Veidi "offtopic" aga huvitav ikkagi. Mu kadunud vanaisa, olgu muld talle kerge, ise vabadussõjast koolipoisina osavõtnu jutustas mulle ühe loo.
Vist rohkem sellise "rahva-kõlaka" või muistendi.
Kusagil 20-30 esitasid Eesti Armee uhked ratsaväelased palve oma ülemale. Olen unustanud ta nime, ja ei hakka ka praegu netis tuustima, palve, et võiks nende mundri statuuti täiendada monokliga.
Ratsaväelased olid Eesti Armees niigi nagu kuked, uhked kirjud mundrid, kuldsete dressnööri punutiste, lampasside ja tikitud säärikutega.
See ülem kes oli kiilakas pahur, robustse ütlemisega vanamees, kirjutas esildis-ettepanekule peale oma resulutsiooni:
LUBAN.
P.S:
Kanda kl. 24.00 - 6.00 PERSEAUGUS!!!
Selline ropp rahvamuistend.
