Balti mereväed

Laevad, lennukid, tankid... Kõik sõjatehnikast.
Vasta
Motronicus
Liige
Postitusi: 341
Liitunud: 03 Veebr, 2009 16:21
Kontakt:

Postitus Postitas Motronicus »

Kilo Tango kirjutas:Kus on ratsionaalsus lauses: "mereriik ilma mereväeta on rahvusvaheline naerualune"? Sellise emotsionaalse kekutamise peale ei saa kaitsestrateegiaid üles ehitada.
Selle "naerualuse" peale kommenteerib loodetavasti Herr hummel, mida ta täpsemalt mõtles. Samas riigi juurde käib teatud atribuutika, mereriigi juurde nt merevägi. Oma vetes tuleb suveräänsus tagada, nii lihtne see ongi.

Noh, kui keskenduda ainult merelt teostatavate rünnakute tõrjumisele, siis merekaitseüksusel maaväe alluvuses oleks isegi teatud loogika. Sama loogikat jätkates, jõuaksime peagi seisukohale, et ka (võimalikku/kunagi loodavat) Eesti Õhujõude pole vaja, jne.

Milline väeliik/üksus, kelle alluvuses on tegelikult ka prioriteetide küsimus.
Per aspera ad astra!
Kasutaja avatar
hummel
Liige
Postitusi: 2079
Liitunud: 18 Apr, 2004 12:55
Kontakt:

Postitus Postitas hummel »

Selle "naerualuse" peale kommenteerib loodetavasti Herr hummel, mida ta täpsemalt mõtles. Samas riigi juurde käib teatud atribuutika, mereriigi juurde nt merevägi. Oma vetes tuleb suveräänsus tagada, nii lihtne see ongi.
Esmalt peaks olema sellise asja selgitamine mereväelaste mure. Mina ei ole tegelikult mereväelane ega meremees, kuigi olen natukese väiksema laevaga ja veidi ka kaatriga sõitnud, sealhulgas siis otsi kinnitanud, roolinud ja peamasinaga tegelenud.
Eesti kaitsevägi on välismaal militaarringkondades tegelikult niigi naerualune oma ühegi tanki ja sõjalennukita. Mereriigi Merevägi ilma ühegi sõjalaevata samasugune irvitamisobjekt. Kui mereväekapten Leit käis kunagi ammu USA-s merekoolis külas ja tutvustas mereväge 100 inimese ja 1 laevaga, sai ta (enda sõnul) ülipikkade ja tormiliste ovatsioonide osaliseks. Mereväe täielik kinnipanek on juba puhtalt riikliku traditsiooni kontekstis 100% välistatud. Traditsioonide tähtsust alahindavad sõjanduses aga vaid üsna tagasihoidliku intelligentsi ja silmaringiga inimesed. Samuti peab olema midagi näidata rahvale jne. Ühele põhjusele vihjasin ka enne.
Ja leidke, palju on neid mereriike, kellel mereväge pole ja kelle rannajoon on u samapikk.

Iseküsimus, et kuidas see kääbusriigi merevägi oleks kuidagigi põhjendatud ja suudaks end õigustada riigikaitse seisukohast. Lisaks tuleb olla teatud mõttes realist. Kui mereväe ohvitseride seas valitseb suhtumine, et neid kalleid miinipaate ongi vaja sellepärast, et hakkame suure sõja korral mingeid miine traalima, et NATO armaada saaks tossutada kusagilt ei-tea-kust otse Eestisse, siis no...

Meie oludes ei ole minu arvates mõtet kulutada puhtalt rahvusvahelisele koostööle (suured miinilaevad) kümneid miljoneid samas, kui koduvetes ei ole olemas mitte mingit sõjalist võimekust ega jõu kohalolekut. Vaatame näiteks põhjanaabrite (keda jube sageli eeskujuks tuuakse) laevastikku:
http://www.mil.fi/merivoimat/esikunta/toim_kalusto.dsp
Võrdleme Soome ja meie (armsat) miinivastast laevastikku ning asja mõtet.
Miinilaevaklassid on neil väikesed Kuha 130t/30m ja pisikesed Kiiski 20t/15m - kokku siiski tervelt 13 alust koguveeväljasurvega 920 t. Meie väikeriigil on aga 3 suurt 484t/50m ookeanimiinijahtijat koguveeväljasurvega 1450 t. Tagatipuks on need 3 hiidu veel praktiliselt ainsad mereväe laevad kah. "Pitkalt" pidi kuulu järele olema meeskond 90% maha võetud, "Tasuja" kohta ei tea. Ok, "Pitka" tasuta saadud ja "Tasuja" hind iseenesest polnud suur - ajakirjanduse andmetel võis "Tasuja" maksta u 7 milj EEK (= "Kristiina" hind, kas raha juba makstud... ?) ja sellega peaks saama siis miine panna, kui ümber teha.
Ühtlasi võib väita, et 3 suurest miinilaevast (ehk heast ujuvmärgist) on meile sõja ajal kindlasti vähem kasu, kui soomlastel oma 13 väikesest, millede ülesotsimine ja hävitamine 2-3 kaupa hajutades on juba ports mere- või lennutunde ja tegemist.
Muuhulgas võib juhtuda ka kummaline lugu, et vaenlane saabki hakkama oma suurima rumalusega - meie vete mineerimisega. Kui nüüd 1 neist miinilaevadest miinide otsimisel kogemata ikkagi-ikkagi õhku lendab, on selle paugu hind 250 milj EEK (+ 30 in), kui aga pisike miinipaat kärakaga põhja läheb, on kahju arvatavalt noh u 50 milj (+ 10 in). Väike vahe?

Mis peaks mereväest kasu olema? Midagi kindlasti.
Miiniotsimisevõimekus pole paha lahendus ja (soomlastega võrrelduna) miski 3-4 pisikesest 25-30 m alumiiniumkere ja plastikust ehitistega miinilaevast küll. Sinna vast mahub ka hädatarvilik aparatuur.
Väike mitmeotstarbeline patrullaevastik meresuveräänsuse kaitseks ja kohaloleku demonstreerimiseks. 3-4 kaatrit. Igale 2 laev-laev raketiseadet (50+ km), õt-raketiseade, raskekuuliprits, süvaveepommiheitja ja hüdrolokatsioonisüsteem. Raketid peaksid olema universaalselt kasutatavad nii laevalt, lennukilt, kui autolt. Lastakse laevad põhja, saab raketid kinnitada lennukitele, lastakse lennukid alla, saab raketid paigutada laevadele, lastakse mõlemad puruks, saab panna autodele. Kui need kaatrid on peidetud näiteks kuhugi Tallinna lähedastesse väikesadamatesse, on Soome laht praktiliselt lukus. Mereseirekaldaradarid aitavad kindlasti kaasa sihtmärkide avastamisele.
Soomlased on pannud rõhku väikestele dessantkaatritele, millega saab väikeüksusi liigutada saarte vahel. Ei oska öelda, kas meil oleks neist mingit kasu. Veeteede Ametil oli mingi vana vene dessantpraam EVA-314, millest nad lahti tahavad saada. Võib-olla oleks mingit kasu, kui kapremont teha, kuid pigem väljaõppe mõttes.
Lindormeni klassi laevadest oleks miiniveeskajate-abilaevadena ilmselt kasu. Merekoolilt võiks "Kristiina" ka mereväele üle võtta ja miinide panekuks ette valmistada. Merekool ei jaksavat seda pidada ja on ka pakkunud. Öeldakse, et miine saab panna iga laevaga, kuid minu arvates võtab miiniveeskajaks normaalne ümberehitamine ikkagi vähemalt nädala-paar aega. Paha ei teeks ka vähemalt mõnekümne korraliku meremiini muretsemine. Ladustamine Log keskuses ei tohiks ületamatu mure olla. Siinkohal on kaitseministeeriumil muidugi teada suhtumine, et tegeleme ju mitte miinide paneku, vaid nende hävitamisega. Antud mõtteavaldusega artikkel on aga vist netiotsingust targu kõrvaldatud. :roll:
Kasutaja avatar
Kilo Tango
Liige
Postitusi: 10218
Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
Kontakt:

Postitus Postitas Kilo Tango »

hummel kirjutas:
Selle "naerualuse" peale kommenteerib loodetavasti Herr hummel, mida ta täpsemalt mõtles. Samas riigi juurde käib teatud atribuutika, mereriigi juurde nt merevägi. Oma vetes tuleb suveräänsus tagada, nii lihtne see ongi.
Esmalt peaks olema sellise asja selgitamine mereväelaste mure. Mina ei ole tegelikult mereväelane ega meremees, kuigi olen natukese väiksema laevaga ja veidi ka kaatriga sõitnud, sealhulgas siis otsi kinnitanud, roolinud ja peamasinaga tegelenud.
Eesti kaitsevägi on välismaal militaarringkondades tegelikult niigi naerualune oma ühegi tanki ja sõjalennukita. Mereriigi Merevägi ilma ühegi sõjalaevata samasugune irvitamisobjekt. Kui mereväekapten Leit käis kunagi ammu USA-s merekoolis külas ja tutvustas mereväge 100 inimese ja 1 laevaga, sai ta (enda sõnul) ülipikkade ja tormiliste ovatsioonide osaliseks. Mereväe täielik kinnipanek on juba puhtalt riikliku traditsiooni kontekstis 100% välistatud. Traditsioonide tähtsust alahindavad sõjanduses aga vaid üsna tagasihoidliku intelligentsi ja silmaringiga inimesed. Samuti peab olema midagi näidata rahvale jne. Ühele põhjusele vihjasin ka enne.
Ja leidke, palju on neid mereriike, kellel mereväge pole ja kelle rannajoon on u samapikk.

Iseküsimus, et kuidas see kääbusriigi merevägi oleks kuidagigi põhjendatud ja suudaks end õigustada riigikaitse seisukohast. Lisaks tuleb olla teatud mõttes realist. Kui mereväe ohvitseride seas valitseb suhtumine, et neid kalleid miinipaate ongi vaja sellepärast, et hakkame suure sõja korral mingeid miine traalima, et NATO armaada saaks tossutada kusagilt ei-tea-kust otse Eestisse, siis no...

Meie oludes ei ole minu arvates mõtet kulutada puhtalt rahvusvahelisele koostööle (suured miinilaevad) kümneid miljoneid samas, kui koduvetes ei ole olemas mitte mingit sõjalist võimekust ega jõu kohalolekut. Vaatame näiteks põhjanaabrite (keda jube sageli eeskujuks tuuakse) laevastikku:
http://www.mil.fi/merivoimat/esikunta/toim_kalusto.dsp
Võrdleme Soome ja meie (armsat) miinivastast laevastikku ning asja mõtet.
Miinilaevaklassid on neil väikesed Kuha 130t/30m ja pisikesed Kiiski 20t/15m - kokku siiski tervelt 13 alust koguveeväljasurvega 920 t. Meie väikeriigil on aga 3 suurt 484t/50m ookeanimiinijahtijat koguveeväljasurvega 1450 t. Tagatipuks on need 3 hiidu veel praktiliselt ainsad mereväe laevad kah. "Pitkalt" pidi kuulu järele olema meeskond 90% maha võetud, "Tasuja" kohta ei tea. Ok, "Pitka" tasuta saadud ja "Tasuja" hind iseenesest polnud suur - ajakirjanduse andmetel võis "Tasuja" maksta u 7 milj EEK (= "Kristiina" hind, kas raha juba makstud... ?) ja sellega peaks saama siis miine panna, kui ümber teha.
Ühtlasi võib väita, et 3 suurest miinilaevast (ehk heast ujuvmärgist) on meile sõja ajal kindlasti vähem kasu, kui soomlastel oma 13 väikesest, millede ülesotsimine ja hävitamine 2-3 kaupa hajutades on juba ports mere- või lennutunde ja tegemist.
Muuhulgas võib juhtuda ka kummaline lugu, et vaenlane saabki hakkama oma suurima rumalusega - meie vete mineerimisega. Kui nüüd 1 neist miinilaevadest miinide otsimisel kogemata ikkagi-ikkagi õhku lendab, on selle paugu hind 250 milj EEK (+ 30 in), kui aga pisike miinipaat kärakaga põhja läheb, on kahju arvatavalt noh u 50 milj (+ 10 in). Väike vahe?

Mis peaks mereväest kasu olema? Midagi kindlasti.
Miiniotsimisevõimekus pole paha lahendus ja (soomlastega võrrelduna) miski 3-4 pisikesest 25-30 m alumiiniumkere ja plastikust ehitistega miinilaevast küll. Sinna vast mahub ka hädatarvilik aparatuur.
Väike mitmeotstarbeline patrullaevastik meresuveräänsuse kaitseks ja kohaloleku demonstreerimiseks. 3-4 kaatrit. Igale 2 laev-laev raketiseadet (50+ km), õt-raketiseade, raskekuuliprits, süvaveepommiheitja ja hüdrolokatsioonisüsteem. Raketid peaksid olema universaalselt kasutatavad nii laevalt, lennukilt, kui autolt. Lastakse laevad põhja, saab raketid kinnitada lennukitele, lastakse lennukid alla, saab raketid paigutada laevadele, lastakse mõlemad puruks, saab panna autodele. Kui need kaatrid on peidetud näiteks kuhugi Tallinna lähedastesse väikesadamatesse, on Soome laht praktiliselt lukus. Mereseirekaldaradarid aitavad kindlasti kaasa sihtmärkide avastamisele.
Soomlased on pannud rõhku väikestele dessantkaatritele, millega saab väikeüksusi liigutada saarte vahel. Ei oska öelda, kas meil oleks neist mingit kasu. Veeteede Ametil oli mingi vana vene dessantpraam EVA-314, millest nad lahti tahavad saada. Võib-olla oleks mingit kasu, kui kapremont teha, kuid pigem väljaõppe mõttes.
Lindormeni klassi laevadest oleks miiniveeskajate-abilaevadena ilmselt kasu. Merekoolilt võiks "Kristiina" ka mereväele üle võtta ja miinide panekuks ette valmistada. Merekool ei jaksavat seda pidada ja on ka pakkunud. Öeldakse, et miine saab panna iga laevaga, kuid minu arvates võtab miiniveeskajaks normaalne ümberehitamine ikkagi vähemalt nädala-paar aega. Paha ei teeks ka vähemalt mõnekümne korraliku meremiini muretsemine. Ladustamine Log keskuses ei tohiks ületamatu mure olla. Siinkohal on kaitseministeeriumil muidugi teada suhtumine, et tegeleme ju mitte miinide paneku, vaid nende hävitamisega. Antud mõtteavaldusega artikkel on aga vist netiotsingust targu kõrvaldatud. :roll:
Eks magi kirjutasin oma postituses, et mereväe likvideerimine on praktiliselt mõeldamatu, kuid imho oleks see siiski ratsionaalne samm. See ei tähenda sõjamerelaevastiku likvideerimist. Pigem oleks taolise tegevuse mõte viia merekaitse maaväe üksuste juhtimise alla, mis tagaks mereväe operatiivse juhtimise ja üles ehitamise selle peamisest rollist - Eesti teriitoriaalne terviklikkus - lähtuvalt.
Kasutaja avatar
gvardimatros
Liige
Postitusi: 397
Liitunud: 30 Mai, 2009 10:16
Asukoht: TLN, Võru, Värska
Kontakt:

Postitus Postitas gvardimatros »

täieliku võhikuna sõjanduses, näen asju oma mätta päält nõnda,
et üks eriti tähtis funktsioon on mereväel küll.
nimelt esindusfunktsioon, kuna nad on visuaalselt kõige nauditavamad siis keda veel kasutada kui mitte mermehi. no mõelge ise kõiksugu vastuvõtud kuhu tuleb meremehi kutsuda, laevadega saab stiilselt merel mürgeldada koos tähtsate persoonide või siis lihtsalt ilusate ja glamuursete tegelinskitega. mereväelane peks kuuluma iga riigiametniku erasekretäride kollektsiooni. kindlasti on ka kusagil välismaal terav huvi meie vahvate mereväevormis madruspoiste vastu.
Baltiiski merejalaväe brigaad - huvitavalt raisatud aeg DMB 90
mongol
Liige
Postitusi: 1793
Liitunud: 13 Aug, 2008 21:58
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas mongol »

Ainult paraadfunktsiooniks hoida mereväge.. No vabandage, aga see on idiootsus tänasel päeval.

Rannakaitsekompanii kinnipanemine oli järjekordne "simmi tegemine", kui saab selle kompanii uuesti komplekteeritud ja toimima, nii maal kui veel, vot siis võiks olla oma mudamadruste üle uhke olla ja lasta neil vahetevahel ka paradeerida. Nii jalgsi kui oma rannakaitsekaatritega (mis on muidugi soovunelm ).
professional retard
Kasutaja avatar
hummel
Liige
Postitusi: 2079
Liitunud: 18 Apr, 2004 12:55
Kontakt:

Postitus Postitas hummel »

mongol kirjutas:Rannakaitsekompanii kinnipanemine oli järjekordne "simmi tegemine", kui saab selle kompanii uuesti komplekteeritud ja toimima, nii maal kui veel, vot siis võiks olla oma mudamadruste üle uhke olla
Vot mina oma mõistusega aru ei ole saanud, mis vahe on rannakaitsekompaniil ja tavaliselt normaalsel jalaväekompaniil ning millist eesti randa hakkab antud kompanii kaitsma, millega ning mille eest. Ja hoopiski raske on mõista, miks peaks pm üks jalaväekompanii kandma mereväevormi. Mereväe kalda-abi-teenistusest saan aru.
Iga normaalne jalaväekompanii peaks olema suuteline vajadusel tegelema miski dessanditõrjega, kui vaja. Iseasi, palju seda drillitud on. Ajateenijatele tuleks pikkade linnalubade ja "mõttetult pika ja veniva ajateenistuse" asemel teha vb väike kaitselaager kusagil rannas.

Tegelikult ma esitasin selle küsimuse kunagi ammu ka ühele mereväelasele (siis vist oli veel rannakaistekompanii ka olemas) ja ta vastas umbes, et "see on selleks, et inimesele oleks midagi linna vahel näidata".

Ma saaks aru, kui meil oleks mingi rannakaistesuurtükivägi, mis on alati olinud merendusega seotud, ja seal siis mereväevormis inimesed. Rannakaitsesuurtükivägi on merendusega otseselt seotud, sest sihtmärgid liiguvad akvatooriumis ning sellele on kohandatud ka sihtimine/sihtmärgi määramine.
Siin on tegelikult ka palju agasid.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 43807
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Rahvas räägib, et rannakaitsekompanii oli mõnede meeste märg unenägu kohalikust merejalaväest.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
gvardimatros
Liige
Postitusi: 397
Liitunud: 30 Mai, 2009 10:16
Asukoht: TLN, Võru, Värska
Kontakt:

Postitus Postitas gvardimatros »

Kapten Trumm kirjutas:Rahvas räägib, et rannakaitsekompanii oli mõnede meeste märg unenägu kohalikust merejalaväest.
nagu näiteks ....
Baltiiski merejalaväe brigaad - huvitavalt raisatud aeg DMB 90
mongol
Liige
Postitusi: 1793
Liitunud: 13 Aug, 2008 21:58
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas mongol »

Kapten Trumm kirjutas:Rahvas räägib, et rannakaitsekompanii oli mõnede meeste märg unenägu kohalikust merejalaväest.
Ka minul on selline mulje jäänud - mudamadrused oleks pidanud olema "hüljeste" e SEALide kohalik variant.

Ja miks mitte?
professional retard
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 43807
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Selle rannakaitsekompanii idee saab olla vaid ja ainult mingi nishiülesande täitmine - näiteks sukeldujad, luureoperatsioonid maabumisega merelt, mereväebaasi valve jne.

Üksikkompanii (pole eales kuulda olnud reservrannakaitsepataljoni olemasolust või isegi selle loomise kavadest) pole teadupärast võimeline iseseisvalt mingeid tõsiseid operatsioone ellu viima, Eesti oludes on minimaalne vajalik üksus pataljoni lahingugrupp. Juba esimene põhjus selleks on kompanii olematu relvastus raskerelvadega, millega ei tõrju ei dessanti ega valmista selle maabumist ette. Seda enam veel tingimustes ja võimalustega, milles/millega tegutsemist treenib idanaabri merejalavägi. Pealegi Eesti oludes puudub tal vajalik mobiilsus, et õigeks ajaks kuskile jõuda. Kui tegu oleks näiteks allüksusega, kus oleks põhiosa airmobiilsed kaugmaa TT raketid dessantide kottimiseks merel, siis saaks veel aru.

Seega võib selle ürituse totruseks nimetada (õnneks pole Eestil transpordilennukeid, muidu oleks mõned mehed kahtlemata ka õhudessantvägesid luua üritanud). Eestis saavad olla sellel teemal jalaväelased/suurtükiväelased/pioneerid, kelle üks kõrvaleriala on tegutsemine rannikuoludes. Nagu Hummel eespool kirjutas. Ülejäänu on suurriiklik punnitamine väikeriigi võimalustes, mille tulemuseks võivad olla väga heal tasemel, kuid sõjaliselt tähtsusetud ja vähese lahinguvõimega väeosad ja hunnik raisatud raha.

Lätis oli ka kunagi miski dessantpataljon nimega Raudsed Hundid :lol: , kelle kogu dessandivõimekus piirdus rakmete küljes rippuva mägironimise karabiiniga. Võib-olla on seal praegugi. Tüüpiline jäänuk nõuka militaarmõtlemisest, kus dessantnik oli kõige karmim vana ja iga väeosa pidi olema "dessandim" kui teised.
Ka minul on selline mulje jäänud - mudamadrused oleks pidanud olema "hüljeste" e SEALide kohalik variant
Küsimus on selles, mis peale estsealide külaskäiku edasi saab. USN Sealide põhiline ülesanne on tegelikult merejalaväe maabumise ettevalmistamine - luure, kaitse-ehitiste sabotaaz, miiniväljadesse läbipääsude tegemine. St peale USNS-de reidi järgneb maabumisoperatsioon. Meil oleks selle järgi sealid olemas, aga maabuma pole kedagi saata. Analoogne asi on ka õhudessantvägedega - nende ülesanne on valmistada ette tavaliste motolaskurvägede operatsioone (kus on olemas veel eraldi "spetsnaz VDV", kes valmistab ette massidessanti).

Ehk kui viia see asi tavalise jalaväepataljoni konteksti, siis tähendaks see olukorda, kus luurerühm ja pioneerirühm on küll olemas, kuid jalaväge ennast (kes realis nende eeltöö võiduks vormistab) ei ole. Või suurtükipataljonis - oleks miski arvutajate grupp või tule korrigeerijad olemas, aga pauguraudu ennast pole.

Mis sellise väega lahingus juhtuks ja kas ta reaalselt võita suudaks? See ongi see kole asi nimega nishivõimekus, mille eest eruvõõras reservkolonelleitnant meid hoiatab - väevõimed, mille realiseerimiseks on vajalik kuskilt mujalt väed tuua - mis tähendab, et viimaste viivitamise või mittetulekuga saabub paratamatu kollaps (ja estsealide kangelaslik lõpp). Sellised asjad, kus ülihea väljaõppega väikeüksus paneb kasti terveid pataljone, juhtub ainult Hollywoodi odavates filmides. Reaalses kontaktis ülekaaluka vastasega need peotäie laskemoona ja raskerelvadeta mehed lihtsalt hukkuvad või langevad vastase kätte.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
hummel
Liige
Postitusi: 2079
Liitunud: 18 Apr, 2004 12:55
Kontakt:

Postitus Postitas hummel »

Lätis oli ka kunagi miski dessantpataljon nimega Raudsed Hundid , kelle kogu dessandivõimekus piirdus rakmete küljes rippuva mägironimise karabiiniga.
Jajah. Lätlased ja leedukad olid kunagi 1990. keskpaigas mingil ühisõppusel imestanud ja küsinud, et "kas teil siis polegi dessanti ?"
Samal ajal meil oli siis Kuperjanovi pataljon, kus treeniti ikka üsna karastunud seltskonda ja mille metoodika ei jäänud vast alla nõuka dessantvägede drillile ega tasemele (va langevarjundus muidugi). Küllap oli tõsisem ka neist Läti ja Leedu rangeritest. Kuuldavasti oli kuppi peetud teispool idapiiri meie kõige kardetavamaks-arvestatavamaks väeosaks.

Ja ma tuletaks meelde, et eriüksus on meil juba teatud mõttes ka olemas.


Kui nüüd aga tulla merenduse juurde tagasi, siis mis puutub seda grusiinide lahingut kangelasliku Vene merelaevastikuga, siis polevat siiani selge, kas see ikkagi toimus ja kas/mis laev selle tagajärjel üldse uppus. Gruusia sõjalaevastik uputati hiljem Poti sadamas ja kõik alused olid nagu olemas. Üks oli tõesti puudu, kuid tuli hiljem kusagilt teisest sadamast ikka välja.

Miiniveeskamisest. Minu arvates on see üks põhilisi mereväe mõtekaid võimekusi, mida tasuks putitada.
Soomekeelne jutt Soome miiniveeskajast.
http://yle.fi/alueet/perameri/2009/06/m ... 23341.html
Kirjade järgi olla Lindormenile mahtunud kunagi u 50+ miini.
Miiniveeskajat saab siis jutu järgi kasutada ka inimeste ja kauba veoks. Ma mõtlen, et normaalse tahte olemasolul võiks Tasuja peale miinitekile ära mahtuda jalaväekompanii. Kui arvestada, et üks kerge meremiin kaalub 500 kg (Soomlaste Sea Mine 2000), siis tähendaks see kogulasti 25 t, arvestades ühe võitleja kaaluks koos varustuse-relvastusega 150 kg, võiks miinitekile proovida suruda nii 100-150 sõjameest. Ehk oleks nende vedamisest mõnikord kasu isegi.
ja muidugi ei väsi kordamast, et selle Mereakadeemia sõsarlaeva kannataks ka samaks otstarbeks (miiniveeskaja+transpordilaev) kasutusele võtta.

Lätlastel on ka vist mingi endine Norra miiniveeskaja, kuid nagu ma aru saan, siis nad kasutavad seda muul eesmärgil.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 43807
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Nende WWII style miinide ja aeglaste abilaevade pealt miinipanekuga tekib üks põhimõtteline küsimus - kellel Eesti poliitikutest on nii karvased testiikulid, et julgeks kriisi teravnedes sellise asja ette võtta :roll: ?

Sellisel kujul miinipanek võtab palju aega ja praegu pole enam 1941. aasta, kus pimedas sai märkamatult toimetada, kuna laevadel polnud veel radareid.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
hummel
Liige
Postitusi: 2079
Liitunud: 18 Apr, 2004 12:55
Kontakt:

Postitus Postitas hummel »

Ma usun, et see miinide veeskamine klassifitseerub samasse otsustusliiki mobilisatsiooni väljakuulutamisega. Kriis siiski loodetavasti päris poole päevaga ei alga ja ehk paar päevakest ikka aega antakse.
Ohu korral saab juba miinilaadungi peale võtta ja lühema tee ulatusse vaikselt ümber paikneda. Muidugi võib ka "miinide veeskamiseks mõeldud laevaga" edasi-tagasi tiiru teha ja teha ajakirjanduses hirmutavat kisa kära, näidates meedias taustaks, kuidas päris miine lastitaksegi päris miiniveeskajale. Tundub usutav propaganda. Loomulikult oleks kiiretelt kaatritelt parem miine veesata, aga need võtaksid korraga peale ilmselt maksimaalselt 5...10 miini. Kindla laevatee sulgemiseks oleks sellest muidugi küll, kuid ranniku jaoks jääb nõrgaks?

Lisaks on mul tekkinud küsimus, et mis riigikaitseline otstarve on sellisel mereväe laeval nagu "Ahti"? Lõbusõidulaev? :P
Vahepeal võeti see käigust maha ja taheti vist isegi ära müüa, kuid nüüd on jälle tekkinud tagasi laevastiku nimistusse.
http://www.mil.ee/?menu=merevagi&sisu=ahti
Müügis sõsarlaev:
http://commercial.apolloduck.com/featur ... ?id=106223

Siit jõuan ringiga tagasi eelmiste postituste teema juurde.
Minu idee oleks teha selline mõlemale üpris kasulik vahetus, et võtta Mereakadeemialt "Kristiina" ära Mereväe kasutusse ja anda "Ahti" vastu õppelaevaks. Mereväel on ilmselt "Ahti" ekspluatatsiooniks nagunii olemas teatud eelarverida ja küllap sellest piisaks "Kristiina" esialgu kai ääreski hoidmiseks. Mereakadeemial napib jah raha oma laevale, kuid poole väiksemale alusele üleminek oleks ilmselt neilegi teatud rahaline võit ja seda ka tulevikuperspektiivis.

"Ahtil" peaks muuhulgas p u r j e d varustuses olema ja tulevased tublid meremehed saaksid nende abil naturaalset nostalgiat-romantikat teha. Samuti saab Mereakadeemia vaikselt purjetades nappi raha säästa. Neil peaks olema aega (erinevalt mereväest) vaikselt merd seilata küll - ei usu, et see purjedega üle 5 sõlme teeb.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 43807
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Mina paneks ette loobuda nendest kontakt- ja magnetmiinidest, kuna nende ülespanek on efektiivne siis, kui neid on suurem hulk ning see võtab aega. Arvestades, et vastane kontrollib merd, siis ei ole see üritus miski 12-sõlmelise kiirusega Tasuja pardalt suurt targem kui miinide jahtimine 250 millise Sandowni pardalt - mõlemad kujutavad endast mugavat, kuid hästi provotseerivat sihtmärki.

Mis annaks paindlikkuse ja mida saaks diskeetselt merre sokutada on nn aktiivmiinid, mis sisuliselt kujutavad endast torpeedoaparaati, mis on põhja ankurdatud. Sellise miini tegevusraadius on kõvasti suurem kui tavalisel passiivsel miinil (kilomeetrites mõõdetav tavalise miini paarikümne meetri vastu).

Kuna neid on vaja paigaldada vähe (Soome lahe sulgemiseks ehk 20-30 miini), siis neid saab vette lükata ühekaupa transpordilennukilt või kiire väljasõidu tegevalt patrullkaatrilt.

Üks selline on Mark 60 CAPTOR, mida kasutab USA allveelaevade vastu, kuna tegemist on akustilise torpeedoga, siis arvatavasti saab seda kasutada ka pealveelaevade vastu (mis tekitavad rohkem müra kui allveelaevad). F-16 võtaks selliseid 2 tk peale. Üks eskadrilli näiline patrull- lend ja laht mineeritud.

http://en.wikipedia.org/wiki/CAPTOR_mine

See on rapid-deployment miin, jänkid loobivad neid B-52 pommitajalt merre. Soome lahe mineerimine võtab ühel B-52-l aega loetud minutid.

Oluline on see, et nende rakendamise lävi on madalam kui tavalistel passiivmiinidel:

1. neid saab merre sokutada kiiresti, ka siis kui vastase laevad juba siiapoole seilavad.
2. seda saab teha märkamatult, sest 1 miin asendab kümneid tavamiine
3. nende kogus on väike ja nende liigutamine ei ärata tähelepanu.
4. suure mõjuala tõttu saab nendega kasutada aktiivset taktikat - nt kui on näha, et vastane võtab kursi Sillamäe faarvaatrile, siis poetatakse sinna 2-3 tükki. Tavalisi miine ei jõuaks sedasi panna.

Kokkuvõttes on tavalised miinid odavad ja meil võib laev olla, kuid nende kasutamise võimalused on piiratud. Kohad, kus moodsad sõjalaevad on miini otsa lennanud, on aastatepikkused sõjatandrid, kus miinid olid ammuilma vees.

Näiteks Lahesõjas sõitsid miini otsa 2 suht suurt ja kallist USA sõjalaeva, kuid tegemist oli ammuilma pandud miinidega, kahtlane, kas USA laevastik oleks lasknud Saddami miiniveeskajatel seal lahel toimetada.

Teine Lahesõja märkimisväärne episood Pärsial lahel oli Iraagi raketikaatrite uputamine. Põhiline "tegija" oli seal kergete tiibrakettidega Sea Skua relvastatud suht pisike kopter Lynx, mis uputasid enamiku Iraagi raketikaatritest ilma kaotusi kandmata.

Passiivmiine on tõsiseks miinisõjaks vaja vähemalt suurusjärgus tuhat, aktiivmiinide puhul räägime suurusjärgust kuni sada.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
hummel
Liige
Postitusi: 2079
Liitunud: 18 Apr, 2004 12:55
Kontakt:

Postitus Postitas hummel »

Mis miinindusse puutub, siis leidsin ühe artikli
http://vana.www.postimees.ee:8080/leht/ ... shtm#viies

Samas olen järjekindlalt üritanud netist leida selle aasta sees ilmnenud artiklit, kus kirjutatakse "Kristiina" pakkumisest Mereväele, aga tundub, et see artikkel on netist ära kaotatud. Minu arvates on nii tehtud veel mõnede tundlike artiklitega. Omast arust linkisin sellele artiklile ka siin foorumis kusagil ja ehk ka sõdurifoorumis, kuid enam ei suuda leida. Kui keegi leiab lingi, siis palun andke teada :)

Suurtelt lennukitelt meie vete mineerimisse ma ise väga ei usu. Meil pole neid võtta ja vaevalt neid siia juletakse niiviisi läänest saata. Kaatritega on natuke reaalsem. Laeva versioon vist on aga torpeedoaparaadist lastav vms.
Ei kujuta ette, kas me saaksime endale kunagi sellise asja käsutusse.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline