tohlb tappa ainult spetsialist mürgisüstiga?
Vastus n lihtne.
Seda küll siis,kui ainult üks lehm hädas on, aga kui kogu kari on punnis ja röögib valust, siis tuli küll ainult torgata ja kohe edasi järgmise juurde. On olnud elus selline kogemus, kus vetlaboris autojuhina sõitsime vereproove võtma ja sattusime sellise jama sisse. Autos kaasas olnud vetlabori juhataja ja veterinaar tegid selle töö ära, mina vahtisin ammulisui pealt, õnneks ei pidanud isiklikult suskama hakkama, ei tea, kas olekski julgust jagunud.Some kirjutas:Selleks oli karjakul käepärast troakaar, spetsiaalne torkeriist, mis löödi lehma makku ja siis jäeti metalltoru kõhust välja kuniks gaas väljas.
Some kirjutas:... Mul on tunne, et tänapäeva noored võiks lisaks kaitseväele ka paar kuud põllumajandust ja loomapidamist proovida, nii mõnedki eksistentsiaalsed küsimused tuleb siis enese jaoks selgeks mõelda.
Sellest makku torkamisest? Sealt ei tule eriti verd. Kõhupiirkonnas pole suuri veresooni, nood jooksevad pigem luustikuga paralleelselt. Ka inimesel. Ei tohi teisi siseorganeid vigastada aga gaasi täis lehmal on need kuhugi eemale ära surutud, ehk siis magu praktiliselt naha vastas. Torkad, käib välja voolava gaasi plörin ja lehmal hakkab kohe kergem. See on uskumatu kui suureks nad paisuda võivad. Igatahes see pisike auk neid ei häiri, lõhkipaisumine on neile ikka meeletu valu.Kriku kirjutas:Miks nad sellest ära ei sure, on mulle siiamaani täiesti arusaamatu. Akf retti vast selgitab...?
Seda nüüd küll, aga infektsioonid ja põletik...? Inimesel on maohaavandi perforatsioon eluohtlik seisund, mis lõppeb ravita jäämisel kõhukelme põletiku ning surmaga.Some kirjutas:Sellest makku torkamisest? Sealt ei tule eriti verd.Kriku kirjutas:Miks nad sellest ära ei sure, on mulle siiamaani täiesti arusaamatu. Akf retti vast selgitab...?
Nad ei taha jalgu alla võtta, vedelevad ühel küljel ja röögivad täiest kõrist.Kapten Trumm kirjutas:Ma kuskilt olen lugenud, et neid ristiku peal punni söönud lehmi pidi ka jooksutama, siis tulevad gaasid tagant välja.
Muidugi, kui oled üksi 400 lehmaga, tekib sellega raskusi.
Veiste eelmagude puheous.
Märjal rlstikuädalal söövad end lehmad löhkl. Puhevuse arstimine ja ärahoid.
Puhewuse all kannatawad kariloomad Lige sageli, peamiselt aga sügisel, millal selle haiguse teMmisekS tawalisest rohkem wõjmalusi. Puhewuse all tuleb mõista mäletsejate eelmagude liigset täitumist gaasidega, kusjuures gaaside tekkimist eelmagudeS põhjustawad kergesti kääriwad söödad. Peale selle on gaaside tekkimise põhjuseks õige sageli matsa nõrkus, maosoolte katarridjne. Puhewust põhjustab sügisel ristiku, peamiselt punase ristiku, ädala rohke söötmine karjale eriti wihmase ilmaga, ja hommiku wara kastega. Ka kultuurheinamaade ädal wõib seda Põhjustada, kui see on kaswanud lopsakalt. Peale selle on puhewuse põhjuseks weel rohke juurwilja Pealsete, kartulite jne. söötmine, eriti siis, kui wiimased on mullased. Puhewuse tunnuseks on looma täisminek, s. o. wats, mis asub wasemal pool, täitub gaasidega, selletõttu halweneb looma üld-enesetunne, hingamine raskeneb, südame tegewuS kiireneb ja lõpuks järgneb looma surm lämbumise tagajärjel, kui ei olda küllalt kiire abiandmifega. Esimese abi andmise puhul puhewuse korral, tuleb
loom asetada tagakehaga madalamasse (põllul kraawi), ja siiS ärritada looma kurku õletuustiga suu kaudu. Nimetatud toiminguga tekiwad loomal köhatused, mille tõttu gaaside pinge watsaS wäheneb. Peale selle on soowitaw hõõruda looma õletuustiga wasakult poolt tühimuse kohalt wõi siis teha massaazhi leiwasõtkumise wiisil rusikatega samast kohast. Ka looma käitamine kergendab puhewust. Arstirohtudest on soowitaw sisse anda söögisoodat V 2 naela korraga ja wiina !4 liitrit, mis lahjendada weel pooliti weega. Tihtipeale antakse sisse ka kreoliini 1 supilusika täis liitri weega, kuid olgu tähendatud, et kreoliin haiseb tugewasti, millepärast looma hädatappe korral liha toiduks kõlbmatuks muutub. On gaaside tekkimine looma watsas kiire, kusjuures ülalnimetatud abiandmine küllalt tõhus pole, siis jääb üle
nukist ettepoole ja teine kämblalaiuS laude lülidest allapoole. Troakaar kujutab enesest naasklitaolist riista, mille ümber asub metall-hüls. Troakeerimise korral lüüakse wiinaga puhastawd troakaar ühes hülsiga looma watsa. Hiljem troakaar kõrwaldatakse hülsist, wiinrane jääb Matsa seniks kuni puhewuse hädaoht möödunud. Ei ole aga troakaar: käepärast, siis täidab selle aset hädakorral ka teraw taskunuga, millega lüüakse auk looma ivatsa ülaltähendatud kohas. Lõpuks olgu tähendatud, et tihti on söödaosad gaasidega niiwõrd segunenud ((segapuhewus, et ummistawad kohe troakaar: hülfi, seega takistawad gaaside wäljumist nimetatud kaudu, niisugusel juhul jääb üle watsa lõikus, mida on soowitaw lasta teha loomaarstil.
Puhewuse ärahoidmiseks karjataba loomi wihmase ilmaga ristiku- ja kultuurheinamaal ädala lühikest aega, samuti tuleks olla ettewaatlik juurwiljapealsete söötmisega sügisel. Toimel on tihtipeale puhewuse põhjuseks suured jõusööda annused, külmanud juurwili ja kartulid, mispärast ka sel puhul ettewaatus üleliigne ei ole.
Haav tõmbub gaasi väljudes kinni (nahk vabaneb pingest), infektsiooni puhta troakaari puhul sinna eriti sattuda ei tohiks. Ja kui tekibki põletik siis sellega tegeleb veterinaar jooksvalt. Ei mäleta, et mõni lehm sellega välja oleks läinud. Ega nad miskid lillelapsed pole, immuunsüsteem toimib ja eelajalooliselt pidid esivanemad kiskjate poolt tekitatud vigastused üle elama.Kriku kirjutas:Seda nüüd küll, aga infektsioonid ja põletik...? Inimesel on maohaavandi perforatsioon eluohtlik seisund, mis lõppeb ravita jäämisel kõhukelme põletiku ning surmaga.Some kirjutas:Sellest makku torkamisest? Sealt ei tule eriti verd.Kriku kirjutas:Miks nad sellest ära ei sure, on mulle siiamaani täiesti arusaamatu. Akf retti vast selgitab...?
Penetratsioon ja perforatsioon on maohaavandite või soolestiku ülemise
osa haavandite tüsistused. Haavand on limaskesta lihaslestet läbiv
kahjustus. Kui haavand tungib läbi kõikide seinakihtide ja avaneb
kõhuõõnde, nimetatakse seda perforatsiooniks. Kui haavand tungib
teistesse läheduses asuvatesse organitesse või kudedesse, nimetatakse
seda penetreerivaks haavandiks.
Nimetatud haavanditüübid on ravimata jätmisel raskekujulised ja
eluohtlikud. Haavandid tekivad, kui maohape ja seedemahlad hävitavad
ära osa soole- või maolimaskestast. Normaalses olukorras on nende
organite limaskest kaitstud maohappe söövitava toime eest, kuid mõnikord
teatud tingimustel kaitsmine ebaõnnestub ning tagajärjeks on haavandite
teke. Haavandid võivad areneda välja aeglaselt mitme kuu jooksul või
kiiresti mõne päevaga. Kui haavand süveneb, võib see penetreeruda
maoseina või sellistesse organitesse, nagu pankreas ja maks.
Muidugi satub. Esiteks pole trokaar ju steriilne ja teiseks midagi maosisust ikka kuhugi jõuab.Some kirjutas:infektsiooni puhta troakaari puhul sinna eriti sattuda ei tohiks.
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist