www.militaar.net

Eks igaüks vaatab oma mätta otsast. Minu mätas on see, et me kipume seda "valget laeva" juba liiga tihti ootama.
No on NATO, aga mitte kohe ju. Kas siis sõjaväelased peaksid proovima NATO tulekuni Lethermanni´dega soomustehnikal rattaid alt kruvida?
Prioriteedid on paigast ära, mis kasu on meie sõjaväelastel sellest et miinitraaler puhastab teed NATO-le ja nemad istuvad niisama samal ajal?
Tsetseenia sõja õpetus oli selles, et taktika loeb kõik.
RPG on vananenud, õige, aga hävitati 1. sõja ajal 225 (enam vähem) ühikut soomustehnikat just selle RPG- ga. Keskmiselt kulus 1 tanki hävitamiseks 4 RPG- d + möödalasud. Parandades moona omamist, vähendab tulistaja ka kaotusi ju. Moona omamise kogus Eestis on vast delikaatne info.
Ja mis me nende laevadega siis, kui maaletulekuks kohta pole? Kui kiirest lennuväli puhtaks tehakse?
Me peaks Tsetseeniast õppust võtma, kohandama seda meie võimalustele.
See oli minu mõte.

BMP ei ole tank! Sama teiste sõdurite veoks mõeldud masinate kohta. Groznõis riputati raketile külge lisaks kilekotte süütevedelikuga ja kasutati neid rpg7 ainult sel põhjusel, et neid oli saada. Selliselt kauguselt (~200m) on sul isegi soomuki vastu ellujäämis lootused ainult juhul kui tabad ja see tabamus soomuki ära röstib. Need tüübid kes seal soomukis istuvad kohe mitte ei lase sul neli korda järjest proovida!
Lennuväljad hävitatakse esimese poole tunni jooksul raketirünnakutega (juhul kui nad ise ei taha neid kasutada) olenemata meie õhutõrje võimekusest. Ja sellegi poolest on NATO meie „valge laev“ sest Venelased teavad, et nad ei saa ette võtta pikka sõjakäiku sest selle nad kaotaksid. Situatsioon tuleb neil külmutada enne kui NATO reaalselt on võimeline sekkuma, ei saa madistada 2 kuud mingi linna võtmisega ja kulutada 120km läbimisele 16 päeva.
Lp. Hanzz ehk räägid lähemalt sellest taktikast? Puht isikliku arvamuse järgi puudus Tsetseenidel taktika kui selline üldse. Oli ainult eesmärk tappa võimalikult palju Venelasi ja kuna seda tehti tavaliselt oma elu hinnaga oli see isegi edukas.
Moona omamine on „delikaatne info“ niikaua kuni igale lollpeale on selge, et seda on LIIGA VÄHE! Kui meil oleks näiteks 10000 Javeliini siis vaevalt keegi peaks põhjendatuks seda salata sest ei omaks tähtsust kas neid on 9821tk või 11211tk.

Sirvisin siin veel kirjandust,näiteks isand Grigorjev,osalenud nii Afganistaanis kui Tšetšeenias,pakub välja hoopistükkis motoriseeritud jalaväe rühma struktuuri muutmise,lisades sellele tankitõrje jao,relvastatud just nimelt RPG -7 tega.Viies sel kombel tankitõrje torude arvu kuueni,muutub üksuse tulejõud pea-aegu võrdseks 82-mm tankitõrje patarei omaga.Miks siis ikkagi RPG aga mitte šmel või GP 25.Vastus-vaatamata paljudele eelistele on üks suur puudus-ühekordsus.Suht võimatu on tabada esimese lasuga,,kogemused näitavad,et tabamus saavutatakse teise lasuga.Sellistel tingimustel eeldab näiteks šmeli kasutamine 22 kg kaasastassimist,aga RPG -5 kg.Lisaks optilise sihiku PGO-7 vaieldamatud eelised Šmeli mehaanilise sihiku vastu,ja hinnaerinevus PG-7V -25 dollarit vrs PGO-ca 100 dollarit.kuue RPG olemasolu koos kuue lasuga igaühe jaoks lubab kogemuste põhjal hävitada 12 sihtmärki,mis omakorda vastab motoriseeritud rühma ülesandele pealetungil.See siis pealiskaudne refereering artiklist,sama vaimu kannavad väga paljud teisedki kirjutajad,omades sõdimise kogemust kes Afgaanis,kes Tšetšeenias,kes Moldovas.

Pole RPG-7 ka veel lootusetult iganenud. On sellele nii tandemlõhkepeaga, kild- kui termobaarilisi (vaakum) lõhkepeaga granaate loodud ja pakutakse lausa müüa. http://www.rusarm.ru/cataloque/lanforces_cataloque.html
Iseküsimus, et iga välistellimus aitab potentsiaalsel vastasel rahuajal oma sõjatööstust käigus hoida ja arendada. Sel lihtsal põhjusel tuleb ostud teha mujalt.

Lp. Lemet, oled kindel, et ei aja segamini rpg-7 ja rpg-29? Viimane neist on tõesti dandem lõhkepeaga soomuse vastu ja ka vaakum moonaga mis on uskumatult efektiivne. Arvatavalt saaks selle vaakum moonaga ühe lasuga ära röstida kergemalt soomustatud sõidukis (näiteks BTR80) nii soomuse peal kaasa sõitjad kui ka sees olijad.
Idee kasutada kergete sõidukitega rühmi koos käsi TT relvadega kaitseliidu baasil on juba siin foorumis läbi käinud. Siis tõsi küll tõusis kisa, et ei ole võimalik, et meestel oleks raketid lisaks vintidele kodus. Vaieldamatult oleks see kõige odavam viis riigi kaitseks. See odavus tuleb küll meeste elude arvelt aga arvestades selle odavust võiks selline võimalus siiski Eestis lisaks muule olla. Loodetavalt õnnestub vastav seaduse muudatus selle valitsuse ametis oleku ajal läbi suruda.

Kindel ikka,esialgu pole seniilsust veel täheldanud,vene ohvitserid peavad seda riistapuud oma sõjakogemuste põhjal ikka arvestatavalt ebameeldivaks tegijaks.Raamat,kust ma need andmed võtsin,on "Malaja voina-organizatsia i taktika bojevõh deistvie malõh podrazdelenii.",välja antud Minskis 1998 aastal.Kirjeldatakse ka nendesamade RPG-de kasutamist linnalahingutes ja tankistide emotsioone selle toru suhtes,päris sisutihe lugemine.
To EOD-aga egas pea venelastelt ostma,meie vainlase vainlane on meitele törts maad vähem vainlane,Hiina analoog aitab järsku kah?

Mis tähtsust on "toru" margil? Oluline on moon mis sa sinna sisse topid.
BTR, BMP jne lastakse kumulatiiviga täpse lasu korral 1 lasuga puruks, tandem- või vaakummoon on sellise puhul raiskamine. Lisaks detoneerib heal juhul sees veel laskemoon. Hea tahtmise korral võid sa raketti lasta ka peldikutorust. Peaasi, et oleks hea rakett.
Minu jutt oli kaasaegse moona omandamisest versus 3 laeva päästavad meid kõiki. Ehk siis tandemid aktiivsoomuse vastu kõigepealt.
Ja taktikat Tsetseenias polnud? Taktika oligi selles, et kasutati u. 4 mehelisi võitlusgruppe(TT, kuulipildur, snaiper+ moonamees), mis muutis nad oluliselt mobiilsemaks. Muutsid ju venelasedki oma taktikat jalaväel varsti sarnaseks. 2. sõjas hävitati suht vähe soomustehnikat, loogiline ju. Mida sa selle kumulatiiviga aktiivsoomust ikka peksad, kui muud pole eriti. Lõpuks saad läbi, aga kes see seda ette jaksab tassida. Lihtsam on fugass vms sokutada tee äärde ja põõsast nuppu vajutada.

Ja sõditaksegi sõjas elu hinnaga, midagi teha pole. Nahahoidmishinnaga ei saavutatta kunagi midagi. Kahurilihaks pole vaja ainult sõdureid muuta.

Ma kahjuks ei saanud sellest seaduse muutmise vajadusest aru. KL võib Sulle kasvõi tanki koju anda kui ta seda vajalikuks peab. Kodus relvaarsenali omamine ei anna mingeid eeliseid ja kui sellest peaks sõltuma mõne lahingu edukus, siis tuleks EV mõningatelt struktuuridelt "raha tagasi küsida".

Seda peldikutorust raketi välja laskmist tahaks näha!
Mis elu hinnaga sõdimisse puutub siis see on kummaline suhtumine. Sõjas surrakse aga oluline on ilmaasjata mitte surma saada. Näiteks rpg7 anda laks T80 näkku ja siis saada õnnistatud kuulipildujast on esiteks moona raiskamine ja teiseks idiootlik võimalus enesetappu korraldada. Samast relvast laks BTR80 oleks täiesti põhjendatud isegi kui pärast jääd tule alla ja hukkud.
Neljaseid rühmi kasutati selle pärast, et rohkem autosse ei mahu. Teeks veel sellise paranduse, et enamus ei olnud snaiprid vaid lihtsalt normaalsed laskurid. Snaipriteks nimetasid Venelased neid SVD kasutamise tõttu. Ja sinu nimetuse järgi moonamees oli samuti laskur. Mehi ei olnud raisata, eriti veel selliseid kes teadsid mida teevad. Kogemused näitavad, et üks selline rühm ei ole mitte kusagil edukas, selle tõttu tegutsevad 2-3 rühma koos.
Tank kodus oleks Shveitsi kaitse mudel. Isikliku arvamuse järgi väga efektiivne. Praegu KL seda siiski teha ei saa. Lahinguline edukus... a) oluliselt kiirem reageerimis aeg b) täielik hajutatus üle riigi territooriumi c) lisaks selline psühholoogiline faktor, et mehed tegutseksid kodu kaitstes kodu lähistel. Enne kui lähed raha tagasi küsima vaata järgi kui suur osa kaitseeelarvest läheb ametnike ülalpidamisele ja kui väike osa relvastusele.
Kumulatiiv moon jätab BTRi külgedel kaasa sõitvad mehed üsna puutumata ja kuulipildujale jääb vähemalt üks külg kättesaamatuks isegi kui BTR on ära röstitud. Vaakumi laks peaks tegema puhastuse nii sees kui väljas ja padruneid ei ole vaja kulutada. TBG-29v efektiivne ulatus on kirjade järgi 20m aga silma järgi pakuks pea poole suuremat ala.

Nuhh, peldikutoru kohta lisan, et pole mina seda välja mõelnud ja kuskilt lugenud. Mis need osad TT torusid on: raketile suuna andmiseks mõeldud piklik asi, mida kergem seda parem.
Jätan enda teada, kust info pärineb. Ja rakette ka ilma toruta lennutada saab.

Enesetapu asi sõjas on juhtide otsustada. Minu mõte oli selles, et pole sõduri asi otsustada kas ülesannet täita kuna talle tundub, et jääb elust ilma. Ega see eriti välja ei paista, aga missil käinute kogemused on meil küll marjaks, seda just selle koha pealt et õpikute järgi ei sõdita.
Meil on piisavalt "ei tea millest paela saanud" juhte + 100 kooli läbinud juhte, aga olen suht kindel et nende all paljud oma elu kaotavad.
Missil käinute kogemused meile elud alles jätavadki.
No mis ma räägin, me mõlemad täiskavanud inimesed ja ma arvan et saad aru.
Tanki-Antsul on õigus tankide omandamise osas õppe eesmärgil, mine piilu visiirist, siis vahi öösel ka -1 põlvkonna öisest seadmest ja mõtle, kust keegi sind tulistas.

KL on üles ehitatud ju territoriaaluse pritsiibil, ehk üldjuhul saab tänu väikestele vahemaadele ca 2 h positsioonile. Kui EV struktuuridel pole teada, et ca 2 h jooksul satub keegi keset Tartu linna/keset Mustamäge Tallinnas suhteliselt suure militaarse jõuga (noh mutant tortllesid ei arvesta), on midagi väga kehvasti läinud. Ja kulutatud raha mahavisatud.

Pealegi, kuidas sa kujutad ette omas kodus 4 komplekti "kusti" moona hoidmist? Sa oled tõsiselt ohtlik naabritele, peale selle et sinu kodu on ca 3 m auk tulekahju korral. Ja veelkord, KL võimaldab sul kodus hoida kõike kui see mõtekas on, aga pole ju.

Ja see BTR: 1 laseb kumulatiivi ja teine jalaväe oma. Rahalises mõttes on see odavam kui ühekorraga hakkama saada ja see oli minu algne mõte, kallilt aga korralikult ja kiirelt.

Nagu öeldud, ma tahaks seda näha kuidas peldiku torust saab raketti lasta. Võimalik, et tunned nende rakettide hingeelu nii hästi, et konstrueeridki neile päästiku aga olen enam kui kindel, et kui üritaksin seda ise siis laseks ennast taevasse.
Selle Ohvitseride kirumisega on nii nagu arstide kirumisega... aga ilma nendeta kipub asi palju hullem olema. Kardetavalt ei ole meie vastasel enam esimese põlvkonna öövaatlus seadmed. Võiks nagu eeldada, et kui juba külavahel on nähtud jahimeestel paremat kraami siis on ka Venelased paremini varustatud. Tead sa veel mõnda armee üksust Eestis kes suudaks 2 tunni jooksul reageerida? Me oleme siin meestega arvutanud, et oleme võimelised olema 2 tunniga Võru kandis vähemalt kahe masinaga, võimalik, et ka kolme ja me tuleme Haapsalu lähistelt. Selle moona hoidmisega suurt probleemi peale seadusandliku ei ole. Kõik inimesed ei ela linnas kus sul ei ole vaba ruumi mõne kasti paigutamiseks ohutusse kaugusse. Ja raketid on piisavalt odavad, et mehed suudaksid neid ka ise endale soetada. Siis kui aprillis selgus, et M69 on parim mida õnnestuks ehk kusagilt laost saada, sai ostetud 6tk rpg29 ja 20 ühikut moona. Ühe vaakumi raiskasin 9 mail saluudiks aga ülejäänud on tallel ja kohe mitte ei muretse, et mingi õnnetuse tõttu oleksid mul elamisele ohtlikud. Kuna mul on kogemus kui nutune on rpg7 soomuse vastu siis ajas ahastusse see võimalus, et vajadusel ei olegi muud kui tolle hiinakast analoog.

BTR ei ole tavaliselt üksi. Selleks, et tema pihta lasta 2 raketti peaks olema ka 2 meeskonda ja oleks kuradi hää kui oleks veel mehed kes sind turvavad, ehk siis meeskond kes laseb raketi siis kui sinu oma ei taba. On vast piisavalt põhjendatud miks võimalus ühe raketiga selle BTR`iga asi ära lõpetada on tervislikum. BTR`iga saaks kuulipildujatega ka hakkama aga see on oluliselt vähem tervislik. Mis rahalisse poolde puutub siis TBG-29v moona eest küsiti kevadel 300$.

"Peldikutorust" ehk lihtsalt sobiva läbimõõduga torust on sissivõitlejad näiteks "õhk-maa" tüüpi rakette S-5 ja S-8 lasknud küll. Iseasi kui tervislik selline tegevus laskjale endale on.

Kruuda kirjutas:Lennuväljad hävitatakse esimese poole tunni jooksul raketirünnakutega (juhul kui nad ise ei taha neid kasutada) olenemata meie õhutõrje võimekusest. Ja sellegi poolest on NATO meie „valge laev“ sest Venelased teavad, et nad ei saa ette võtta pikka sõjakäiku sest selle nad kaotaksid. Situatsioon tuleb neil külmutada enne kui NATO reaalselt on võimeline sekkuma, ei saa madistada 2 kuud mingi linna võtmisega ja kulutada 120km läbimisele 16 päeva.

Kindlasti koos lennuväljadega hävitatakse enamjaolt esimese poole tunni jooksul ka meie sõjaväe baasid koos ajateenijatega ja laskemoona laod. Huvitav mida siis eesti peaks ette võtma sellises olukorras? Võimalik, et meil on salajasi relvaladusid mida vene luure ei tea kuid enamus sõjalised objektid on neile teada.

richard kirjutas:Kindlasti koos lennuväljadega hävitatakse enamjaolt esimese poole tunni jooksul ka meie sõjaväe baasid koos ajateenijatega ja laskemoona laod. Huvitav mida siis eesti peaks ette võtma sellises olukorras? Võimalik, et meil on salajasi relvaladusid mida vene luure ei tea kuid enamus sõjalised objektid on neile teada.

Äkki mitte omama selliseid suuri ladusi? Lupus on juba siin foorumis põhjendanud miks on poliitikutel tore vaadata kui palju tehnikat ühel platsil seisab. Aga kuna need raketid mis tulevad enam kui 200km kauguselt just odavad ei ole siis oleks isegi Venelastele totaalne raiskamine üritada sellise raketiga hävitada punkrit kus oleks paar TT relva, mõni kuulipilduja ja moona nii 8-12 mehe jaoks. Lisaks veel Venelaste võime rakettidega tabada miks ei ole just päris jänkide tase (kellel on eksimus vähem kui 10m)... lennuväljale saavad hästi pihta ja kasarmutega ilmselt ka probleeme ei tekki aga punkrile mis ei ole palju suurem kirstust pihta saamine on enam kui kaheldav.
Ja seda mis saab neist kasarmutes olevatest poistest mõistab vast iga terve mõistusega inimene. Jääb vaid loota, et kui luure annab hoiatuse siis korraldatakse üle Eesti väli õppusi ajateenijatele ja kasarmus ootab tühjus.

Mis puutub kergetesse granaadiheitjatesse, siis need on kindlasti kasulikud asjad. Ka ühekordsed. Vene kraami meile vaevalt enam sisse ostetakse, kuid äkki leiaks mingeid analooge ka läänest.

KL on territoriaalkaitsel mitme otsaga asi. Ühel maleval peaksid olema ühesugused allüksused, teisel teistsugused. Neist kokku maakaitsepataljoni formeerimine lähitulevikus ilmselt võimatu. Maksimaalsed üksused, mis vast kokku saab, on kompaniid. Relvi ilmselt jagub, kuid tehnikat ja varustust pole eriti võtta. Rääkida paarist tunnist valmiduse saavutamisel on üldiselt unelm. Selle ajaga võib küll enamuse meestest kokku saada, kuid siis tuleb hakata neile varustust ja tehnikat otsima ja allüksusi kokku panema. Mingi päevakene-paar peaks ikka ära minema enne, kui mingid korralikumad rühmast suuremad üksused lahinguvõimeliseks suudetakse putitada.
Üle öö siiski vaevalt sõda algab. See käib ka kaitseväe kohta. KV ajateenijate lahinguvalmidus on hetkel kahjuks teatavasti vaid hooajaline (kevadeti), sest aastas koolitatakse vaid üks lend. Suvest sügise alguseni on seega KV võitlusvõime seoses ajateenija väljaõppe algstaadiumiga 0-25%, sügise algusest uue aastani 25-50% ja uuest aastast kevadeni 50-75%. Kevadel on suuremad õppused ning juuni algusest juuli alguseni on enamus kasarmuid üldsegi tühjad. Kui läheb läbi see süsteem, et ajateenijaid hakatakse võtma 2x aastas, suvel ja talvel, siis olukord paraneb märgatavalt, sest KV ajateeniajte lahinguvalmidus ei jää aasta lõikes kunagi alla 50%. Kui aga tekib ebastabiilne olukord või sõjaoht, on kasarmud võimalik maha jätta ja siirduda maastikule koondumispiirkondadesse. Kui allüksuse lahinguvalmidus on väljaõppe mõttes üle 50%, peaks linnaku mahajätmine ja maastikule paiknemine olema maksimaalselt ühe päeva küsimus. Ilmselt seoses uue kv juhataja ametisse asumisega on hakatud vahepeal praktiliselt minetatud lahinguvalmidusele jälle tähelepanu pöörama.
Lennukite ja lennuväljadega on nii, et ohu korral on ehk mingi pooled masinad juba üldse korraga õhus patrullimas ja kasutatakse varulennuvälju. Kui kõne alla tulevad Gripenid, siis neid peaks saama hajutada üldse lihtsatesse tingimustesse sirgematele maanteedele.

Pronksmäsu ajal kehtis Tartu kaitseliidus tunnine valmisolek. Esimesel kogunemisel läks varustuse välja jagamiseks ja rühmitumiseks kaks tundi, edaspidi olid kogunemiseks ettenähtud tunni möödudes veerand tunni pärast mehed masinatel ja teel ülesannet täitma. Samamoodi saab see ilmselt toimuma ka võimaliku ründeohu puhul. Kui asjad kisuvad teravaks, kutsutakse mehed kokku, selgitatakse olukord, jagatakse varustus ning saadetakse koju asju pakkima. Häire korral saabuvad mehed tunni aja jooksul vormis ja seljakotiga kokkulepitud kogunemiskohta, kus ootab neid auto relvade ja moonaga ...

Kaitseliidu sõjaks ettevalmistamisel on plussiks see, et ei ole vaja oodata mobilisatsiooni, varjatud mobilisatsiooni või muu sellise välja kuulutamist. Meestele võib vajaliku varustuse välja anda millal iganes olud seda nõudvat tunduvad. Selleks pole vaja oodata käsku või olukorra hinnangut Tallinnast.