LMT Rahe R-20 automaadist ja R-20 L täpsuspüssist

[kaupo51]

Loe nagu mingit muinasjuttu, mingid gaasikojad ja gaasikorgid. Automaat peab olema töökindel ja selles mõttes vist AK-74 vastu töökindluse mõttes nö lääne relvad ei saa? Või ma eksin. Ma ei mäleta, et mul omal ajal AK-74 mingeid probleeme oli , töötas nagu kellavärk.

[slider]

kaupo51, sõber, topime need plutid sinna kuhu vaja. Mine proovi kommerts tiirus mõnda ar15 tüüpi relva... no krt on ikka parem kui ak47 (74) aborigeenidele mõeldud tuleraud.

[mart2]

1)

Loe nagu mingit muinasjuttu, mingid gaasikojad ja gaasikorgid. Automaat peab olema töökindel ja selles mõttes vist AK-74 vastu töökindluse mõttes nö lääne relvad ei saa? Või ma eksin...

Kunagi ameerika-maal ekstra ühe Vietnami sõja veterani käest küsisin, et ameeriklased olevat seal sõjas ka vietkongide automaate (AK-47) kasutanud ning kas olid head?
Vastas, et jah kasutati, kuid peamiselt kahel põhjusel -
a) neid oli lahinguväljal koos "piiramatu moonaga" palju vedelemas ning selle misiganes probleemi korral võis vabalt minema visata ja uue saada.
b) M-16 oli täpsem ning kergem, kuid selle eest pidid vastutama!
Positsioonidel olid (võimalusel) meestel mõlemad kõrvuti.

2) Mina isiklikult ei pea meie meeste hankes esitatud nõudmisi suureks veaks, sest sooviti võimalikult väikeste erinevusteda relvi. Tootja peab tagama, et et need ümberehitused tagaks relva korraliku töö!
Ilmselt lootis tootja, et korgi mehhanism suudab vastu pidada ka suuremale survele ning gaasi hulgale, kuid ise ei testinud. Kui viga oleks meie poolne, siis poleks see garantii osa nii kiiresti lahenenud.

[Leo]

Vabandan OT pärast. Akf mart2 väited minu meelest õiged. Relvade ehitajad ja parandajad räägivad, et relva automaatika saab päris kõvasti survet ja seal võib jamaks minna ka sellepärast, kui mõni väike osa on valesti karastatud näiteks. Et kõvadus on liiga väike ja hakkab kuluma/venima või liiga suur ja läheb pooleks. See tuleb välja alles kasutuse käigus. Sellepärast ongi nii raske seda ilu kõike töökindlaks saada ja niimoodi 15-20 000 lasku, et iga jubin võib põhjustada tõrke. Tihti on jubinad allhankija tehtud ja materjal ka allhankega ostetud ning keegi kurat ei tea ega vastuta mitu aastat hiljem, sest allhankija ammu pankrotis. Tegelikult vastutab firma, kes jupid kokku paneb ja maha müüb. Võtabki selle äririski, et X arv relvi on vaja remontida või vahetada. Klientide hulk on väa piiratud ja kui ühel riigil on jamad, siis mitu teist riiki ei telli samast kohast, mis võib olla avalik skandaal, miljonid kahjutasu, maine kaotus ja pankrot.

Mulle on vihmametsas sandaalidega sõdinud inimesed sama rääkinud, et miks nad AKsid kasutasid. Igasugu kaugele ja vaikselt tegutsevatel üksustel oli ka see põhjus, et M16 ja AK laskmise heli on täiesti erinevad ja kui jänkipüssi lasta, siis jooksevad kõik sandaalid kohe kohale. Jube jama, kui sul on 6-12 inimest, selle karjaga võidelda. AK heli peale ei joosta. Samuti oli KP idamoodi RPD, mitte M60. Kergem ka muidugi ja metsas varitsust tehes pole vahet, kas kilomeetri kauguselt tabab, seal olid tihti ka 12 cal kaasas lähivõitluseks. Teine teema oli usutav eitus, mis osades piirkondades oli teema. 5,56 ja 7,62 USA kestad viitasid otseselt jänkidele, kuid vahel oli vaja teha nii, et ei oleks võimalik viidata, näiteks kui üle piiri S&D tehti. Ametlikud relvad jäeti tavaliselt tagalasse.

[Some]

Positiivse poole pealt - gaasikojad vahetati kõigil täpsuspüssidel, mitte ainult neil mis üles ütlesid. Kui tegu uue tootega siis olenemata testimisest osad vead selguvad ikka kasutamise käigus. Ja sellest punktist juba selgub, kas tootjat saab usaldada või mitte.

[Kapten Trumm]

Kas see meedias olnud jutt, et TP laseb 300 m peal 30 cm mööda, vastab ka tõele? Siis on küsimus ka kehvades vintraudades.
See gaasikoja jutt viitab ise tootja vähesele kogemusele - 5,56 relvast 7,62 ei saa lihtsalt vintraua ja luku vahetamise teel. Kuna moon on oluliselt võimsam, siis iga puudujääk tugevuses (algse konstruktsiooni nõrkus) annab kohe tunda. See, et relvad nulli ei pea ("sihikud logisevad") paistab vist olevat picatinny kinnitusega relvade probleem (ebapiisava tugevusega alus).

Siiski, kui probleem on mõne % relvadega, siis on isegi hästi läinud.

Viimane kord osteti meil TP-sid 1995 Iisraelist (jutt uutest relvadest) ja need kulusid meil lõpuks siledaks.

[Kapten Trumm]

kaupo51, sõber, topime need plutid sinna kuhu vaja. Mine proovi kommerts tiirus mõnda ar15 tüüpi relva... no krt on ikka parem kui ak47 (74) aborigeenidele mõeldud tuleraud.

Mul oli mõni kuu tagasi võimalus võrrelda AK-74 ja AR-15, minu käes oli AK täpsem ja tundus nagu mugavam. Eks vist maitse asi. Võibolla oli asi ka selles "Galili tundes".

[slider]

Ah eks ta ole niisama mula ja isiklik eelistus, see AK vs AR. AK74 tapab ju samamoodi nii lapssõdalase kui spetsnazi käes

See, et relvad nulli ei pea ("sihikud logisevad") paistab vist olevat picatinny kinnitusega relvade probleem (ebapiisava tugevusega alus).

Picatinni ise küll süüdi pole, standard kinnitus ka poltlukk snaipripüssidel. Meie Rahede üks suur eelis ongi see terves ulatuses ühes tükis relss, saab terves ulatuses normaalseid kinnitusi kasutada, ei pea sellistega vaeva nägema

[Kuperjanov]

Relvad lagunesid juba esimesel testlaskmisel Männikul 2018. aastal. Ka siis kui asjapulgad USA-s LMT tehases visiidil käisid, soovitati antud süsteemi mitte hankida. Kõik teadsid, et hangime sodi. Viimane aeg, et asi meedias pulkadeks võetakse. Ja neid pärle on meil veel peidus, jõudu Riigikontrollile ja ajakirjandusele. Võiks mõned pead ka lõpuks lennata.

[kaupo51]

Ega sellel automaadist valanguga laskmisel nagunii suurt täpsust ei ole. Arvad kuskil vaenlast nägevat ja siis lased valangu sinna suunda. Oluline on see, et relv oleks lihtne, käiks kiiresti kokku lahti, vähe osasid, mida ära kaotada vahepeal, ei kardaks tolmu ega vett ja tulistaks nö iga ilmaga. Kõige hullem on ju see, kui sinu eest seisab 10 meetri kaugusel basmats relvaga, sa vajutad päästikut, aga sinu relv tõrgub... Ses suhtes peaks AK-74 töökindel olema. Mul muidugi puudub kogemus eesti kaitseväes kasutatavate automaatide ja nende töökindlusega.

[Walter2]

Ega sellel automaadist valanguga laskmisel nagunii suurt täpsust ei ole. Arvad kuskil vaenlast nägevat ja siis lased valangu sinna suunda.

Teema oli vist Rahe täpsuspüssi möödalaskmistest.

[Kapten Trumm]

30 cm mööda 300 m pealt on ikka väga palju.
Kulumata, korralikult normaaljooksule seatud, 4x optika ja kaksjalaga AK4-st on võimalik üsna kindlalt tabada 500 m kauguselt A4 paberilehte. Ja selleks ei ole profisnaiprit tarvis.

Seda R20TL püssi pidi kutsutama rahva hulgas "ebatäpsusrelv". Kuna selle relva disain ise soodustab täpsust (gaasisüsteemi väike mõju kuuli lennu alguses, kerge kaal), siis probleem saab olla 2-s asjas
1. sihik ei pea nulli - kas sihik ise kehva või on kinnitus ebakindel
2. vintraud ebakvaliteetne

Seda ma võin omadest kogemustest öelda, et jahikasutuseks mõeldud optika, kinnitatud AG3 picatinny liistule, läheb 1 kliki võrra paigast ära ühe õppusepäevaga, eriliselt trööpamata. Just vasakule-paremale läheb, mitte üles-alla - ehk mis viib mõtte sellele, et see picatinny kinnitus konkreetsel relval on jama, mitte kinnituse tüüp, aga selle teostus, mis arvestab pigem laskuri punatäpiga, mitte 4x optikaga (kus täpsuse nõuded on palju suuremad). Ja Galilil see niiväga probleem polnud seepärast, et tal on optika kinnitus lukukoja külge, mis on palju tugevam (vähemalt meie TL-d väitsid, et hea püss oli selles mõttes).

[Kuperjanov]

Kui palud inimestel demonstreerida, kuidas nad sihikut picatinnyle kinnitavad, siis vähemalt 1-l juhul 2-st tehakse seda valesti. Nüüd vist õpetatakse isegi ajateenijatele elementaarseid põhitõdesid, Kaitseliitu pole teadmised vist jõudnud veel.

[Kapten Trumm]

No missaräägid, picatinny liistule kinnitust tuleb eraldi õppida lausa

[Kuperjanov]

Teadmatus on õndsus. Akf ongi see 1 2-st.