Merekindlustest teadis N-Liidu luure suhteliselt vähe ja halvasti. Eesti poolelt 6 või oli see isegi 8 asukohad olid nii valesti märgitud, et oleks reaalseks pommitamiseks läinud, oleks pommitatud kõike muud, peale nende patareide. Ärme unusta, veel ühte tähtsat fakti, merekindlused olid väga hästi maskeeritud, ka M.Õun pöörab oma raamatus sellele suurt rõhku. Aegna oli isegi gaasikindel, gaasirünnakute vastu.
Mis allveelaevadesse puutub, siis Eestil ja Soomel oli neid kokku 8. Lisaks sõjalaevad, kus peal oli ka suured laevakahurid ja õhutõrje.
Ausaltöeldes mina küll ette ei kujuta, kuidas nad oleksid sealt läbi murdnud. Pealegi sulg oli minu mäletamist mööda lai kas 35 või 38 km. Enne seda tervitavad Sind kümned Eesti ja Soome patareid, millel on ühtne tulejuhtimine, lisaks olevat olnud veel Eesti ja Soome vahel, mingi merealunekaabel info vahetuseks , mis oli räigelt salastatud ja mille olemasolust venelased kindlasti ei teadnud.
Nii, et siis kõigepealt oli vaja läbimurda 10-netest patareidest, seejärel miiniväli, ning siis 8 mootsat allveelaeva, lisaks veel muu laevastik.
8 allveelaeva 35-38 km kohta on minuarvates liigapalju, kui veel arvestada, et oled tulnud läbi miinivälja.
Kindlasti oleks saanud kuidagi seda kaitset murda, aga kuidas, mis hinnaga ja kui kaua see aega oleks võtnud


Lennuväest veel niipalju, et lennuvägi oli ju nii Eestil kui ka Soomel olemas ja nagu mina olen aru saanud, siis just luurelennukite hulgas oli seis kõige parem. Nii, et kas venelased oleksid saanud teha päris ootamatu dessandi


