 ja 2/3 sellest. Nelja ja enamaga saaksid boonuspensioni. Mõistagi on siin rohkearvuliselt lahendusi ja sättimist vajavaid detaile, aga põhiprintsiip oleks sel kombel viisakalt paika sätitud.

kassipea kirjutas:Katseklaasi lapsed ja enne pensionit kohustuslik eutanaasia:)

Pensioni asemel midagi niisugust:

http://www.newsweek.com/elon-musk-assis ... ine-727874

https://www.telegraph.co.uk/news/health ... kshop.html

Minu nõudmised on väikesed, mina saaks ka praeguse rahvapensioniga elatud.

Tühja sa saaksid. Praegune rahvapension tagaks sulle heal juhul kaks korda päevas supilurri ja koikukoha nelja-kuue-kaheksainimese toas. Mähkmetega läheb juba raskeks. Ravimitest ei räägigi. Tutvu pisut elu-oluga vanadekodus (mis maksab ja mida selle eest saab) enne kui hakkad lubadusi välja käima.

Paljudel siinkirjutajatel endil on 3 või enam last?

Minul on kolm.

dm7 kirjutas:Paljudel siinkirjutajatel endil on 3 või enam last?

4, naine algul neljandat väga ei soovinud aga nüüd juba räägib vahest teeme veel kuigi mõlemad 40+

Mõtlesin veel,et see asotsiaali idee läbi lemeti uuenduse võiks algul kehtida ainult emade kohta, sest kui loome naistele turvalise keskkonna laste kasvatamiseks ja vananemiseks siis neid lapsi sünnib.
Ma jätaks isegi isad samuti pensionist ilma kui naisega hästi läbi saad siis naine aitab vanaduspõlves ja lapsed aitavad

Kriku kirjutas:

Smith kirjutas:

Minu nõudmised on väikesed, mina saaks ka praeguse rahvapensioniga elatud

Juhul kui sa oled näiteks 40-aastane siis reaalhindades sa praeguste prognooside ja pensionireformi alusel nii head pensioni saama ei hakka.

Viide, palun.

https://www.sm.ee/sites/default/files/c ... s_2016.pdf

Aga palun

Oras, K., Unt, M. (2008) Sündimust mõjutavad tegurid Eestis. Tallinn:
Rahvastikuministri büroo.
(Uuringu esimene raport)

1985. aasta rahvaloenduse andmetele tuginedes väitis Kelam (1989), et on tõusnud nende
noorte arv, kes soovivad kahte või kolme last ning et kolmelapselist perekonda soovivaid
noori oli kuni kaks korda rohkem kui neid, kes tahaksid perre vaid üht last. 1999. aastal oli
kolmelapselist perekonda soovivaid noori üle kolme korra rohkem kui neid, kes soovisid
ühelapselist perekonda. 2008. aastal sooviti kolmelapselist perekonda kaks korda sagedamini
kui ühelapselist, niisiis on olukord taas sarnane 1985. aastaga. Seda võiks vaadelda kui
potentsiaali sündimuse suurendamiseks: lapsi väärtustatakse ning soovitakse endale, kuid
nagu on öelnud Kelam (1989), sõltub see, kui suureks jääb erinevus soovide ja tegeliku
käitumise vahel, paljudest asjaoludest, sealhulgas ka sotsiaal- ja majanduspoliitikast.

Väikelinnades ja maal elavate inimeste hinnangul võiks olla ja peaks olema peredes rohkem
lapsi kui maakonnakeskustes jt suurtes linnades elavate inimeste arvates (vt Tabel 6). Ka
endale soovitav laste arv on väikelinnade- ja maaelanike puhul suurem kui linlaste puhul.
Võrreldes 1999. aastaga on suurenenud erinevused maal ja linnas elavate inimeste arvamuste
vahel, kui palju lapsi võiks olla keskmiselt Eesti peres või mitut last nad endale soovivad.
Arvamused ei erine aga selle osas, mitu last peaks tingimata igas Eesti peres olema.

Päris nii ei ole, et "enam ei soovita lapsi saada". Erinevused (käärid) on soovide ja tegelikkuse vahel (soovitakse saada keskmiselt 2,2 last, aga saadakse 1,65)

Kokkuvõtvalt: eestimaalaste vähese sündimuse taga nähakse eelkõige materiaalseid
põhjusi: ressursside nappust laste kasvatamiseks ja liialt väikest riigipoolset toetust.
Lisaks tuuakse välja muutunud väärtushoiakud, mis ei soosi perele keskendumist.
Lastetud toovad teistest sagedamini välja just väärtustega seotud põhjused.
Paljulapselised näevad vähese sündivuse taga teistest sagedamini riigitoetuste
ebapiisavust.....

...Vaadates inimeste vabas vormis antud arvamusi, miks Eestis sünnib vähe lapsi, on vastajate
arvamused väga üksmeelsed. Ülekaalukas osa ehk 70% vastustest võiks koondada
üldnimetaja „materiaalsed mured ja ebakindlus tuleviku suhtes“ alla....

...Need, kes arvavad, et laste sünd jääb ebakindluse ja vahendite nappuse taha, toonitavad
eelkõige seda, et inimestel pole rahalisi vahendeid laste kasvatamiseks või nad pelgavad
majanduslikku ebakindlust (37% kõigist). Väiksem, kuid piisavalt suur osa toob lisaks välja
ka piisava riigipoolse toe puudumise, probleemid lastehoiuga (20% kõigist). Kümnendik toob
välja, et lapsi ei julgeta tahta, kuna puudub üldine kindlus tuleviku suhtes....

...Kokkuvõte. Peamised põhjused, miks laste saamist edasi lükatakse, on majanduslikku
laadi (liiga väike riigipoolne materiaalne toetus, liiga suured finantskohustused, pole
sobivaid elamistingimusi) või seotud sooviga enne lapse saamist enesearendamisele
pühenduda. Naised tajuvad meestest sagedamini töö- ja pereelu ühildamise kaasnevaid
raskusi.

https://www.sm.ee/sites/default/files/c ... s_2008.pdf
Praegused toetused noorperedele.
https://www.sm.ee/et/perehuvitised-0

Mida võiks IMHO tegelikult teha:

* Ühekordne toetus (ütleme 18-28 vanustele vms) abiellumise puhul.
* Riigi poolt tagatud või teatud ulatuses kompenseeritud eluaseme soetamine noorperedele. Siin on väga palju erinevaid variante, võimalikke tingimusi ja nüansse võimalik kehtestada/määrata. Näiteks eluaseme soetamise kulude kompenseerimine vastavalt perekonnaseisule ja laste arvule (nt. 20% ulatuses abiellumise puhul, 40% ulatuses 1 lapse puhul, 60% kahe lapse üuhul, 80% kolme lapse puhul, 100% nelja ja enama lapsepuhul vms. Nt. et kui saad riigilt kas elamispinna või toetuse ise elamispinna leidmisel, siis peaks olema teatud ülempiirid, ehk siis teatud summas riik toetab/kompenseerib eluaseme soetamist, sünnib esimene laps ja kustutatakse mingi osa elamispinna soetamise kuludest, sünnib teine laps kustutakase järgmine osa jne kuni sinnamaani välja, et nt. 3 või enama lapsega pered saaksid riigi poolt antud korteri/muu elamispinna 100% endale teatud aja möödudes).
* Tagada laste päevahoid ja kompenseerida seda teatud ulatuses (siin võib jälle kompensatasiooni suurus oleneda ka laste arvust vms). Kompenseerimiste all ma ei mõtle praegust süsteemi "külvata raha" lastevanematele lihtsalt laste arvu järgi ehk per laps teatud toetussumma (mis on ka oluline ja võiks võimalusel jääda), vaid need sihtotstarbelised toetused peaksid minema otse sinna, milleks nad mõeldud on. Näiteks tagab riik lasteaia koha(d) + juhul kui paned lapse(d) sinna või mõnda muusse lasteaeda (ise leidsid koha), siis riik maksab sellele lasteaiale otse iga lapse pealt kulude eest (üks kindel summa ülemmääraga) + need kes otsustavad ise lapsi kodus kasvatada ilma lasteaiata, need saaksid siis selle toetuse ise kätte (sama summa).
* Toetusmeetmete tagatud järjepidevus kuni laste täiskasvanuks saamiseni.

Kõik see eeldab suuremaid toetussummasid riigieelarvest, aga nagu näha riikide võrdlusest (kulutused SKP-st), siis tulemuste saamiseks peaksimegi rohkem kulutama.
Ja vbl ka targemalt kulutama.

************************************************************
Joonas Ojap
Normid ja väärtused Eesti meeste laste saamise soovide mõjutajana
Tartu Ülikool Sotsiaal ja haridusteaduskond. Bakalaureusetöö.
http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10 ... a_2015.pdf

Olen eelkõnelejaga nõus ja isegi siin foorumis
pakkunud välja elamispinna kompensatsiooni mehanismi.
Võtta laenu , et lühiajaliselt boostida laste sündivust, näiteks 25000 peale aastas.
Vot see oleks inesteering tulevikku ja võib-olla tooks hääli ka

Sellel ideel on üks väike, aga fataalne viga, Smith.
Nimelt see ei too lühikeses (st 4a valimistsüklis) lisahääli. Pigem tähendab see olemasoleva "häältemasina" (pensionärid) arvelt raha ära võtmist (ja suunamist lastele).
Seepärast ükski poliitik seda ellu viima ei hakka.
Ja vabalt võibki juhtuda, et selle loogikaga üles ehitatud lääne demokraatia osutub olelusvõitluses jätkusuutmatuks, kuna ei tehta tegevusi pikaajalise jätkusuutlikkuse nimel.
Jätkusuutlikumad võivad olla hoopis moslemiriigid.