Lennuvahendid EKV-le ehk õhuväe oleksoloogia

[uusmario]

Kui sind huvitab, siis J-85 mootorid on 40protsenti säästlikumad, 4 korda kergemad ja pika hooldusvälbaga kui Jumod.

Replica kiirus, muide, on piiratud.Max 500m/t (ca 800km/t), sest suurematel kiirustel on karta lennuki purunemist (kaasaegsematest materjalidest või mitte, õhutakistus lammutab lennuki niivõinaa ära).Põhimõtteliselt lendab replica isegi aeglasemalt kui originaal.Kui lisada sellele masinale veel sama aparatuur mis L-39 ei ole ta sellest kiirem midagi.

[Maximus]

Ja ei peagi täpselt sama ehitusega mootoreid kasutama,mis jumo,peaasi,et suurus sama oleks .Igatepidi peab sakslastele au andma-millal loodi l-39 ja millal Me-262

[Soobel]

Ma siin lehekülg tagasi lugesin, et kui L39-le pandi 2 23mm-st kahurit, ei läinudki ta üle 645 välja. Messer lendas oma 870-ga ka siis, kui 4 30millimeetrist ninas olid. Eks jah, üks on hobi-ja treeninglennuk, teine tõsine lahingulennuk, mille massiline esinemine oleks Reichi õhuruumi puhta hoidnud.

[uusmario]

Jah päris messer lendas, aga replica ei lenda 870 isegi ilma relvadeta.

[Würger 190G]

L-39 lennuomadused on alati üle ükskõik mis aja 262st ning stardi -ja maandumiseks vajavast rajast rääkimata. 262 oli keeruline pill nii õhus kui stardil ja maandumisel. Iga kell selle raha parim saadavtes on L-39 esimeste reaktiivikogemuste hankimiseks. Järgmine võiks olla T-38 Talon, milliseid peaks USAs hunnik konserveeritud olema.

[ennww]

Ja ei peagi täpselt sama ehitusega mootoreid kasutama,mis jumo,peaasi,et suurus sama oleks

Tegijate andmetel kusjuures ei ole suurus sama
J85 mootor on oluliselt väiksem ja kergem ja ilusama mulje loomiseks ehitati mootorikatete alla "võlts-Jumo004) välispind, selle sees on aga J-85. Kaalud aeti ka kohale, et tiivakoormus jms. klapiks. Kuna Messeri mootorigondel ei ole J-85 jaoks päris 100% sobiv, siis mootor ei saavuta oma maksimaalset veojõudu, kuid ületab siiski Jumo oma pea kolmandiku võrra.

Lähtudes replika tegijate infost http://www.stormbirds.com leheküljel, piirdus "originaal"-ME262 kiirus horisontaalllennul 540 mph. Jah, oli võimalik saavutada suuremat kiirust , kuid aerodünaamika ei olnud selleks mõeldud. Kiiruse liigne suurendamine viis vibratsioonini ja lõpuks uhitavuse kadmiseni. Selleks on ka replica kiirus piiratud ca 500 mph-ga. (800 km/h).
Mõistan noorte meeste (tõnis.SS) ägedust, aga 1945 aasta lennuk ei saa ühelgi juhul olla täna enam "tööriist". Hoolimata sellest, et ta oli omast ajast ees.

.Igatepidi peab sakslastele au andma-millal loodi l-39 ja millal Me-262

Sellele ei vaidle keegi vastu. Ega siis muidu inglases, venelased ja ameeriklased neid lennukeid kokku ei krabanud. ja lisaks Venlaste "Scud" rakett on/oli ju sisuliselt edasiarendatud V2. Saksa inseneride saavutused olid hämmastavad, seda enam, et tehtud ju sõjatingimustes.

[motofassist]

Tegelikult oli mu esmaarvamus see ,et tolleaegne messer ei ole tõesti asjalikum ka replika. Kuid kui ehitada täpselt sama lennuk (välimuselt ja dünaamiliselt) tänapäeva materjaliga ja panna peale uus tehnika siis tuleb see väga hea lennuk.

Kui juba fakt ,et messer pani diisliga sellist kiirust. Ja vaadata mis kütusega L-39 lendab. Kas ei pane vähe mõtlema kui hea ehitusega mootor oli kui nüüd välja jätta materjal.

[Würger 190G]

[quote="tõnis.SS"]Tegelikult oli mu esmaarvamus see ,et tolleaegne messer ei ole tõesti asjalikum ka replika. Kuid kui ehitada täpselt sama lennuk (välimuselt ja dünaamiliselt) tänapäeva materjaliga ja panna peale uus tehnika siis tuleb see väga hea lennuk

Asi läheb ulmeliseks, kui ikka 262 oleks olnud midagi, siis ka paealesõda ehitatud ,MITTE koopiad (venelaste väide), Su-9 ja-11 oleksid seeriasse läinud. Ei midagi.
Ega kiiruga tehtud 262 paranda ei uued materjalid ega mootorid. Nii lihtne see lennukiehitus ikka ka ei ole.

[motofassist]

Vaata see oli minu arvamus eks.Ma lihtsalt tõin näite kuidas asi olema peaks.
Ja ja ei paranda muidugi ma täitsa usun.Kui vähegi mõelda siis ikka parandaks küll .Ka mina olen lugenud ja uurinud lennukiehitust.

Kui sina midagi kindlalt tead ja mina seda laidan kas on see õige.

[Soobel]

[/quote]

Mõistan noorte meeste (tõnis.SS) ägedust, aga 1945 aasta lennuk ei saa ühelgi juhul olla täna enam "tööriist". Hoolimata sellest, et ta oli omast ajast ees.


[/quote]

Saab küll olla tööriist. Go229 replika (noh on vähe suurem, on vähe rohkem mootoreid ja veidi radarikindlam ka) on USA õhuväes vägagi tegija, vaata et mikistani peamine löögirusikas!

[Maximus]

Tegelikult oli mu esmaarvamus see ,et tolleaegne messer ei ole tõesti asjalikum ka replika. Kuid kui ehitada täpselt sama lennuk (välimuselt ja dünaamiliselt) tänapäeva materjaliga ja panna peale uus tehnika siis tuleb see väga hea lennuk

Asi läheb ulmeliseks, kui ikka 262 oleks olnud midagi, siis ka paealesõda ehitatud ,MITTE koopiad (venelaste väide), Su-9 ja-11 oleksid seeriasse läinud. Ei midagi.
Ega kiiruga tehtud 262 paranda ei uued materjalid ega mootorid. Nii lihtne see lennukiehitus ikka ka ei ole.

Tsehhidel lasti Me-262 seeria tootmisse pärast sõda-Avia š-92.Venelased oleks messerite oma koopiad tootmisse lastnud,kuid Aleksander Jakolev oli selle vastu,kes oli Stalini lemmik lennuki konstruktor.

[Kapten Trumm]

Kui jälgida lennunduse arengut 50ndatel, siis tundub, et Stalini lemmikul oli oma lennuki suhtes siiski õigus. Pean silmas ühemootorilist layout'i, kus õhk sisenes ninast. Hilisemad subsoonilised hävitajad ehitati just analoogse põhiplaaniga ning mäletatavasti suri tiibade all asuvate mootoritega konstruktsioon hävitajatel peale Meteori ka välja.

Kas oma lahenduse pressimise põhjus oli teadmine, et Jak-15 komponovka on aerodünaamiliselt soodsam/perspektiivikam või oli põhjuseks oma egolaks - las see jääda ajaloolaste uurida.

Toruninaga lennukite põhiplaan valitses praktiliselt 15 aastat ja päädis tippnäidetena Mach 2 masinatega nagu Mig-21, BAC Lightning. Temast loobuti alles siis, kui hakkas uus võidujooks manööverdusvõime pärast, kuna see lahendus ei varustanud mootorit õhuga suurtel kohtumisnurkadel.

Me-262 oli oma aja kohta hea masin, kuid isiklikult arvan, et nii aastal 1947 sellega Jak-15 või F-80 vastu minna oleks lõppenud messeri kindla kotti saamisega. Messer oli küll kiire, kuid oma aerodünaamika tõttu kaotas manöövritel kiiresti kiirust ja pööras kohmakalt. Nt Jak-15 oma Jak-3-l päritud airframe'ga oli oma aja hävitaja aerodünaamika ja manööverdusvõime tippnäiteid.

-----------------
Kui nüüd teemasse tulla, siis mingite WWII replikate soovitamine on kah jama. Parem ostke hiinast F-7, Mig-21F-13 hiina analoog, ei maksa ilmselt palju, 30 mm torud, kaks veeuputuse aegset R-13 Atoll raketti ja kiirust ka natuke, isegi mingi vaakumlampidel radari moodi asi on peal.

Küsimus on selles, et L-39 pole kunagi hävitajaks kavandatud, selle esitlemine EstAF hävitajana on puhas soovmõtlemine. Mõned neegririigid kasutavad neid sõdimiseks, kuid peamiselt on tegu pankrotiriikidega.

Isegi 2./3. ja 4. põlvkonna hävitajate vahe lennudünaamikas on sedavõrd masendav, et esimestega teise vastu minna on shanssi vaid siis, kui sul on masin kõrini uusimat elektroonikat täis (a-la saksa Fantoomid) või on abiks pime juhus. Viimane on siiski vähetõenäoline, kuna enamasti on viimaste omanikel ka totaalne kontroll õhus toimuva üle ja mingeid üllatusi on keeruline teha.

[Lupus]

Kuulge keegi ei mõtlegi ju L-39 hävitajana kasutada !!! Tegemist esmase õppelennukiga ju

[matiair]

replikate ja L-39 teemal arutlejatele soovitaks korraks vaadata teema pealkirja
võib ehitada kuitahes hea replika, ja tunida L-39 kuitahes palju aga Gripeni tasemeni ikka ei jõua.
Rootsi piloodi kommentaar õppustest norrakatega "take candi from children" . . . usun sest ka madalatel kõrgustel on pöörderaadius ligi poole väiksem. Aerodünaamika miskipärast ei tee ka väikestel kiirustel ega suurtel ülekoormustel tiivaotstesse ega kere ümber "vuntse" ehk nii tihedaid õhuvoolu rebenemisi, et õhk nähtavaks muutub.
Kahju oleks vaid kinnisvara soetajatest ämari lennuvälja rajaotstes kes ei tea ega aima mida tähendab vaiksel pimedal talve ööl oma maja kohal näha violetset leeki ja teada, et kohe tuleb hääl sest keegi sai käsu ja lükkas vasaku käe koos mootori juhthoovaga lõpuni ette. . .

[Soobel]

mida tähendab vaiksel pimedal talve ööl oma maja kohal näha violetset leeki ja teada, et kohe tuleb hääl sest keegi sai käsu ja lükkas vasaku käe koos mootori juhthoovaga lõpuni ette. . .

Ei jõua Eesti niipea selliseid masinaid soetada, mis tõsiselt närvidele käiksid, väiksed lahingulennukid on peaaegu sama vaiksed kui reisilennukid, kärisevad vaid veidi rohkem. Vene ajast Tapal, Ämaris ja Pärnus jäid nad rohkem seepärast meelde, et nad sirutasid oma vasakut kätt kus juhtus, küll ranna kohal, küll elurajoonide kohal.
Aga mina elasin oma 5 aastat Tartus Raadil ja minu akna alt möödusid pidevalt Tu22-d, samuti violetne leek taga. Ent sealt tuli ka mürin, kõik värises, kui see riist läks.