Kapten Trumm kirjutas: ↑02 Veebr, 2024 20:14
See, et sa kaarti lugeda ei oska, üllatama mind ei pane (olen eespool ja märganud seda). Tiheasum vene piiri ääres, lubage nüüd üks homeeriline hirnatus. Jah, olen küll käinud.
Eesti suuruselt 3 linn, Narva asub otseselt piiril ...
Pole ida - virumaa ega lõuna eesti sadu km põlismetsi, mida läbib üks tee, mis ka on ehitatud sohu. Põllumaa, hunnik teesid, väikesi asulaid ja ka metsa. Keegi ei väida, et tegemist oleks Ukraina stepiga. Kuid tegemist pole ka Soome maastikuga (mida aga sa, üritad vihjata).
Lisaks veel, soome ei pruugi väga palju eestist laiem olla, kuid ta on oluliselt pikem. Mis tähendab, et näiteks mingi julgestatud ala tekitamine, nii, et seda ei saaks külgedelt kotti võtta, eeldab oluliselt rohkem ja oluliselt enam hargnenud vägesid. Suurema territooriumi kontrollimine eeldab rohkem vägesid, selles osas pole lihtsalt midagi vaielda.
Kapten Trumm kirjutas: ↑02 Veebr, 2024 20:14
Vastase kujundamine väikeste rünnakutega saab toimuda ka muul maastikul kui metsas. Näiteks tiheasumis
Luhamaa-Tartu ääres on metsa küll ja veel. Peale Tartut läib Tartu maantee suure Pedja soo-ala, kus on üldse väga vähe teid. Seejärel Vahe-Eesti metsavöönd, mis ulatub Soomaalt Soome Laheni. Jne.
Kõigi nende kohtade kasutamine lahingutegevuseks tähendab Tartu ja Lõuna eesti käest äraandmist.
Minu väide on, et piiri peaks kindlustama - kaevikuliinid, punkrit, miiniväljad jne. Sõja korral hoida sellest kindlustatud piirist niikaua kinni kui võimalik. Loodetavasti saaks vähemalt nädala hoitud. Mille jooksul annaks vahetu tagala tsiviilidest tühjaks tassida ja muud vajaliku teha - rajama hakkata tagalasse, uusi kaitseliine. Kui me venelaste survele vastu ei pea, siis taganeme järjest rohkem lääne poole.
Mingi hetk tekib meie jaoks operatiivne sügavus, kus võime üritada ka siin ja seal vastavalt võimalustele hakkata andma ka viivituslahinguid ning kusagil võimalik siis üritada tõesti ka kolonne kollitada. Kuid nende puhul nagu ütlesin, näeks eduvõimalusi rohkem pihkvas ja mõnemeheliste gruppidena + raudteede vastane tegevus.
Meil on piisavalt emakeele tasandil vene keelt oskavat kaadrit, keda võiks selleks kasutada. Paar sellist rünnakut pihkvas tähendaks palju suuremat segadust ja ajakulu, kui ükskõik mida need paarkümmend tegelast eestis suudaks saavutada. Kui nad on sunnitud hakkama Pihkvas julgestama ja näeksid iga suvalist kohaliku külameest vaenlase sabotöörina ...
Selline sõdimine tagab selle, et saame tsiviilid eemale, saame mobilisatsiooni läbi viia, hunnik materiaalosa päästa. Riigi toimimises pole otseselt segaduses. Lisaks liitlastel on kindlad kohad, kuhu saab õhust - mere kaudu abi anda.
Trumm aga räägib sellest, et laseme vene väed sügavusse. Kes mingil seletamatul põhjusel, ei hakka kohe okupeerima Võrut, Narvat, Tartut jne. Vaid ilusasti liiklusreegleid järgides võtavad sihi Tallinna peale ühes kolonnis ning teevad enne Tallinnasse sisenemist metsa vahel ühe suitsupausi. Kus me siis nad ilusti purustame. Peale seda tõmbuvad nad kõik venemaale tagasi.
Tegemist on ulmega.
Kui me reaalsuses prooviks midagi sellist, siis ainuüksi paanika mis sellest tuleneks, viiks sõjalise vastupanu kiire kokkukukkumisele. Sajad tuhanded kes põgenema asuks, pool kaitseväge hakkaks oma lähedasi päästma. Kõik pole nii veendunud, et me Tallinna - Tartu vahel venelased pidama saame. Joostakse viimasele laevale, mis kusagilt tallinnast veel läheb jne. Viies kolonn, kes muidu oleks passiivne, hakkaks tegutsema, kuna vaja uue võimu ees kannuseid teenida jne.
Peale selle, kui me isegi saamegi venelased kusagil kesk eestis pidama, siis tuleb juba hakkata vallutatud alasid tagasi vallutama. Venelastel pole midagi kaevumise vastu, ehk siis teistesõnadega, pidama seda sama rindesõda, aga ründaja perspektiivist ...
Kui hakkad rääkima Kievi all olnud lahingutest, siis seal olid suurusjärgud paigast ära, venelasi oli kusagil 15 - 20 tuhat, millega üritati ära võtta kusagil 5 miljoni elanikuga piirkonda. Millel isegi sellise üsna halvasti organiseeritud vastupanu puhul, mis sõja alguses toimus, polnud mingit lootust, kuhugi kanda kinnitada. Faktiliselt sama, mis üritada 20 tuhandega minna soomet okupeerima.
Või tõmbame veelgi tagasi ja asume kaitsma Suur - Tallinnat ?
Kui keegi mäletab, siis aastaid tagasi oli Trummil soomukimaania, kus eestil läks vaja umbes 500 soomukit, et tõmbuda Tallinna kaitsele (Trumm ei suutnud neile vist mingit muud rakendust välja mõelda) ja selle kontekstis sai sellel teemal vaieldud. Kui sõjaline plaan on aga puhtalt reaalselt hakkata kaitsma Suur - Tallinnat, siis ma ei näe vastuhakkamisel enam ideed. Põgenike täis linnas hakkata tegema Stalingradi ... Sellise planeerimise peale viskab enamik kaadrist nagunii püssi maha. Ma pole kindel, kas ma isiklikultki oleks sellega nõus, minu tegevusega sellistes tingimustes tooks minimaalset kahju venelastele ja maksimaalse kahju kohalikule tsiviilelanikonnale. Mingeid hilisemat tsiviilelanikkonna vastast terrorit, see nagunii ära ei hoia.
Lisaks NATO meid sellistes tingimustes eriti aidata ei saa. Venelased toovad oma ÕT ja laevatõrje ranniku äärde.
Ühesõnaga, terve see "Soome strateegia, eesti oludes" tähendaks üsna kiiret ja täiesti mõttetut alistumist.
Hea sõjaline strateegia on see, mis arvestab nii paljusid asjaolusid kui võimalik, mitte ainult seda, et kusagil metsateel saaks vene kolonni rünnata. Mis on Trummile muutunud omamoodi kinnisideeks.