www.militaar.net

Greta kirjutas: ↑02 Sept, 2024 1:15 Ukraina toetamise vastased Saksamaal tegid ajaloolise tulemuse. AFD 32% ja vasakpoolsed populistid 12%. Matsid jäävad matsideks ja natsid jäävad natsideks. Peab paika ka Eestis.
https://www.hs.fi/maailma/art-2000010668325.html

Valimiste tulemus ei olnud Saksamaal kellegi jaoks sürpriis, juba europarlamendi valimistel võis ette näha praeguste valimiste tulemusi. Kabaretist Harald Schmidt, nüüdseks vabahärra, kes tööandjatest ei sõltu, Saksamaal julge mõtlemise ja terava ütlemisega tuntud inimene, ütles valimispäeva õhtul Dessaus: «Valijad igatsevad suurt koalitsiooni – AfD ja CDU vahel.» Berliner Zeitung, kes sellest kirjutas, lisas, et vaatajad selle peale «häbelikult naersid». Naersid sellepärast, et laval oli kabareenäitleja, häbelikult sellepärast, et «selliseid asju» kõva häälega välja ei öelda.

Igal juhul on AfD süüdistamine natsismis üle pakutud. Eriti kui teame, kui levinud see süüdistus tänapäeva maailmas on ja et enamasti on sellel muud põhjused. Põhjus, miks AfD mulle ei meeldi, on see, et nad on nn rahupooldajad. Ehk siis Putini-mõistjad. Kes usuvad, et Saksamaa peaks peatama Ukraina sõjalise toetamise ja nõudma Ukraina sõja lõpetamist (kellelt?).

Venemaa-armastus ei ole DDR-laste omapära, seda jagab suur osa sakslasi, kuid idasakslased armastavad Venemaad eriti, võin öelda enda tuttavate pealt. Paljud sakslased on siiski pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale 2022. aastal aru saanud, et Putin on ohtlik agressor, õnneks saab sellest aru ka Saksa praegune valitsus. Kuid kantsler Scholz, väga punastest noorsoo-organisatsioonidest välja kasvanud sotsiaaldemokraat, on Ukraina poolel pigem rahvusvahelise surve tõttu. Rõhutan, et Ukraina sõja lõpetamise nõudmine on siiski sakslaste hulgas levinud ja populaarne seisukoht, millega osalt ka AfD populaarsus seletatav on.

Teine partei, mis neil valimistel palju hääli sai, ehkki selle asutamisest pole veel aastatki möödas, on Bündnis Sahra Wagenknecht – Sahra Wagenknechti Liit. Mille kohta CSU poliitik Berndt Posselt ütles, et Wagenknecht on «lihakssaanud Hitleri-Stalini pakt (menschgewordene Hitler-Stalin Pakt)». Sahra Wagenknecht on kindlasti venemeelsem ja lausa kommunist, kuigi ta ennast ise vasakkonservatiiviks nimetab. Ta avalik ja kõvahääle immigratsioonikriitika võib olla ka kalkuleeritult populistlik häältepüüdmine. Wagenknecht on DDRist pärit, pika poliitikukogemusega naine. Pikalt Vasakpoolsete erakonna juhtide hulgas olnud. Ilus naine, keda tihti võrreldakse Rosa Luxemburgiga. Poliitiline establishment ja meedia on tema suhtes märkimisväärselt leebe, eriti võrreldes AfDga. On ette näha, et ta võetakse nii ühel kui teisel liidumaal valitsuskoalitsiooni. See, et naispoliitikutele hinnaalandust tehakse, ka välimuse põhjal, on üsna masendav ja näitab ilmekalt, kui kaugel me naiste ja meeste võrdsest kohtlemisest oleme.

Õigustatud küsimus on muidugi, miks siis valijad ei ole rahul riigi praeguse valitsemisega, et nad valisid radikaalse muutuse? Suurem osa ajakirjanikke ja poliitikuid, keda seni on küsitletud, süüditavad rumalaid ossisid, aga demokraatias on valijal tõepoolest õigus hääletada valitsus maha ja valida selle asemele uus, kui nad valitsuse tööga rahul ei ole. Valitsusel ei ole mandaati valija kasvatamiseks. Ka Berliini valitsuses, eriti roheliste partei juhtkonnas on inimesi, kes ütlevad, et immigratsiooniteema ei olnud neil valimistel otsustav. Enamik siiski tunnistab, et oli küll. Eriti kuna vägivald ja islamiusuliste migrantide kallaletungid avalikus ruumis ka surmajuhtumitega lõppevad, mis on muutunud igapäevaseks asjaks. Ometi ei raatsi ei punased ega rohelised loobuda oma Bullerby-ideaalist, kus erinevad inimesed sõbralikult koos elavad ja üksteist vastastikku rikastavad. Et valijad, isegi kui nad AfDd ega Sahra Wagenknechti ei vali, õigusega olukorra paranemist ootavad, sellest saavad kõik aru.

Hiljutisest uuringust selgus, et suur osa sakslastest pole rahul sellega, kuidas kantsler Olaf Scholzi valitsus on toime tulnud Ukraina kriisiga. Uuringu viis läbi mõttekoda D Part, uuringus osales 2300 inimest. Uuring viitab, et Scholz on jäänud kahe tule vahele. Osad valijad leiavad, et riik peab Ukraina toetamisel rohkem ära tegema, teine osapool soovib hoopis rahu.

Uuringust selgus, et vaid 11 protsenti sakslastest oli rahul sellega, kuidas valitsus on Ukraina kriisiga toime tulnud. 67 protsenti sakslastest polnud rahul. Vaid 32 protsenti vastanutest soovis, et EL annaks annaks Ukrainale suuremat toetust, 41 protsenti oli vastu. 68 protsenti ütles, et on kas mures või väga mures, et Saksamaa kaasatakse lähiaastatel Euroopas relvastatud konflikti, vahendas The Times.

Kuidas sõda Ukrainas nendel valimistel esindatud oli?

Georgescu ütles selgesõnaliselt, et ta hakkab Putiniga läbirääkimisi pidama, et Rumeenial ja lääneriikidel pole vaja Ukrainat toetada, et Ukraina on «ise süüdi». Täiesti venemeelne poliitik.

Kas see on nagu Gruusias, kus plakatid hävitatud Mariupoliga olid selgituseks, milline on valitsevate jõudude võimukaotuse alternatiiv?

Palju hullem. Georgescu ei ole Ivanišvili ega Fico. Ta on hullem kui Lukašenka.

Ja see meeldib valijatele?

Georgescu avalikult venemeelne retoorika sai umbes veerandi kõigist esimeses voorus antud häältest. TikToki reklaami võlu seisneb selles, et kandidaat lihtsalt toodab klippe ja valija näeb neis midagi hingelähedast. Paljud esimeses voorus isegi ei teadnud, et Georgescu on venemeelne kandidaat! Nad said sellest teada, kui valimistulemused selle tõttu tühistati.

Rumeeniasse lendavad Vene raketid ei häiri venemeelsete poliitikute toetajaid?

Ukrainavastast retoorikat on Rumeenias arendatud juba aastaid. Olgem ausad. Lause «Miks me toidame ukrainlasi?» esineb Rumeenia poliitikas juba väga ammu. Sellega on mängitud ka varem. Kuid on vale öelda, et Georgescu poolt hääletasid need, kes toetavad Putinit. Pigem töötasid siin teised hoiakud: «Meid tõmmatakse sõtta ja seda pole meile tarvis.»

Ja edasi leidis igaüks Georgescu retoorikas midagi oma. Seal on avalduste segapuder. Ja teinekord Rumeeniassegi eksivad raketid ei avaldanud mingit mõju.

Georgescu lubas «uuesti üle vaadata» Rumeenia NATO liikmelisuse tingimused.