www.militaar.net

Vaevalt sellist "stuudiot" keegi lavastama hakkab. Eriti sõja ajal. Mil elutempo tavalisest märksa kiirem ja info kättesaamisega veelgi kiirem. Ei hakka keegi mingi psühholoogiaga eriti vaeva nägema, keemia, füüsika ning lihtlabane mordaboi teevad oma töö märksa kiiremalt, kui kelleltki vaja tõesti olulist infot kätte saada. Kes aga seda ei valda, need võivad rääkida mida tahavad, keda see ikka väga huvitab.

Lemet kirjutas: Ei hakka keegi mingi psühholoogiaga eriti vaeva nägema, keemia, füüsika ning lihtlabane mordaboi teevad oma töö märksa kiiremalt, kui kelleltki vaja tõesti olulist infot kätte saada.

Mõtlesin ka kunagi nii. Siis sattus pihku 1945. aastal kirjutatud Ukraina Rahvuslaste Organisatsiooni Julgeolekuteenistuse õppematerjal NKVD-NKGB agentide ülekuulamiseks, kus rõhk oli just sellel psüholoogial ja "tehniline ülekuulamine" oli jäetud alles kolmandale kohale. Pani jälle mõtlema.

Vähe ajaloolist faktoloogiat kah! 1941. aasta sügise poole käis Tallinnas üks Soome kapo asjamees sidet loomas äsjaloodud ja tegutseva Eesti Poliitilise Politseiga ja kirjutas oma lähetusaruandesse, mida siis eestlased olid talle rääkinud - esiteks, et Tallinn-Harju polpolis olid kõik ülekuulatavad rääkinud, välja arvatud üks (kahjuks pole selle ühe nime ega case'i), tehniliselt olevat kasutatud ainult kumminuiaga jalataldade pihta löömist või siis elektrit. Sellised soomlase andmed siinmaal kunagi tehtu kohta. Hilisemast ja teisest ajast - 1949 langes vangi metsavend Vambola Oras. Ülekuulaja ütles talle, et 25+5 saad nii või teisiti, see ei olene sellest, mida sa räägid. Aga kui rääkima ei hakka, hakkame sind peksma. Oras valis rääkimise.

kirsavoi kirjutas:Aga üks kaua jossi ajal ja tubli tüki aega peale jossi vanglast vanglasse rännanud ja mitme aasta jooksul hulga eeluurimisi läbi elanud saksa pool teenimise pärast rääkis nii. Teda oli õpetanud paadunud krimka kohe vanglakarjääri algul-räägi palju ,vasta kohe ja ole vestluskaaslane. Aga räägi lõputult enda kohta.Teada on et siis ei eksi .Kui teisi sisse tood ,siis ei jõua enam ära teenindada.Ei jäeta rahule.

Kui on aega ja viitsimist, siis kindlasti proovitakse koigepealt vaimse pressinguga info kätte saada. Vaadake klassikalistes spioonifilmides, kuidas inimesi töödeldakse tunde ja päevi. Kuigi film on film ja elu on elu, siis päris laest need asjad voetud ei ole. Kui on vaja info kiiresti kätte saada, siis muidugi pikka juttu ei ole, kui peale paari soovitust ise lobisema ei hakka, voetaks nuut välja ja hakatakse juhtmeid lahti kerima. Sest peksu, vigastuse ja surma hurmus inimene räägib. Iseasi, kas ta räägib tott voi motleb midagi välja, et peksu vältida.

Enamik ylekuulajatest siiski paadunud sadistid ei ole ja lihtsalt ajaviiteks retsitakse vähe, sest see nouab aega ja tööjoudu. Iisraeli sodureid soovitatakse vangilangemisel koikidele kysimustele vastata. Kui keegi kinni kukub, siis tehakse kohe hinnang, mida ta teab ja kuidas selle sattumine vastasele mojutab lahingutegevust. Seejärel tehakse vajalikud muudatused, näiteks vahetatakse paroolid jne. Tavaline sodur teab vähe, peamiselt oma jao ja ryhma ylesannet ning parooli ringiliikumiseks. Paroole muudetakse ebaregulaarselt ja vana parooliga eriti midagi teha ei ole. Halvem variant, kui vangi langeb sidemees, seersant voi ohvitser. Voivad kanda kaasas raadiot, sidekoode, salasonasid, kaarte jne. Korralik kaart, millel on yksuse positsioonid voi veel hullem, plaanid, on juba suurema väärtusega. Sellepärast ei tohigi kaardile midagi joonistada. Kompaniiylema voi korgema vangilangemine on väga haruldane juhtum, kuid kahju seda suurem.

Lemet kirjutas:Vaevalt sellist "stuudiot" keegi lavastama hakkab. Eriti sõja ajal.

Asi selles ongi, et eriti sõja ajal tehkse esmane selektsioon prostade võtetega ära, kus terad sõkaldest eraldatakse ning siis, kui vangid on jaotatud vastavalt huvile, algab tõeline ülekuulamine. Aeg loeb, kuid seda leitakse, kui vaja on. Teisisõnu - kui näiteks meie jlaväebrigaadi sõdur sõja korral vangi langeb, võidakse tema suhtes lihtsaid ja kiireid ülekuulamismeetodeid kasutada, sest sõdurina t nagunii muffigi ei tea. Kui aga KL võitlusgrupi liige vangi satub, võidakse tema jaoks aega varuda, sest info, mis temast välja pigistatakse, võib olla seda väärt.
Siinse teema all on ju juttu ülekuulamisest, mitte esmasest küsitlusest. Ja Lemet oma teadmiste juures võiks teada, et ülekuulamine pole teps mitte see esmane küsitlus, mis vangi langenule osaks langeb.
Aga point, mida ma tahtsin selle kirjatükiga välja tuua, on just ennekõike see, et mida spetsiifilisema üksusega on tegu, seda parem peks olema ülekuulamise alane väljaõpe. Öeldakse, et heale ülekuulamisele ei suuda keegi kunagi lõplikult vastu seista, küll aga on võimalik venitada, kallutada, rõhku ümber seada ja moonutada infot, mida välja antakse. Aga mis ma räägin, kindlasti on siin neid, kes sjst palju rohkem teavd.

Kui aga KL võitlusgrupi liige vangi satub, võidakse tema jaoks aega varuda, sest info, mis temast välja pigistatakse, võib olla seda väärt.

Ja milline siis võiks küll olla see väärtuslik info, mida KL VG liige valdab ja mille tarvis peaks päevi psühholoogiat harrastama??? Selmet talle juhtmed külge panna või süstal veeni ajada ning vajalik info loetud tundidega või ka kiiremini kätte saada. Või niisama lihunikutööd teha, ainukeseks mureks sealjuures see, et ülekuulatav liiga kiirelt loojakarja ei läheks. Valdav enamus hakkab rääkima, kui piisavalt valus on. Lühim ja kiireim tee kahe punkti vahel on teatavasti sirge ning ka info hankijatel on oma ülemused, kes tulemusi nõuavad. Sellise tasemega inimesi, kelle kallal see peenemate mängude harrastamine end õigustaks, on EKV arvatavasti üksikud ning vaevalt nemad siinselt foorumilt nõuandeid ülekuulamise ajal enda ülalpidamiseks ammutamas käivad. Nii kurb kui see ka meile ei tundu.

Lemet kirjutas: Ja milline siis võiks küll olla see väärtuslik info, mida KL VG liige valdab ja mille tarvis peaks päevi psühholoogiat harrastama??? Selmet talle juhtmed külge panna või süstal veeni ajada ning vajalik info loetud tundidega või ka kiiremini kätte saada. Või niisama lihunikutööd teha, ainukeseks mureks sealjuures see, et ülekuulatav liiga kiirelt loojakarja ei läheks. Valdav enamus hakkab rääkima, kui piisavalt valus on. Lühim ja kiireim tee kahe punkti vahel on teatavasti sirge ning ka info hankijatel on oma ülemused, kes tulemusi nõuavad. Sellise tasemega inimesi, kelle kallal see peenemate mängude harrastamine end õigustaks, on EKV arvatavasti üksikud ning vaevalt nemad siinselt foorumilt nõuandeid ülekuulamise ajal enda ülalpidamiseks ammutamas käivad. Nii kurb kui see ka meile ei tundu.

Ohhoo, igasugused sissid on ülekuulajate jaoks top sihtmärgid. Kui mujal käib sõda suure hoo ja liikumisega, siis tagalas on see küllaltki raamidesse surutud. Mis süstlatesse puutub, siis ega neid süstijaid vendi nüüd ka igale poole jagu ning selle asjaga on üldse pisut keeruline, sest inimeste taluvus on erinevate piiridega. Aga ok, ma ei viitsi vaielda. Hea, et siin on vähemalt siis sellise kaliibriga spetsialistid, nagu Lemet, kes suudab meile, väheharitutele, selgitada, kuidas asjad tegelikult käivad. Hau!

Ei ole ma küll eriline spetsialist, aga näiteks polgu luureülema kohale oskan ma end küll panna. Ja ei näe mingit põhjust, miks ma peaksin ega võimalust, kuidas ma saaksin lahinguolukorras hakkata päevi kestvat psühholoogilist ülekuulamist lavastama, kui mulle tuuakse mingisugune eeldavalt infot omav seltsimees kohale ja sellest infost sõltub polgu edasine tegevus. Ja vajalik info TULEB kätte saada. Juba ammusest ajast olla teada, et eesmärk pühitseb abinõu.