www.militaar.net

Kriku kirjutas: ↑27 Mai, 2023 7:20 Ei, mässama hakkasid Petrogradi jäetud polgud, kes kartsid, et neid rindele saadetakse.

Täpsustaks - väeosas kus mäss lahti läks sai ka viin otsa. Kuna õhtul viina ei saanud juurde osta ja levis kurb uudis "kohe saadetakse rindele" siis peaparandusüritus muutus millegiks tõsisemaks...

Väga naiivne arvata, et venelased hakkavad kunagi samamoodi oma sõjakuritegusid ja kaotust häbenema nagu sakslased. See eeldaks täielikku lüüa saamist, režiimivahetust. Venelased on kõik oma ajaloo inimsusvastased kuriteod ja massimõrvad maha salanud üldsuse teadvusest või vältimatuks vajaduseks, vaenlase tegevuse tagajärjeks valetanud. See ühiskond püsib üleüldse koos tänu teatud doktriinile ja ei muutuks ka sealsete "liberaalide" võimule tulekuga mitmed alustalad.

Getorix kirjutas: ↑12 Juun, 2023 10:11 Väga naiivne arvata, et venelased hakkavad kunagi samamoodi oma sõjakuritegusid ja kaotust häbenema nagu sakslased. See eeldaks täielikku lüüa saamist, režiimivahetust. Venelased on kõik oma ajaloo inimsusvastased kuriteod ja massimõrvad maha salanud üldsuse teadvusest või vältimatuks vajaduseks, vaenlase tegevuse tagajärjeks valetanud. See ühiskond püsib üleüldse koos tänu teatud doktriinile ja ei muutuks ka sealsete "liberaalide" võimule tulekuga mitmed alustalad.

Täpselt. Ja veelkord teadmiseks kõikidele unistajatele: Sakslased EI HAKANUD oma sõjakuritegusid ja kaotust häbenema. See oli SIHITEADLIK propaganda, mis pani nad seda tegema. Pärast sõda olid väga paljud sakslased endiselt uhked kõige selle üle, mis nad sõja käigus saavutasid ja suhtusid kaotusesse, kui ajutisse äpardusse. Paljud olid hingelt natsid edasi. Seda kõike muudeti sihiteadliku tegevusega. Soovitan veelkord soojalt lugeda raamatut "1946", kuna see käsitleb sõjajärgse perioodi ajalugu ja seda, kuidas tegelikult loodi see 20. sajandi teine pool, mida me tunneme.

Kõik õige. Minu kaks senti siia juurde:
* Venemaa täielik kaotus, režiimi kokkuvarisemine ning impeeriumi lagunemine ei ole mitte ainult võimalik, vaid ka vältimatu (ajahorisonti ei kommenteeri);
* häbenemine võib siiski tulla ka omasoodu, aga see võtab rohkem aega - paljud belglased häbenevad oma Leopoldi, Taani ajaloolased Taani suurriigi perioodi jne.

Minagi pean näiteks mõisate rüüstamist 1905. aastal täielikuks sigaduseks. Tol korral ei olnud me tsivilisatsiooni poolel, midagi pole teha. Aga see oli juba peaaegu 118 aastat tagasi.

Kui mõisa piits ja teoori oled siis mina küll ei häbene ega kahetse et mõisale tuli räästasse sai.
See ju ajalooline paratamatus et nii läks.

Tapper, uuri lähiajalugu ja ettekujutus "sakste valitsusest" saab kõvasti pihta.
19 sajandi lõpul juba olid mõisad valdavalt majanduskeskused ja korralikul külamehel võis niipalju raha olla et laenas härralegi.

Jah, 1905. aasta kontekstis on teoorjusest natuke kummaline lugeda küll

Tsivilisatsiooniga ongi aga niisugune paha lugu, et seda on läbi aegade edasi arendanud ülemklassid, meeldigu see kellelegi või mitte.

Probleem on minu arust see,et Venemaal ei ole kunagi enamuse jaoks olemas olnud vaba valikuid.Mis see semstvo reform ikka oli,kui mingite kogukonna maade tekitamine,kus kari endisi orje jätkasid ka enam vähem sama rida.Jah oli ka vabu talupoegasid aga neid peeti isegi talupoegade seas kuidagi kahtlaselt isekaks.Ja,kui 1917 aastal hakkasid rindel levima uudised,et Kerenski tahab hakata maid jagama ning igaüks saab ka nn.semstvo maid endale erakasutusse,siis jooksiski enamik rindelt minema.
Hetkel meelitab Putler suurte kompensatsioonide ja palgaga aga majandusanalüütikute arvates selle aasta lõpuks on pidu läbi ja siis tuleb trükitud raha tõttu korralik inflatsioonipomm.Mis siis saab,kui 1917 aastal oli rindelt lahkumise põhjuseks maade jagamise kuulujutt,siis nüüd võib selleks saada lepalehtedes palga saamine,mis ei maksa suht midagi.Küll need vene baabad hakkavad kisama ja mehi koju kutsuma,ma olen kindel.
Vabal inimesel on vabad valikud,orja mentaliteediga inimesel on aga ainult valik.

Nibelungen kirjutas: ↑06 Juul, 2023 19:00
Ma umbes nädal peale sõjapuhkemist julgesin siin avaldada oma pessimistliku arvamust, et venelasi sanktsioonid eriti ei koti ja vaid naeravad nende peale ja keegi neist lubas isegi sittuda sanktsioonidele. Aga õnneks oli siin optimiste kes mu tuju tõstsid kuna venemaa pidid kohe kohe SWIFT süsteemist lendama ja kiviaega tagasi minema. Mina olen endiselt pessimist

Venelased on päris hästi vastu pidanud, seda tuleb nende auks tunnistada. Eks nad olid selliseks stsenaariumiks valmis, vahest välisvahenditest äralõikamine oli nende jaoks ebameeldiv ootamatus. No ja kes sealkandis ei mäletaks Lenini ütlust: "Kapitalistid müüvad meile ise nööri, millega nad üles poome!". Häda selles, et nad ise nüüd kapitalistid või kui täpsem olla- feodalistid varakapitalistlikus arenguetapis. Eks selline oligarhidele üles ehitatud tsentraalse võimusüsteemi majandus on ühest küljest tugevam, teisest küljest nõrgem. Tugevam ressursside koondamise seisukohalt (iga oligarh on kohustatud panustama vajaduse korral, 2 ratsameest ja 10 jalaväelast ülekantud tähenduses), nõrgem aga inimeste (loe: pärisorjade) mobiliseerimise ja pea olematu kodanikuühiskonna arvelt. Viimane väljendub täna ehk vaid veel lihtsõdurite meditsiinivarustuse jm hädavajaliku hanke organiseerimise tasemel. Igas muus valdkonnas saad initsiatiivi näitamise eest 10 aastat vaglakaristust kanda.

Suur pall, ju siis auk pole piisavalt suur olnud ja päris kogu õhk pole ka veel välja tulnud. Mulle ka meeldiks, et see riik pauguga lõhki lendaks. Samas, kiire langus tähendab ka kiiret tõusu. Maavarasid on neil omajagu, selline raiskav ja hoolimatu valitsemissüsteem saabki toimida ainult ülemäärase ressursi arvelt. Ülemäärane ressurss saadud vallutuste teel, peale II MS sai lollike Ivan 50 aastat ahju peal peesitada ja ei pidanudki jõest kuldkalakest otsima. 30 aastat hilis-feodalismi on aga kergemalt kättesaadava raha ära kulutanud ja selmet kakelda, otsustati hoopis naabrimeest röövida. See aga hakkas asiselt vastu ja otsis endale kiiresti rikkad sõbrad. Päris huvitav, kaua selline, oligarhe mittemotiveeriv ja nende rikkust kahandav majandusolukord, püsti seisab. Nemad on need, kes otsustavad, mis sellest riigist edasi saab.

Igatahes, seni majandus Venemaal veel kuidagi seisab. Midagi suudavad toota ka, nihverdada ja varastada on nad alati osanud. Rubla vangub, aga seisab. Näeb siis, kui kaugele asi jõuab. Päris nälga ei taha ka jätta, ikkagi 140 miljonit inimest.

ermot kirjutas: ↑07 Juul, 2023 9:40 Igatahes, seni majandus Venemaal veel kuidagi seisab. Midagi suudavad toota ka, nihverdada ja varastada on nad alati osanud. Rubla vangub, aga seisab. Näeb siis, kui kaugele asi jõuab. Päris nälga ei taha ka jätta, ikkagi 140 miljonit inimest.

1920nendatel andis väike Eesti Venemaale toiduabi. Ajalugu võib korduda...

nimetu kirjutas: ↑11 Juul, 2023 7:58

Vene armee võitmatuse müüt põhineb NSVL-i võimsusel

Mingil määral ikka Venemaa suurusel ka. Isegi täieliku bardaki tingimustes saab 140 miljoni elanikuga riik meeletut kahju teha. Gruusiast rulliti kõigest hoolimata üle. Õnneks Ukraina on veidi teist masti vastane.

Nigeerias on poole rohkem inimesi, aga pole nagu kuulnud, et keegi räägiks, et Nigeeriat on võimatu sõjaliselt võita

Nigeerias on poole rohkem inimesi, aga pole nagu kuulnud, et keegi räägiks, et Nigeeriat on võimatu sõjaliselt võita

Nigeeriat päris ühtse riigina võtta on keeruline. Seal on sadu hõime ja rahvaid. Täielik baabel. Ja räägime ikka kontekstis. Euroopa riikide mõistes on 140 miljonit tõesti suur arv. Selles suhtes on sul muidugi pisike tõetera sees, et kui Euroopa oleks ühtne rahvus ühise eesmärgiga, siis poleks Venemaast mingit vastast.

gaal kirjutas: ↑11 Juul, 2023 7:28 Jah, sellega nõustun minagi. Tegu on lääne vaates kurnamissõjaga, kus võit Venemaa üle saab olla ainult majanduslik, mitte sõjanduslik. Afganistani sõda kestis 8 aastat ja lõppes teadagi millega. Siin läheb samuti mitu aastat, vaevalt et Venemaal veel mõistust alles on jäänud.

ee mis loogika see on..
Venemaa sõdis Afganistanis 8 aastat ja lõppes teadagi millega = vaevalt Venemaal mõistust alles jäänud
Lääne sõjaline superkoalitsioon sõdis Afganistanis 20 aastat ja lõppes teadagi millega = palju läänel on selle tuletise järgi mõistust alles jäänud..

Ääremärkusena tuleb mainida, et USA sõjakoalitsioon on küll Afganistanist lahkunud, ent CIA ja tapadroonid pidada endiselt töötama ehk tegelikkuses teatud ulatuses sõjategevus endiselt jätkub - kas ääretu tarkuse-mõistuse tunnistus või vastupidi on iseküsimus..

Või kui laiemalt vaadata USA juhtimisel või toetusel peetud sõdasid pärast II ms, Korea, Vietnam, Afganistan, Iraak jne - kas neid konflikte saab pidada kuidagi USA&lääne vaates võidetuks, edulugudeks, üsnagi küsitav. Kas Ukrainast saab selle nimekirja üks järjekordne liige või antud juhul "on kõik teisiti", sest tulised Ukraina toetajad ütlevad "Ukraina sõjalisele võidule ei ole alternatiivi".

Ukraina võib USA jaoks ammenduda, sest USA geopoliitilise huvi tuum on selgelt Vaikse ookeani regioonis, Hiina piiramine. Kui Ukraina sõjategevus eskaleerub-väljub mistahes põhjusel seinistest piiridest, näiteks sõjategevus laieneb EL-i ja NATO liikmete vastu, võib see USA jaoks olla strateegiliselt väga halb areng, mida on tark vältida.
Selles vaates on USA hirm võimaliku eskalatsiooni ees mõistetav, sest isegi USA sõjalist superjõudu ei tarvitse piisavalt jaguda euroopa idapiirile ja samaaegselt Hiinat piirama.
USA käib väga nööri mööda, raiudes Ukraina toetamisel koera saba jupikaupa, tilgutades võimekamaid relvasüsteeme täpselt nii hilja ja parasjagu, et see ei kutsu esile Venemaa vastueskalatsiooni. Aga igat murdumispunkti ja eskalatsiooni tarvitseta osata ette ennustada, kui see juhtuma peaks, on ülikeeruline edasisi arenguid kontrollida ja avanevad uued realiteedid, mis võivad kahjustada USA muid strateegilisi huve.

Isegi Venemaa siserahutused võivad olla USA jaoks riskistsenaarium, Venemaa massihävitusrelvade üle kontrolli kaotamine, või sattumine uute teadmata-tundmata jõudude kontrolli alla. Ka NSVL-u kokkukukkumisel oli USA üks tuumikmure, et NSVL-u massihävitusrelvad ja know-how jalutama ei läheks.
Ni, et USA-l on omajagu põhjust ja huvi Ukraina konfliktis otsi kokku hakata tõmbama, ja USA-l on selleks ka piisavad hoovad, sest Ukraina sõdib sisuliselt lääne poliitilisel, rahalisel ja sõjalisel toel - kui kasvõi üks neist kolmest lakkab, kannatab Ukraina sõjaline võime suhteliselt kiiresti.
Osalt on isegi tundmatute USA ametnike poolt mõista antud, et antud Ukraina suurpealetungi toetamine jääb viimaseks, niipalju kui Ukraina lähikuudel endale välja sõdib, niipalju arvatavalt kätte jääb ja lõputult sõjatoetust nõutav Kiievi ladvik sunnitakse-suunatakse läbirääkimiste laua taha.

nimetu kirjutas: ↑11 Juul, 2023 8:30Euroopa riikide mõistes on 140 miljonit tõesti suur arv.

Kui vaadata kartogrammi, milles riikide territoorium on proportsionaalne rahvaarvuga, siis sellel on Venemaa veidi enam kui Ivan Julma aegsetes piirides: https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_c ... togram.png

Lääne-Euroopas peeti seda mitte ohtlikuks, vaid kurioosseks riigiks, mille saadikud aeg-ajalt üleüldist hämmeldust esile kutsusid näiteks väidetega, et Hispaania õukonnas peaks kõik tsaari nime mainimisel püsti tõusma või et Inglismaa kuninganna tuleks tsaarile naiseks anda. Nende karusnahad muidugi äratasid üldist imetlust.

nimetu kirjutas: ↑11 Juul, 2023 8:30Selles suhtes on sul muidugi pisike tõetera sees, et kui Euroopa oleks ühtne rahvus ühise eesmärgiga, siis poleks Venemaast mingit vastast.

Aga ongi - see eesmärk on Lääne-Euroopa heaolu. Venemaa on tegija Ida-Euroopas nagu Ivan Julmagi ajal.

Seos sõjalise võimekuse ja rahvaarvu vahel on ajaloolises plaanis muidugi olemas, aga jäigal kujul tõesti ajaloolises plaanis... St. suured riigid elavad stagnatsioone ja kriise kokkuvõttes üle ja moderniseerudes suudavad oma ajaloolise koha tagasi võita. Väikeriigid võivad halbadel aegadel lihtsalt hääbuda. Küllalt on näiteid, milles väiksem riik on suuremale pasunasse andnud.

Sullivan has found 122 wars and military interventions since World War II in which the United States, the Soviet Union, China, Britain or France fought a weaker adversary. According to her research, the big guys lost 39 percent of the time. The United States walked away from 10 out of 34 military interventions.

https://abcnews.go.com/Technology/DyeHa ... 207&page=1