Baltikumis hukkunud NATO sõdurid

[NAFO ep]

USA armee kolonel selgitas olukorra keerukust: 24-aastase teenistuse jooksul pole ma kunagi midagi sellist näinud

Полковник американской армии рассказал, в чем сложность ситуации: за 24 года службы я не видел ничего подобного

Читать далее: https://www.delfi.lt/ru/news/live/polko ... -120097735

Meie keeles samuti Delfis kirjutab:

https://www.delfi.ee/artikkel/120367154 ... ist-nainud

[gorilla]

Gorilla mõtteainet- Larseni sein tuleb kõigepealt sisse rammida ja see ei käi niisama lihtsalt. See peab ulatuma kõva põhjani. Muda pumpamisega on niimoodi et kui pumbata seda ära uppunud masina pealt uputatakse teda üha sügavamale. Põhjus on lihtne - kui pumbatakse mingi hulk muda välja tuleb see süvendisse kuskilt tagasi ja kõige lihtsam on tal tagasi tulla uppunud masina alt sest see surub oma raskusega muda enda alt ära.
Vintsiga tõmbamisel pole oluline mitte tõmbaja mass vaid ankurdus ja vintsi tõmbejõud.

Kas sa saad aru, et 60 tonnise masina välja vintsimiseks 3-4m mudakihi seest ühe trossiga on sulle hakatuseks vaja umbes 80-90 tonnist tõmbejõudu? Sellist tõmbejõudu ei suuda isegi tankipõhine evakuaator tagada mis sinna sohu ära uppus:

Siin ütlevad selges inglises, et M88 ise suudab vintsida umbes 63 tonni,elik samapalju kui ta ise kaalub:

https://youtu.be/QDDEZBa_Vtw?si=IWenuGTnnpHmR5DA&t=117

Ja leedukad ei kasuta kahte-kolme M88 vintsimiseks, vaid neil on rohelise kabiiniga 2 väikest põkat seal mülka kaldal..



Siis on teine teema mis on ühendatud anumate keiss, elik sa unistad soo kuivaks pumpamisest? Sa tead millise litraažiga allikad seal on?

[ruger]

USA andmetel saadi ka teine tross külge.

[Tauri_J]

Need kaks “põkat” on seal ilmselt ankruna.

Kodus tugitoolist on küll hea targutada, et mida paremini teha.

[JuriRs]

Kas need kaks väikest roomiktraktorit hakkavad seda nüüd välja tõmbama? Ei tundu eriti optimistlik.

[isakene]

Ja leedukad ei kasuta kahte-kolme M88 vintsimiseks, vaid neil on rohelise kabiiniga 2 väikest põkat seal mülka kaldal..

Üleeilne info oli et tõmbama hakkavad vähemalt 2 x M88, masinad olid piltidel koha peal täitsa olemas. Põkadel ei ole loomulikult mingit võimalust, tõenäoliselt on nad seal lihtsalt trossinagiks. Ja vintsimine käib sellistel puhkudel kiirusega 0,x võibolla ka 0,0x m/min, neil jossidel pole selleks võimekustki. Leedukad nüüd päris eilased kah ehk ei ole...

[Manurhin]

Need põkad on vast selleks, et kui kõik valmis, siis tõmbavad trossid sirgeks ja mülkast nii kaugele kui saab. Seal siis haagitakse juba võimsamad masinad ette. Ei oleks just tark mõte veel mõni M88 sinna pooltüma kalda peale ajada. Koht, mis väiksemaid linttraktoreid vabalt kannab, ei pruugi palju raskemaid masinaid sugugi nii hästi kanda, eriti veel siis, kui nood täie jõuga tirima hakkavad. Ja see gaasitoru on vist veel ka lisaks seal kuskil maa sees. Gaas keerati küll väidetavalt kinni, aga ilmselt ikkagi poleks hea, kui paar ligi 70 tonnist masinat oma massi ja vibratsiooniga seal peal kõrvuti toimetavad.

[lennumudelist]

Vintsiva masina, kui tal maapinnaga kontakt nõrgaks jääb, saab omakorda sügavale rammitud vaia külge ankurdada. Masina ja kahe vaiaga saab aga juba ülekande, mis masina jõu mitmekordistab. Küllap nad plaani B improviseerivad, kui A ei tööta.

[paadikapten]

Kui vintsimise ajal kuskil seal muda sees tross või masina puksiiraas läheb, siis vist on taas tükk tööd, et tross uuesti külge panna.
Kuskilt jäi silma infokild, et gaasitorust on gaas välja lastud ja jupp toru eemaldatud.

[vanahalb]

Siis on teine teema mis on ühendatud anumate keiss, elik sa unistad soo kuivaks pumpamisest? Sa tead millise litraažiga allikad seal on?

Ikka vastupidi - sina unistad soo kuivaks pumpamisest kui Larseni seinast räägid. Kui selline sein ujuvaks jääb siis ongi ühendatud anumad ja ei jõua pumbata. Kui kõva põhjani on rammitud siis saab tanki ümbert tühjaks pumbata küll kuid ka tank vajub põhjani välja ja siis tuleb juba tõsta mitte vintsiga tõmmata. Pole ju sellist kraanat.
Mina rääkisin tuukrikellast just sellepärast et üldiselt pole hea masina lähedalt muda ära koukida enne kui trossid küljes on. Sellega vajub ta veel sügavamale ja juba ongi vajunud.

Vintsil saab plokkidega tõmbejõudu suurendada.

[OLAVI]

Soome laeval olen näinud mingit röögatut üle 1000T tõmbejõuga vintsi, (millega tõmmati lammutamiseks vana maanteesild jõe pealt kuivale maale), aga praegu leidsin võrdluseks ühe 400T tõmbejõuga 120-1000m trossiga vintsi pildi: https://vinssi.fi/wp/kalusto/

[sg01]

Kas sa saad aru, et 60 tonnise masina välja vintsimiseks 3-4m mudakihi seest ühe trossiga on sulle hakatuseks vaja umbes 80-90 tonnist tõmbejõudu? Sellist tõmbejõudu ei suuda isegi tankipõhine evakuaator tagada mis sinna sohu ära uppus:

Siin ütlevad selges inglises, et M88 ise suudab vintsida umbes 63 tonni,elik samapalju kui ta ise kaalub.

Ja leedukad ei kasuta kahte-kolme M88 vintsimiseks, vaid neil on rohelise kabiiniga 2 väikest põkat seal mülka kaldal..

Nagu sa juuresolevalt pildilt näha võid on leedukad võimelised vintsimisel kasutama isegi vintsiplokke. Need vintsiplokid annavad Herculese 70 tonnisele vintsile 770 tonni tõmbejõudu ja kuna neid näib seal olema suisa kaks siis saame juba 1540 tonni tõmbejõudu. On seda piisavalt, et see M88A2 sealt muda seest välja tõmmata?

[Naxer]

Kui see tõmbamise üritus nüüd ei peaks õnnestuma, siis paari nd pärast on seal ilmselt korralik ehitusplats. Larsenid rammitud, tornkraana püsti, asfalttee või vähemalt korralik kruusakas mülkani ehitatud jne. Võiks siis sama soojaga mingi vägeva monumendi/mälestusmärgi ka võitlejatele ehitada juba.

[sg01]

Ja leedukad ei kasuta kahte-kolme M88 vintsimiseks, vaid neil on rohelise kabiiniga 2 väikest põkat seal mülka kaldal..

On sul üleüldse mingit ettekujutust, kuidas vintsiplokkidega vintsimine võiks reaalses elus välja näha?
See, et nad on ajutiselt buldoosri tera najale riputatud ei tähenda ju midagi. Vintsimiseks tuleb nad ikka kuhugile kindlamasse kohta kinni ankurdada. Siis lähevadki käiku igasugu Sisu Recoveryd, Poola WZT jne.

[paadikapten]

Siis on teine teema mis on ühendatud anumate keiss, elik sa unistad soo kuivaks pumpamisest? Sa tead millise litraažiga allikad seal on?

Ikka vastupidi - sina unistad soo kuivaks pumpamisest kui Larseni seinast räägid. Kui selline sein ujuvaks jääb siis ongi ühendatud anumad ja ei jõua pumbata. Kui kõva põhjani on rammitud siis saab tanki ümbert tühjaks pumbata küll kuid ka tank vajub põhjani välja ja siis tuleb juba tõsta mitte vintsiga tõmmata. Pole ju sellist kraanat.

Kui need larsenid õnnestub kandva kihini sisse peksta, siis on variant nende peale mingi tõsteseadeldis tekitada. Sellised postid kannavad üsna palju. Tartus toetus Vabaduse silla plaat mõnda aega jõkke rammitud postidele, kuni paigaldati trosse. See plaat kaalub umbes 2000 tonni, nii üks tollane ajaleheuudis jutustas. Tõsi küll, peale plaadi ülesriputamist ei hakatud poste välja tirima, vaid need lõigati jõepõhja tasandil läbi, et ülemised jupid saaks eemaldada.